Eesmärk. 1. Elementaaroskused. 1.1 Esimesed sammud esitluse loomisel

Transcription

1 Eesmärk 6. moodul annab ülevaate esitlustarkvara kasutamisest personaalarvutil. Materjalis on ära toodud selgitavad põhiülesanded nagu esitluse loomine, vormindamine ning selle ettevalmistamine levitamiseks ja esitamiseks. Samuti näited, kuidas luua esitlusi erinevatele sihtgruppidele ja situatsioonidele. Lisaks annab oskusi graafika ja diagrammide, samuti slaidiseansi efektide kasutamisel. 1. Elementaaroskused 1.1 Esimesed sammud esitluse loomisel programmi käivitamine. programmi saab lahti valides Start => Kõik programmid => Microsoft Office => Microsoft PowerPoint PowerPoint'i käivitamisel avaneb uus tühi 1-nimeline fail. Salvestamisel on faililaiendiks *.ppt. Ekraanil kuvatakse esimene slaid, mis kannab nimetust Tiitelslaid. Antud slaidile sisestatakse tavaliselt esitluse pealkiri (tiitli kasti) ja oma nimi (alamtiitli kasti). Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 1

2 Programmi ekraanipilt Olemasoleva esitluse avamine. Avamiseks on mitu võimalust: I. Teha arvuti failide hulgas olemasoleva esitluse ikoonil topeltklõps. II. Avada esitluse programm ja seal valida menüüribalt Fail => Ava ning otsida sobiv fail. III. Avada esitluse programm ja valida standardribalt avamise-nupp Töö mitme üheaegselt avatud esitlusega. Kui tegutseda mitme üheaegselt avatud esitlusega, siis leiab mitteaktiivsed esitlused standardribalt. Selleks valida sealt Aken => vastav esitlus. Neid saab avada hiire vasaku-nupu klõpsuga. e salvestamine etteantud kettale. Olemasoleva esitluse salvestamiseks on kolm võimalust: I. valida Fail => Salvesta II. vajutada klahvikombinatsiooni Ctrl+S III. klõpsata Salvesta-nuppu standardribal. Muudatused salvestatakse samasse faili, kuhu esitlus enne oli salvestatud ning seetõttu Salvesta nimega- Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 2

3 dialoogikasti ei ilmu. e salvestamiseks kettale tuleb lihtsalt valida peale salvestamise dialoogiakna ilmumist valida soovitud ketas ning kataloog, kui tahetakse kataloogi salvestada. e sulgemine. e sulgemiseks valida: I. menüüreast Fail => Sule II. sulgeda esitluse akna paremal ülemises nurgas asuvast alumisest ristist programmi sulgemine. programmi sulgemiseks valida: I. menüüreast Fail => Välju II. sulgeda programmiakna paremal ülemises nurgas asuvast ülemisest ristist III. kasutada klahvikombinatsiooni Alt + F4 1.2 programmi häälestamine Slaidide vaate (view ja zoom) muutmine. Tutvume esitlusprogrammi erinevate vaadetega: valite menüürealt View => Normal normaalvaade. Ekraan on jagatud kolmeks: liigendusala, slaidiala ja märkmete ala. Tavaliselt töötatakse esitlusprogrammiga normaalvaates. Slide Sorter sorteerimisvaade, mis võimaldab saada slaididest ülevaate, muuta slaidide järjestust, kustutada üleliigseid slaide. Notes Page märkmevaade, kus näete korraga ühte slaidi ning suurelt selle all olevaid märkmeid Slide Show esitlusvaade, selles vaates toimub esitlus, slaidide vahel liikumiseks on mitmeid võimalusi, nt vasak hiireklõps, klaviatuuri noolenupud. Parem hiireklõps toob välja rippmenüü, mis lubab kasutada mitmeid võimalusi (nt pliiatsi kasutamine esitluse ajal). vaatest pääseb välja klaviatuuri Esc-klahvile vajutades. vaatesse saab kergemini, kui vajutada klaviatuuril klahvi F5. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 3

4 Vaadete vahel liikuda saab kasutades nuppe programmiaknaakna alumises vasakus nurgas. Ülejäänud alamkäsud käsu View alt: Master valikud võimaldavad kujundada üheaegselt kogu esitluse slaide Color/ Grayscale näitab esitlust mustvalgelt või värviliselt Ruler lülitab sisse ja välja joonlaua slaidi servas Toolbars lisab programmile menüüsid, mis aitavad slaide kujundada Grid and Guides lisab slaidile abijooned kujundamiseks Header and Footer võimaldab kujundada slaidide päiseid ja jaluseid Markup näitab või peidab slaidile lisatud kommentaarid (kollase märkmepaberi sarnased Zoom muudab ekraanil kuvatavate slaidide suurust, eelkõige sobib kasutamiseks sorteerimisvaates. Tööriistariba (toolbar) muutmine. Kui kõik nupud ei paista, siis kontrollige, kas teile vajalikud read on sisse lülitatud. Valige menüüreast View => Toolbars. Tavaliselt vajate Standard ja Formatting nupurida. Iga nupurea sisselülitamiseks tuleb selle nimetusel vajutada hiire vasakut nuppu. Juhul, kui te ka pärast seda ei näe kõiki vajalikke nuppe, siis tähendab see, et osa nuppe on peidus. Te leiate need järgmisel teel. Valite menüüribalt View => Toolbars => Customize. Avaneb järgmine aken (pilt paremal). Seejärel valite vahelehe Options (valimiseks vajutate Options sakil hiire vasakut nuppu). Seejärel kustutate vasaku hiireklõpsuga kahest ülemisest valgest ruudust "linnukesed" ning vajutate nuppu Close. Kui kasutate teatud menüüde valikuid sageli, on mõistlik lisada tööriistaribale vastavate toimingute nuppe valides menüürealt: Tools => Customize, valida Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 4

5 sobiv nupp ning lohistada see hiire vasakut nuppu all hoides tööriistaribale sobivasse kohta. 1.3 e formaadi muutmine Olemasoleva esitluse salvestamine teise formaati: Rich Text Format (RTF), esitluse mall (template), sama tarkvara teine versioon, slaidiseanss jm. Selleks valite File => Save As ning avanenud dialoogiaknas määrate faili tüübi. Korduvalt kasutatava kujundusmalli salvestamiseks oma arvutisse valige formaadiks Document Template. Kui soovite, et esitlus avaneks kohe esitlusvaates valige *.pps formaadi (PowerPoint Show) jne. e salvestamine veebis publitseerimiseks. Valite File => Save As => Web Page 2. Põhitegevused 2.1 Uue esitluse loomine Uue esitluse loomine. Avada programm Start => Kõik programmid => Microsoft Office => Microsoft Office PowerPoint Kui programmiaken on avatud, valida uue esitluse loomiseks üks kolmest: I. menüüribalt File => New; II. standardribalt III. klaviatuurikombinatsioon Ctrl+N. e saab luua kasutades kujundustarka, valmis taustakujundust või alustada tühjast esitlusest. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 5

6 Slaidi tüübi (layout) valimine: tiitelslaid, organisatsioonidiagramm, loetelu, pilt ja loetelu vm. Slaidi tüübi muutmine. Slaidi tüübi muutmiseks valida menüüribalt Format => Slide Layout ning seejärel avanenud dialoogiaknas valida sobiv slaidikujundus. Teksti sisestamine, klaviatuuril mitteleiduvate sümbolite lisamine. Teksti saab sisestada liigendusalal (uue slaidi loomiseks vajutada Enterklahvi, teksti liigendamiseks erinevate tasemete vahel kasutada klaviatuuri klahve (paremale liikumiseks Tab, vasakule Shift+Tab) Slaidipõhja (master slide) kasutamine. Valida menüüribalt View => Master => Slide Master ning avanenud vaates kujundada slaidi taust ning kiri (stiil, värvus jne). Kujundus lisandub hiljem kõikidele andud esitluse slaididele. Vaatest pääseb välja valides View => Normal. Slaidi tausta (background) muutmine. Slaidi tausta saab muuta valides menüüribalt Format => Background. 2.2 Teksti kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine Teksti kopeerimine (Copy ja Paste) esitluse või mitme avatud esitluse piires. Märgistada tekst, valida Edit => Copy, viia kursor soovitud asukohta ning valida menüüribalt Edit => Paste. Teksti teisaldamine (Cut ja Paste) esitluse või mitme avatud esitluse piires. Märgistada tekst, valida Edit => Cut, viia kursor soovitud asukohta ning valida menüüribalt Edit => Paste. Teksti kustutamine. Märgistada tekst, vajutada klaviatuurilt nuppu Delete. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 6

7 2.3 Piltide kopeerimine, nihutamine ja kustutamine Pildi kopeerimine esitluse või mitme avatud esitluse piires. Pildi kopeerimiseks märgistada pilt (näiteks vasak hiireklõps pildil), seejärel valida menüüreast Edit => Copy, viia kursor soovitud asukohta ning valida menüüribalt Edit => Paste. Pildi nihutamine esitluse või mitme avatud esitluse piires. Pildi nihutamiseks märgistada pilt, hoida sellel hiire vasakut nuppu ning nihutada pilt soovitud kohta. Pildi kustutamine. Märgistada pilt ning vajutada klaviatuuril Delete-klahvi. 2.4 Slaidide kopeerimine, nihutamine ja kustutamine Slaidi kopeerimine esitluse või mitme avatud esitluse piires. Minge sorteerimisvaatesse View => Slide Sorter, tehke soovitud slaidil hiireklõps ning valida Edit => Copy, seejärel märkida soovitud esitlus ning valida Edit => Paste. Slaidi nihutamine esitluse või mitme avatud esitluse piires. e piires saab slaidi nihutada soovitud kohta sorteerimisvaates. Valida vasaku hiireklahviga slaid ja lohistada teise kohta. Slaidi kustutamine. Slaidi võib kustutada näiteks sorteerimisvaates märgistades slaidi ja vajutades klaviatuuril Delete-nuppu. Slaidi on mugav kustutada ka normaalvaate liigendusalal samal moel nagu teksti kustutatakse. Slaidivaates slaidi kustutamiseks märkida slaidi ikoon vasakul ekraani servas ning seejärel vajutada klaviatuuril Delete-klahvi. 3. Vormindamine 3.1 Teksti vormindamine Kirjastiili ja -suuruse muutmine. Märgistada tekst ja kujundada kasutades vormindamise nupurea võimalusi või valida menüüribalt Format => Font ja avanenud aknas muuta Size välja. Rasvase (bold), kald- (italic) ja allajoonitud (underline) kirja kasutamine. Märgistada tekst ja kujundada kasutades vormindamise nupurea võimalusi B paks tekst, I kaldkiri, U allajoonitud tekst või valida menüüribalt Format => Font ja avanenud aknas muuta Font style välja. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 7

8 Teksti tõusu muutmine (change case). Märgistada tekst, valida Format => Change Case ning seejärel märkida avanenud aknast sobiv võimalus. Varju (shadow), üla- (super-script) ja alaindeksi (sub-script) kasutamine. Märgistada tekst, valida Format => Font. Avanenud aknas Effects osas on võimalik lihtsalt linnukese ettepanemisega määrata soovitud muudatus. Teksti värvi muutmine. Märgistada tekst, valida Format => Font ning valida avanenud aknas sobiv värv või kasutada joonistamise nupurealt nuppu Nupu kasutamisel leiab värvivalikud, kui vajutada A tähe kõrval väikesele mustale kolmnurgale. Teksti joondamine: keskele, vasakule, paremale. Viia kursor vajalikule reale või märgistada tekst ning vajutada hiirega sobivat joondamise nuppu või valida menüüribalt Format => Alignment. Reavahe muutmine. Märgistada tekst ning valida menüüribalt Format => Line Spacing Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 8

9 Alamloetelude kasutamine. Kasutada Tab-klahvi või nuppe Loetelu eraldussümboli muutmine. Märgistada loetelu, valida menüüribalt Format => Bullets and Numbering ning valida avanenud dialoogiaknas sobiv sümbol vmt. 3.2 Tekstikastide muutmine Tekstikasti suuruse muutmine. Suurust saab muuta märgistatud tekstikasti servades olevatest väikestest ruudukestest, kui vajutades mõnel ruudukesel hiire vasakut nuppu ja vedada seda nuppu all hoides kast vajaliku suuruseni. Suuruse muutmisel on hiirekursor kahesuunalise noole kujuga. Tekstikasti nihutamine. Aktiivset tekstikasti saab nihutada servast hiire vasaku nupuga vedades. Hiirekursori otsa peab tekkima noolekestega rist ja sel juhul saate lohistada. Tekstikasti joone laiuse, stiili ja värvi muutmine. Tekstikasti kujundamiseks saab kasutada joonistamise nupurea erinevaid võimalusi 4. Graafika ja diagrammid 4.1 Joonistatud objektid Erinevat tüüpi joonte lisamine slaidile. Kasutada joonistamise nupuriba Joone nihutamine slaidil. Märgistatud joont nihutada hiire vasaku nupu abil lohistades. Joone laiuse ja värvi muutmine. Joon märkida hiireklõpsuga ning valida nupurea nupu abil sobiv värv. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 9

10 Erinevate kujundite lisamine: kastid, ringid jne. Vabakäejoonistuse lisamine. Nupurea nuppude abil, ruudu ja ilusa ringi saab hoides all Shift-klahvi klaviatuurilt (üksiku suure tähe tegemise klahv). Erinevaid võimalusi joonistamiseks pakub valik AutoShapes. Joonistatud objekti pööramine ja venitamine. Märgitud objekti saab venitada valgete ja kollaste ruudukeste abil, pööramiseks tuleb lisaks sisse lülitada pööramise nupp. Joonistatud objekti atribuutide (täitevärv, joone tüüp jm) muutmine. Muuta objekt aktiivseks (hiire vasaku nupuga klõps objektil) ning valida sobiv täitevärv või joone tüüp. Kujundile varju lisamine. Märkida kujund ning valida sobiv vari varju nupu abil. 4.2 Diagrammid Organisatsioonidiagrammi lisamine. Valida sobiv slaidikujundus või valida menüüribalt Insert => Object ning avanenud aknast valida sobiv objekt. Organisatsioonidiagrammi struktuuri muutmine. Kasutada aktiivses aknas menüü ja nupuribasid. Diagrammi muudab aktiivseks topeltklõps diagrammil. Erinevat tüüpi diagrammide loomine: sektordiagramm, tulpdiagramm jm. Teha diagrammil hiire parema nupuga klõps ja valida Chart Type. Avanenud aknas saate valida soovitud diagrammitüüpi. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 10

11 4.3 Pildid ja teised objektid Pildi lisamine pildikogust või failist. Valida menüüribalt Insert => Picture => Clip Art (või From File) Pildi suuruse muutmine. Muuta pilt aktiivseks (üks klõps pildil hiire vasaku nupuga) ning vedada pidi serva tekkinud väikestest ruudukestest hiire vasakut nuppu all hoides pilt suuremaks või väiksemaks. Teiste objektide importimine: tekst, tabel, diagramm vm. Märkida soovitud tekst, objekt vmt, valida Edit => Copy, viia kursor soovitud kohta ning valida Edit => Paste. Imporditud objekti kopeerimine slaidipõhjale. Kui objekt on kopeeritud, siis valida menüüribalt Edit => Paste (või Paste Special). Näiteks Exceli diagrammi võib salvestada Exceli objektina, mida saab hiljem esitluses muuta või pildina (seda ei saa hiljem muuta) või siis hüperlingina, mis muudab diagrammi andmeid niipea, kui tehakse muudatused tabeli andmetesse. Objekti piirjoonte muutmine. Märkida objekt, valida menüüribalt Format => Object. Seejärel avanenud aknas valida sobiv piirjoon. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 11

12 5. Printimine ja levitamine 5.1 Slaidi häälestus Sobiva väljundformaadi valimine: ettekandja märkustega (notes), lüümik (overhead), jaotusmaterjal (handout), 35 mm slaidid, slaidiseanss. Valida menüüribalt File => Print ning avanenud dialoogiaknas valida sobiv väljundformaat ning vajaduse korral määrata ühel lehel prinditavate slaidide arv. Slaidi orientatsiooni muutmine. Slaidi orientatsiooni muutmine toimub samuti eeltoodud dialoogiaknas. Lisaks saab enne printimist määrata, kas printida kõik slaidid, või ainult hetkel märgistatud slaid, või märkida ise, missugused slaidid printida. Kui soovite värvilist esitlust printida mustvalgelt on soovitav kasutada valikut Grayscale või Pure black and white. Vahel soovitakse, et slaidide raamid oleksid prinditud, vahel mitte, ka seda saab määrata enne printimist. Kui soovite printida esitlusest mitu koopiat, tuleb ka koopiate arv eelnevalt määrata ning valida, missuguses järjekorras slaidid printida. 5.2 Ettevalmistus levitamiseks Ettekandja märkuste lisamine. Märkusi saab esitlusele lisada normaalvaates, tavaliselt on märkuste osa ekraani alumises osas. Märkmeid võib lisada ka märkmevaates valides menüüribalt View => Notes Page, sel juhul näete lehekülje ülemises osas slaidi ning all suurt märkmete ala. Märkmeid saab esitluse ajal tuua ekraanile parema hiireklõpsu abil valides avanenud rippmenüüst Speaker Notes. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 12

13 Slaididele slaidinumbrite lisamine. Üheks võimaluseks on valida menüüribalt View => Header and Footer. Avanenud aknas märkida linnukesega Slide number ja seejärel valida nupp Apply to All. Samas tuleks valida veel Don't show on title slide - esimesel slaidil tavaliselt slaidinumbreid ei näidata. Slaidide jalusesse teksti lisamine. Nagu slaidinumbrite lisamisega, saab samast aknast lisada ka teksti kirjutades Footer väljale. Slaididele automaatse kuupäeva (kellaaja) lisamine. Automaatse kellaaja ja kuupäeva saab lisada samuti Header and Footer dialoogiaknast märkides valituks Update automatically valiku. Õigekirjakontroll. Õigekirja saab kontrollida valides menüürealt: Tools => Spelling and Grammar. Vajaduse korral määrata eelnevalt töökeel: Tools => Language => Set Language ning seejärel valida vajalik keel. 5.3 Printimine Slaidide printimine erinevates väljundformaatides. Printida võib paberile või kilele. NB! kilet on mitut liiki, ebasobiva kile kasutamine võib rikkuda printeri. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 13

14 6. Slaidiseansi efektid 6.1 Animatsiooniefektid Programmi poolt pakutavate standardanimatsioonide (preset animation) lisamine. Animatsiooniefekte saab lisada normaalvaates või slaidivaates. Efektide lisamiseks valida menüüribalt Slide Show => Custom Animation. Avanenud dialoogiaknas määrata, missugustele objektidele animatsioon lisatakse ning määrata sobivad efektid. Animatsioonide eelvaatluse saab käivitada nupu Preview abil. Objektide ilmumise järjekorda saab muuta vahelehe Order and Timing abil. Animatsiooniefektide muutmine. Animatsioonide muutmine toimub samas kohas, kus nende lisaminegi Slaidide vahetumise viis slaidiseansi ajal Siirdeefekti (transition effect) (slaidide vahetumise viis) lisamine. Valida menüüribalt Slide Show => Slide Transition. Avanenud dialoogiaknas saab lisada slaidivahetuse efekte Samuti saab määrata, kas esitlus toimub hiire abil või automaatselt. Soovi korral saab lisada slaidivahetusele heli. Slaidivahetuse lisamiseks tuleb vajutada nuppu Apply to All (lisab slaidivahetusefekti kõikidele slaididele) või Apply (lisab valitud efektid ühele slaidivahetusele). 6.3 Slaidide peitmine Slaidi mittenäitamine slaidiseansi ajal. Enne esitlust võib mõned slaidid peita. Selleks valida sorteerimisvaade (menüüribalt View => Slide Sorter) ning teha peidetaval slaidil parem hiireklõps, avanenud menüüst valida Hide Slide. Peitmise saab maha võtta samal moel. 7. Slaidiseansi vaatamine 7.1 Slaidiseansi läbiviimine Slaidiseansi alustamine. Esimesest slaidist alustamiseks valida menüüribalt Slide Show => View Show või vajutada klaviatuurilt nuppu F5. Kui soovime alustada esitlust mõnelt teiselt slaidilt, tuleb slaid märkida ja vajutada ekraani all Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 14

15 vasakul servas olevat nuppu Slide Show. Slaidiseansil navigeerimisnuppude kasutamine e ajal saab slaide vahetada nii hiire vasakut hiireklahvi klõpsutades kui ka klaviatuuri abil kasutades nooleklahve või Page Up/Page Down nuppe. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 15