TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND INFORMAATIKA OSAKOND Laivi Käsper RÄMPSPOSTI LEVIKU VÄHENDAMINE Proseminaritöö Juhendaja: K. Tabur Tallinn 2003
SISUKORD Sissejuhatus...3 1. Mis on rämpspost?...5 1.1. Rämpsposti tekkelugu....5 1.2. Interneti risustamine...5 1.3. Rämpsposti jagunemisest....6 2. Kuidas jõuab rämpspost Sinuni?...9 2.1. Kuidas rämpsposti saadetakse?...9 2.2. Rämpspostitajad....9 2.3. Rämpspost segav faktor....11 2.4. Rämpspostiga võitlemine....12 2.5. Serverite poolt pakutav abi...14 2.6. Rämpsposti leviku suurenemine...16 3. Kuidas spämmi vastu võidelda?...18 3.1. Rämpsposti kaust MS Outlook Express is...18 3.2. Rämpsposti kaust MS Outlook is...21 3.3. Rämpsposti filtreerimine - Pegasus Mail....23 3.4. Anti-spam programmid....24 3.5. Rämpsposti kustutamine serveris Telnetiga...24 3.6. Tõhus vahend rämpspostiga võitlemiseks...25 4. Lihtsamaid viise spämmiga võitlemiseks....27 Kasutatud kirjandus:...29 2
Sissejuhatus Käesoleva töö teemaks on rämpsposti leviku vähendamine. Kõik me oleme leidnud oma postkastist nn. rämpsposti ning nii mõnigi meist on hädas olnud sellega, et rämpsposti maht ületab soovitud kirjade mahu. Usun, et enamus Interneti kasutajaid on sellega kokku puutunud. Seetõttu on see teema hetkel väga aktuaalne ning oluline on, et inimestel oleks ettekujutus rämpsposti olemusest. Spämmijad sunnivad inimesi vägisi vastu võtma ning avama kirju, mida nad muidu ei loeks ega telliks. Enamus spämmi on kommertsliku sisuga, mis reklaamivad kõikvõimalikke kaupu ja teenuseid, tihti ka mittelegaalseid teenuseid. Sageli on spämm saa-ruttu-rikkaks või saada-kiri-mitmele-edasi-siis-naeratab-õnn tüüpi. Rämpspost on üle ujutanud meie meiliaadressid ja seda tuleb iga päevaga üha rohkem ja rohkem. Antud töös tutvustame rämpsposti mõistet. Saame ülevaate, kust rämpspost tuleb ja missugused tagajärjed sellega kaasnevad. Selle töö eesmärgiks on uurida spämmi filtreerimise võimalusi. Töö on jaotatud neljaks suuremaks peatükiks, kusjuures kolm esimest jagunevad omakorda väiksemateks alateemadeks. Esimeses peatükis saame ülevaate sellest, kust ja millal rämpspost alguse sai. Peatume lähemalt spämmi mõiste juures ja vaatleme erinevaid reklaami tüüpe, mis risustavad meie postkaste. Teises peatükis Kuidas jõuab rämpspost Sinuni?, saame teada kuidas rämpsposti saadetakse, kes neid saadavad ja kuidas karistatakse spämmereid. Samuti saame lühikese ülevaate ka sellest, kuidas inimesed suhtuvad kirjadesse, mis neile saadetakse ja kuidas see mõjutab firmasiseseid tegevusi. Kuna rämpspostitus kahjustab ka Internetipakkujate tööd, siis peatume ka selle juures, missugust abi pakuvad serverid meile. Saame ülevaate spämmi kiirest levikust. Kolmandas peatükis tutvume meetoditega, kuidas spämmi vastu võidelda. Õpime erinevate programmide poolt pakutavate rämpspostifiltrite loomist ning tutvume varsti turule tuleva rämpsposti eemaldamise programmiga. 3
Neljas peatükk on nn. kokkuvõtlik osa, kus on juttu sellest, mida iga inimene kes rämpsposti enda postkastis näha ei taha, teadma peaks. Näitame võimalusi, kuidas ise oma koduste vahenditega spämmi levikut vähendada. 4
1. Mis on rämpspost? 1.1. Rämpsposti tekkelugu. Rämpsposti ajalugu ulatub inimkonna kaugusesse ajalukku (tinglikult võime seda arvestada postiteenus sünni aegadest peale alates esimestest valele adressaadile saadetud kirjadest). [3] Interneti rämpspostitus on samuti üsna vana, kuid kuni 90. aastate alguseni sisaldas see peamiselt linnalegende ja lolle nalju. Kvaliteetne muutus solgiuputusest saabus koos Interneti avamisega äritegevuseks. Järgnev etapp meenutas paljustki Metsikut Läänt või hilismineviku Venemaad, kui kõik oli lubatud. Ja ehkki ka solgi vastu võitlejad hakkasid peagi organiseeruma, on rämpspostitus endiselt Interneti üheks suuremaks nuhtluseks. SPAM tähendas kuni netiajastuni aga hoopis USA firma Hormel Foods kuulsat lihakonservi, mis on välja töötatud aastal 1937. Algselt tuntud kui Hormel Spiced Meat, sai ülemaailmse tuntuse Teise Maailmasõja ajal, kui sellega toideti vene sõdureid. SPAM on toodetakse veel praegugi seega on tegu ühe kõige pikaealisema konservitootega maailmas. Süü selles, et spam hakkas tähistama rämpsposti või ka üldisemalt mölauputust, lasub arvatavasti Monty Pythonil, kes ühes oma sketshis üritavad summutada teiste juttu üürgamisega SPAM, SPAM, SPAM. 1997. aastal üritas Hormeli firma alustada lahingut oma kaubamärgilt sellise kahtlase assotsiatsiooni kõrvaldamiseks, kuid mõne aja pärast anti alla. Hormel leidis mingi lahenduse selles, et lihakonservi nimi tuli nüüdsest alati kirjutada suurtähtedega ning lisada juurde täpsustus Luncheon meat. Spam aga omandas laia tähendustespektri, mis tähistas möla selle ühel või teisel kujul. 1.2. Interneti risustamine. Nagu kõik muu, muutub ka Internet iga päevaga üha kommertslikumaks, kirjutab Andrus Riim [15, lk. 214-215]. Üha enam levib rämpspostitus meili abil. 5
Kuna elektroonilise dokumendi saatmise korral pole erilist vahet, kas see saata ühele või tuhandele adressaadile, siis reklaami saatmise korral eelistatakse paraku viimast varianti. Loomulikult on adressaadil kerge teha kustutamiseks üks hiireklõps, kuid paraku peab sageli enne veenduma, et tegu on reklaamiga. Selles veendumiseks kulub aga aega ning mõni hea pakkumine võib ka üsna solvav olla. Üldiselt mõistetakse taoline rämpsposti saatmine võrgukasutajate poolt üldiselt hukka. Ajalehe Postimehega kaasas käivas ajakirjas Luup kirjutab A.Rebel [14] postkaste ummistavatest kirjadest. Inglise keeles tähendab spam kahtlase väärtusega soovimatuid kommertssisuga e-kirju, mis on edastatud korraga paljudele aadressidele. Rämpspost lämmatab normaalset suhtlust internetis. Vaadates rämpsposti ehk SPAMkirja olemust lähemalt, siis tavaliselt ei ole tegu pika ja ülevaatliku kirjaga, mis iseloomustab kogu pakutava toote või teenuse olemust. Selle asemel on mõne reaga teile superpakkumine, millest te kohe mitte mingil juhul loobuda ei või. Spamiks ei saa lugeda kirja, mille saatmiseks olete ise soovi avaldanud. Spami võib defineerida, kui lühikest reklaamkirja. Spämmi kommertsleviku kasvulava oli internetikasutajate kiire kasv ja sõnumi edastamise minimaalne hind. Ka tavalise modemiühendusega on võimalik saata sadu tuhandeid e-kirju tunnis. Tegelikult maksavad spämmijate reklaamkampaaniate eest kasutajad ja e-posti teenuse pakkujad. Kui rämpskiri on jõudnud postkasti, raiskame sellest arusaamiseks ja selle kustutamiseks aega. E-posti teenuse pakkujad üritavad aga rämpsposti tavalistest kirjadest vahelduva eduga filtreerida, see aga raiskab ressursse. Spämm on kiri, mida me reeglina vabatahtlikult oma e-postkastis näha ei tahaks. Vastava alaga tegelevad firmad on aga kuidagimoodi meie e-posti aadressid teada saanud ja saadavad nüüd oma reklaami. Teine asi, kui oleme ise selleks nõusoleku andnud. Tihti on nii, et kirja sees olevate juhiste järgi ennast firma reklaamisaajate nimekirjast kustutamine ei õnnestu. 1.3. Rämpsposti jagunemisest. Rämpspostitus on jäme võrgueetika rikkumine, väitku selle saajad mida tahes. Kui taevaelus peetakse postkasti laekuvat pahna veel mingit pidi loodusõnnetuseks, siis võrgus ollakse üldiselt rangemad. 6
Rämpskirjad, mis meie postkaste ummistavad on kasutatud kirjanduse loetelus [3] liigitatud järgmiselt:! Ärivõimalused Palju pappi ja kähku - stiilis pakkumised. Palju lubadusi ja vähe infot. Enamasti on kontaktiks jäetud vaid mingi udune telefoninumber või mõnes avalikus serveris (nt. Hotmail) asuv meiliaadress stiilis tonsofbuck@yahoo.com. Alaliike on kaks - kas on tegu järjekordse püramiidiskeemiga või on eesmärgiks lihtsalt andmete kogumine: kergeusklike vastajate käest nuhitud kontaktid parseldatakse omakorda edasi maha või kasutatakse ise uute asjade pähemäärimiseks.! Uus ja võimas turunduskanal pakutakse müüa tonnide viisi meiliaadresse (s.o. võimalust ise spämmeriks hakata). Iseenesest on tegu ja kabamüügiga kuid isegi 50 000 aadressist pooled on suvalised tähekombinatsioonid ning ülejäänutest pooled lihtsalt ei tööta (analoogne meetod rahanuku kasutamisega).! Saada 5 dollarit järgmistele inimestele ahelkirjana leviv püramiidiskeem. Enamik inimesi jääb lihtsalt oma rahast ilma.! Teeni raha oma kodus pakutakse võimalust tegeleda kodus mingi lihtsa tööga ning (näiteks ümbrikute voltimisega) ja sellega teenida. Iseenesest kena mõte, kuid enamasti selgub, et pakkujal pole mingit reaalset firmat ja loodav ettevõtmine luuakse õhku. Tihti soovitab idee autor sama kirja omapoolselt edasi saata ( mina pügan sind, sina kedagi teist ), kui aga saaja tõesti oma toodangut pakkuma hakkab, leitakse see kähku olevat mittestandardne vms.! Imeline tervenemine igasuguste postitajate leivanumber, olgu siis tegu kasvõi diplomeeritud bioenergeetikuga. Heal juhul ei riku tarbija oma tervist, halvemal juhul jääb tunduvalt haigemaks ja vaesemaks.! Rikkakssaamise saladus - järjekordne huvitav moodus, kuidas sõrmegi liigutamata paar tuhat dollarit tasku panna. Fantaasiakirjandusele saaks siit tänuväärt materjali.! Võida tasuta arvuti püramiidiskeemi eriliik, kus mingi väikese summa tasumisel ja N uue kliendi toomisel programmi lubataks tasuta arvuti, mobiiltelefon või muud kasulikku toodet. Mõni üksik ehk saabki! Investeeri tulusalt kõige levinumad on Ponzi skeemid, kus esimestele investoritele tasutakse järgmiste laekumiste arvel, julgustades neid niiviisi 7
juba tuttavalt suuremat investeeringut tegema. Tihti esitatakse võltsitud statistikat ja laest võetud äritulemusi.! Teeme ise dekoodid SATi ja kaabel-tv fännidele mõeldud, Jaan Tatika väljatöötatud lahendused. Absoluutne enamik ei tööta ja mis töötab, on illegaalne.! Soodus laen pakutakse ülimadala protsendiga ja tagatiseta laenu. Vahel on tegu jällegi püramiidiga, vahel kontaktikoguja või ka lihtsalt luuluga.! Parandada oma krediidivõimet nagu eelmised, ainult vahel võib kohata ka mõnd nutikat auku seadusest mööda hiilimiseks. Vahelejäämisest targu ei räägita.! Olete võitnud fantastilise reisi! vahel on lihtsalt järjekordne mull, kuid vahel võib tõesti reisi saada. Tõsi Kanaaride asemel on Kükamets, laeva asemel paat ja hotelli asemel miski onn. Muidugi võib alati paluda paremaid tindimusi, kuid need maksvad hingehinda. 8
2. Kuidas jõuab rämpspost Sinuni? 2.1. Kuidas rämpsposti saadetakse? [10] Spämmi saadetakse põhiliselt kahel viisil. Üks moodus on ühe ja sama kirja saatmine mitmekümnesse listi või uudistegruppi. Teine moodus spämmi saatmiseks on otse kasutaja isiklikule meiliaadressile, kusjuures kasutajate aadresse otsivad spämmijad veebist või varastavad postiloendite (listide) nimekirjadest. Tihti algavad rämpsposti kirjad sõnadega. Vabandage, et teile reklaami saadame ja kui te rohkem ei soovi seda sorti reklaami saada, siis palun saatke unsubscribe, cancel, remove või mõni muu käsk nimetatud aadressile. Ärge mingil juhul vastake neile kirjadele! Spämmijate üheks eesmärgiks on välja selgitada, millised aadressid on aktiivsed ning millised surnud aadressid. Reageerides seda sorti kirjadele, annate spämmijatele kinnituse, et teie meiliaadress on tõepoolest aktiivses kasutuses. Saa-ruttu-rikkaks tüüpi kirjades palutakse sageli helistada mõnele tasuta telefonile, tegelikult läheb kõne aga helistajale maksma mõned dollarid minutis, mille pealt spämmi saatjad teenivadki. Lubatud kerge rahateenimise asemel sunnitakse aga kergeusklikud inimesed märkamatult raha kulutama. 2.2. Rämpspostitajad. Mis küll on selle meistri mõttes, kes sepitseb kirju, kus pakutakse imetabaselt tõhusaid potentsiravimeid, nõuandeid, kuidas üleöö rikkaks saada või lubatakse uskumatult soodsat laenu? Sellele küsimusele otsib vastust T.Teder SL Õhtulehes ilmunud artiklis [16]. Saastapostitajad seltskonnaajakirja veergudele ei tüki. End spämmiäri ristiisaks nimetav Alan Ralsky suhtleb avalikkusega vaid advokaatide vahendusel. Üks väheseid, kes meelsasti oma ettevõtet ajakirjanduses eksponeerib, on Ronnie Scelson, kes haldab oma kontoris pooltsada serverit kogu maailmas ja paneb iga päev teele 60-70 miljonit kirja. 9
Väidetavalt on tema tegevus seaduslik. Scelsoni serverid töötavad tunnis läbi 165 000 kirja, keskmiselt 16% osutub postituskõlblikuks. Seejärel küsitakse adressandilt, kas too soovib oma postkasti reklaamteateid. Jaatav vastus tuleb keskmiselt ühelt inimeselt 1700st. Väidetavalt postitatakse edasised läkitused vaid neile vähestele, kes tõepoolest sääraseid kirju ootavad. Klientuur on piisavalt suur, et esitada paarikümnele reklaamkliendile iga kuu sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid arveid. Reklaamikäibega võrreldes kulub serveritele suhteliselt vähe 300 000 krooni. Suurema osa firma tulust söövad ära 16 arvutispetsi, kes aitavad Scelsonil kaitsta servereid rämpspostivihkajate rünnakute eest. Rämpspostitaja ise teenib kuus 500 000-700 000 krooni. Kaheksa klassi haridusega Scelson on end ise üles töötanud. 18aastaselt leidis ta tööd arvutipoes, end pidevad hinnasõjad ning nadi palk sundisid otsima midagi muud. Esimesed kirjad pani nüüdne suurpostitaja teele aastal 1995. Nüüd elab 30 aastane Scelson koos naise ja kolme lapsega USAs Louisianas, viie magamistoa ja basseiniga uhkes majas, kus ühe toa hõivab piljardilaud, teise ülisuur telekas ning tipptasemel helitehnika. Reklaam e-posti teel pole nii hea äri kui esmapilgul paista võiks. Postkaste ummistav rämps ajab inimesed marru. Kirju tuleb iga päevaga aina rohkem ja rohkem rämpspostitajaid tuleb üha juurde ja serverid muutuvad üha võimsamaks. Oma töö tõttu saab Scelson sageli ähvarduskirju ja kõnesid, ka öösiti. Just seepärast kasutadki enamik tema konkurente valenime, vahetab aadresse ega suhtle ajakirjandusega. Hiljuti soetas Scelson endale mitu tulirelva ühe 9 mm püstoli pistis ta ka tööarvuti taha. Ameerikas on e-postindus õiguslikult küllalt hästi reguleeritud. Föderaalkohus võib rämpspostitajalt välja nõuda kuni 25 miljonit, taolisi ärimehi on juba ka vangi saadetud. Scelsonit ei ole seni kohtusse kaevata põhjust olnud, kuna tema tegevus on jäänud seaduse piiridesse. Paljud massmeilijad on ise langenud äravihastatud klientide rünnaku alla ja ka seaduslik vastutegevus on võimalik (ehkki seni veel küllalt keeruline). Viimase aastaga on näiteks Lõuna-Koreas rämpsposti hulk oluliselt vähenenud. Uue seaduse kohaselt ähvardab rämpsposti saatjaid rahatrahv kuni 850 000 dollarit, kui saadetavale sõnumile pole lisatud saatja firma nimi ja telefoninumber. Saaja andmete avaldamine võimaldab nõuda soovimatute kirjade lõpetamist. Analoogilised seadused tuleks vastu võtta ka teistes riikides. Rämpspost 10
on muidu aga ikkagi veel keelustamata ning maailmas on tekkinud adware 1 kontseptsioon tarkvara, mis kellegi lolluse ja privaatsuskao arvel suurendab kellegi teise kasumit. Ka suurte tarkvarafirmade omanikud pole kaitstud rämpsposti eest. Nende postkastidesse satub ka iga päev rämpsmeile, mis pakuvad abi võlgade maksmisel või võimalust kiiresti rikastuda. Internetipakkuja Microsoft (MSN) kaebas selle aasta juuni keskpaigas kohtusse 15 suurimat rämpspostitajat. Ronnie Scelson reklaamib peamiselt kaisukarusid, laenu- ja kindlustusvõimalusi. Näiteks neljakümne ühe aastane Eddy Marin saadab teele 250 miljonit kirja päevas. Tema kirjades reklaamitakse Viagrat, tasulisi tutvumisteenuseid, laene, arvutitarkvara. Brendan Battles on kolmekümne ühe aastane ja tema reklaamib oma kirjades laserplaate e-posti aadresside andmebaasiga ning selliseid kirju läkitab ta päevas teel umbes 50 miljonit. Viiekümne kaheksa aastane spämmiäri ristiisa Alan Ralsky aga saadab päevas 30 miljonit kirja, kus reklaamitakse tasuta loteriisid ja laene kus on võimalik kiiresti rikkaks saada. 2.3. Rämpspost segav faktor. Paljude ohvrite üks viimastest küsimustest enne lõputut õudust on olnud: Kust nad mu aadressi said?. Ameeriklased otsustasid sellele vastust otsida ning USA Demokraatia ja tehnoloogia keskuse Center for Democracy and Technology uurijad avaldasid hiljuti oma eelmisel aastal tehtud töö tulemused. Sellest on põgusalt kirjutanud J. Vare 2003-nda aasta Arvutimaailma viiendas numbris [17. lk. 44-45]. Reklaamkirjad jagunevad nn opt-in ja opt-out reklaamideks. Esimese puhul on inimene ise oma meiliaadressi mõnele firmale andnud ja on olnud nõus, et talle hakatakse reklaamkirju saatma. Sellist liiki e-postiga levivaid reklaamkirju ei loeta spämmiks. Opt-out tähendab seda, et meilikonto omanikule saadetakse kirju ilma tema käest küsimata. Kirja lõpus on enamasti öeldud, kuidas edasistest reklaamkirjadest loobuda. Seda sorti kirju ei saada suured ja tugeva mainega ettevõtted. Soovimatu e-reklaam ehk spämm on igapäevaga muutumas üha tõsisemaks 1 Adware- programm on tasuta, kuid kuskil väikeses aknas asub programmi tegija poolt sinna paigutatud reklaam. 11
teemaks. Juba praegu võtab spämm kogu maailma meililiiklusest enda alla erinevate andmatel kuni 40% ja tekitab suuri probleeme väga paljudele ettevõtetele, mis kaotavad just tänu segavatele reklaamkirjadele miljardeid dollareid. Ainuüksi USA firmad jäävad aastas spämmi tõttu ilma 8-9 miljardist dollarist. Võrreldes eelmise aastaga on spämmi saatmine kasvanud meeletu kiirusega ja mitte miski ei viita sellele, et kurb tendents võiks lõppeda. Pigem kardetakse hoopis, et soovimatu reklaami hulk suureneb. USA Kaubandusameti poolt korraldatud uuringu järgi ei ole spämmist ka mitte mingit kasu, sest saadetud kirjade sisu ei vasta enamasti tegelikkusele. Kõige enam eksitavad inimesi investeerimisega seotud kirjad, millest ainult 4% sisaldavad õiget teavet. Kõikidest e-reklaamkirjadest on eksitavaid aga kaks kolmandikku. Sama uuring, mille käigus uuriti suvaliselt valitud tuhandet soovimatut reklaamkirja, saadi teada, et vastupidiselt laialt levinud arvamusele moodustavad pornograafilise sisuga reklaamid ainult 18% ja see jääb alla näiteks kõikvõimalikke ärivõimalusi (investeerimine, kodus töötamine) pakkutavatele kirjadele. 17% spämmist moodustab kaubandusameti uuringu järgi krediitkaartide ja laenude pakkumine. Kogu uuring võttis aega kuus kuud ja selleks kasutati sadu e-aadresse. Meiliaadressid riputati erinevatele veebilehekülgedele ning postitati uuringugruppidesse. Samuti anti mitmetele e-äri lehekülgedele, nagu ebay ja Amazon ning Whois andmebaasi, kus on nähe domeeninime 2 omanike andmed. Selle tulemusel said uurijad poole aasta jooksul vastuseks 10 000 soovimatut reklaami sisaldavat kirja. 2.4. Rämpspostiga võitlemine. Juba paar aastat tagasi otsiti võimlusi kuidas spämmi levikut vähendada [14]. Rämpspostiga võitlemiseks on loodud mittetulundusorganisatsioone (eesotsas CAUCEga). Spämmiga saab võidelda kahel tasandil serveri ja kasutaja omal. Esimesel käib filtreerimine teenust pakkuva firma e-posti serveris. Seda küll rakendatakse, kuid sageli mitte väga suures mahus, sest siis võib serveri kiirus 2 (12, lk. 125) Domain domeen; Interneti DNS-i element (ligi 60 riikide ja 7 organisatsioonide domeeni). DNS (domain Name System) hajus nimedesüsteem ja andmebaas Internetis, mis tõlgib domeeninimelised numbriteks IP 3 -aadressideks; DNS-serverid on jaotatud üle kogu Interneti ja mitte ükski neist ei sisalda infot kõigi Interneti sõlmede kohta, vaid nad töötavad omavahel seostatud tervikliku süsteemina; kasutatakse ka domeeninime serveri tähenduses. 12
langeda. Ka kasutaja ise võib õpetada oma e-posti programmi kirju kustutama, kui leiab näiteks sõna remove eemalda, st eemalda saajate nimekirjast. Kahjuks on see sõna sees aga uudiskirjades ja muus niisuguses, mis kasutajat võib huvitada. Kuid kasutaja tasand ei piirdu vaid programmi konfigureerimisega. Rämpsposti vastu võitlejana tuntud hollandlannast europarlamendi liige Elly Plooij pidi kord ise häbiga tunnistama, et saatis tuhandetele europarlamendi e-posti aadressile ülisuure, 3-megabaidise rämpskirja. Väidetavalt reklaamis see personaliseeritud interneti otsingumootorit, oli 15 lehekülge pikk ning sisaldas ohtralt multimeediat. Niivõrd lihtne on saata tuhat kirja, mõtlemata sellele, et kui ka igaüks kulutab selle lugemiseks minuti, on raisatud kahe tööpäeva jagu teiste inimeste aega. Teiselt poolt tähendab kolmemegabaidine kiri jämedalt võttes 300 tavalist e-kirja. Kui kõik rämpspostitajad saadaksid nii suuri kirju, ummistuks Internet lõplikult. Paljud netikasutajad aitavad võrgu risustamisele teadmatult kaasa. Enne mõne huvitava e-kirja edasisaatmist tuttavatele tuleks kaks korda mõelda, kas see pälviks nende jäägitu poolehoiu. Eriti puudutab see kettkirju, kus on kirjas, et kui inimene õnnetoovat kirja teatud aja jooksul kümnele oma tuttavale edasi ei saada, juhtub midagi hirmsat. Tegelikult ei juhtu midagi, peale selle, et olete säästnud oma tuttavaid ajaraiskamisest. Teine kategooria on igasugused libahoiatused, kus teatatakse, et jälle on liikvel väga hirmus viirus, mida ükski tõrjuja ei avasta. Absoluutse reeglina on sellised hoiatused kettkirjad. Ka Eestis liikunud analoog nõudis veel teatud faili kustutamist süsteemikataloogist, väites, et see on viirus. Tegelikult oli tegemist bluffiga ning õnnetud ohvrid, kes faili heausklikult kustutasid, pidid pärast tükk aega vaeva nägema vajaliku faili taastamisega. Libateadete hulka kuuluvad ka tihti ringlevad e-kirjad sellest, et Nokia või keegi teine annab kõigile, kes kirja 10 inimesele edastavad, tasuta mobiiltelefoni. Kuigi sel puudub igasugune mõte, edastavad paljud telefoninäljas arvutikasutajad igaks juhuks kirja. Võrku risustavad sageli ka e-kirjad, kus mõne suurema firma töötaja arvab end leidnud olevat olulise sõnumi. Sageli on tegemist kirjaga, mis huvitab vaid paari asjassepuutuvat isikut ning ainult neile tulekski see adresseerida. Viiruste (liba)hoiatused tuleks kahtluse korral saata IT-osakonda. Teated stiilis lahkun varem töölt, mind saab kätte sealt ja sealt ainult lähimale kaastöötajale ja 13
sekretärile. Võrgu risustamine ei ole ainult pealetükkivate reklaamisaatjate kätetöö, vaid vohab ka e-kultuuritute kasutajate kaasabil. Uuringud väidavad, et e-post on olulisemaid tööalase stressi allikaid, ning seda suuresti tänu spämmile. E-post on muutumas ajaraiskajaks ka sellepärast, et reaalse töö asemel põrgatakse kirju edasi-tagasi, jättes nii asjaga tegelemise mulje, raisatakse aega rämpsposti kustutamisele jne. Mõnes välisfirmas kuulutatakse stressi maandamiseks kord kuus välja n.ö. e-posti-vaba päev. Tol päeval on rangelt keelatud töö juures e-posti lugeda. Lisaks väidetakse, et praegu moodustab spämm 10-30% e- posti liikluse mahust, ning seetõttu polegi e-post tasuta. Kui iga päev rämpskirja kustutamiseks arvata 5 sekundit, siis maailma mastaabis teeb see aastas miljardeid dollareid kaotatud tööaega. 2.5. Serverite poolt pakutav abi. Miljonitest e-kirjadest, mis läbivad ööpäevas Interneti teenusepakkujate meiliservereid, peetakse sajad tuhanded rämpspostikahtlusega saadetised kinni. Näiteks Hot.ee meilisüsteemi [13, lk. 42-43] läbib ööpäevas keskmiselt 3 000 000 kirja, millest ligikaudu 200 000 kustutatakse rämpsposti filtri poolt ning umbes 50 000 kustutab viiruse filter. Sissetulevate e-kirjadel kontrollitakse nende kirjade päiseid ning vastavalt serveris kehtestatud reeglitele, need kas lubatakse läbi või siis heidetakse kõrvale. Kindlalt teada rämpspostitajate vastu kasutatakse ülemaailmset rämpspostitajate IP 3 -põhist nimekirja ja peibutuskontosid, milledele saadetud meilid lähevad automaatselt kohalikku musta nimekirja. Samuti kasutatakse ka käsitsi lisatud blokeeringut. Käsitsi koostatav ehk staatiline nimekiri on administraatorite poolt uuendatav ning sisaldab domeene, kust on hiljuti massiliselt saadetud kliente või teenusepakkujat häirivat rämpsposti ning mis ei ole mingil põhjusel Internetis leiduvates rämpspostitajate andmebaasides. Lisaks klientide kaitsele on rämpspostitusega tegelevate serverite blokeerimine oluline ka meiliserveri 3 (12, lk. 128) IP (Internet Protocol) Interneti abonentide vahel pakettide edastamise protokoll, mis kuulub TCP/IP (((12, lk. 132)Transmission Control Protocol/Internet Protocol) standartne trantspordija rakenduskihi protokollistlik Internetis, mis teeb võimalikuks juurdepääsu eri tüüpi võrkudele ja mitmesugustele teenustele (lisaks veebidele ka Telnet, FTP, e-post jt)) protokolli koosseisu standardse võrgukihi protokollina. 14
ülekoormuse vältimiseks. Open Relay serverid (SMTP 4 serverid, milles on puudulik või puudub üldse kontroll selle üle, kes läbi antud serveri kirju saadavad) on blokeeritud. Selle jaoks kasutab näiteks Microlink kahte suurt ülemaailmset baasi dsbl.org ja ordb.org ning ka enda lokaalset baasi. Suurt osa Unineti kliente teenindaval meiliserveril on kaks musta nimekirja. Nn DNS-põline blacklist hangib info Internetis asuvatest andmebaasidest. Viiruste püüdmiseks Microlink eraldi programmi ei kasuta, neid püütakse sõelale e-kirja päise järgi. Ka Unineti meiliserver peab kinni kirjad, mis sisaldavad Windowsis käivitatavaid viirusekahtlusega manuseid. Näiteks Atlase kliente kaitstakse rämpsposti ja viiruste eest süsteemiga, mis analüüsib meiliserverisse saabuvaid ja sealt väljuvaid kirju. Enne kliendi postkasti talletamist võetakse kiri n.ö. lahti ja lastakse läbi erinevatest süsteemidest, millest üks on viiruse filter ning teine rämpsposti filter. Esimene neist kasutab automaatselt uuendatavat viiruse nimistut, mille põhjal analüüsitakse saabuvaid ja väljuvaid kirju. Rämpsposti filter kasutab kirja analüüsimiseks positiivsete ja negatiivsete punktide süsteemi. Kirjadele antakse punkte terve rea omaduste järgi: rämpsposti levinumad faasid, varjatud HTML lingid, saatja aadressid jne. Lõpuks antakse hinnang, mille tulemusel kiri kustutatakse või sadetakse edasi hoiatusega (juhul, kui see sisaldab piisavalt negatiivseid tundemärke). Hoiatus lisatakse kirja päisesse, mille järgi saab postkasti omanik neid eraldi filtreerida. Neile, keda rämpspost ei sega või kes seda suisa kollektsioneerivad, sobib Microlinki tasuta e-posti teenuste server. Rämpskirju soosivad Unineti kliendid peaksid aga enda postkasti tegema virtuaalserveris (klient@kliendifirma.ee, mitte klient@uninet.ee). Sellisel juhul on võimalik spämmisõbrale edastada kõik talle saadetud kirjad. Spämmi nautivatel inimestel on soovitav kasutada pigem hotmail.com teenuseid, sest see on tuntud oma üle pea kasvava rämpspostivooluga. Samas tilgub aeg-ajalt rämpsposti läbi ka Microlinki tasulisest serverist, kuna see on vaid mõõdukalt filtreeritud. Täielik kaitse oleks küll teoreetiliselt võimalik, aga e-kirja teenuse odav hind lihtsalt ei võimalda seda. E-posti madal hind aga ei korva vajalikke kulutusi ning rämpsposti talutav sagedus ei tekita piisavalt huvi kõrgendatud hinnaga teenuse vastu. Totaalkaitse tarvis oleks vaja palgata inimene, kes loeks läbi kogu korrespondentsi ja kustutaks mittevajaliku. Klientide kaitsmist rämpsposti eest 4 (12, lk 132) SMTP (Single Mail Transfer Protocol) protokoll e-posti vahendamiseks postiserverite vahel. 15
raskendab ka see, et spämmi mõiste on subjektiivne. Üks klient täidab hea meelega reisibüroo küsitluslehe, et osaleda reisi loosimisel, teine kirub mõttes saatjat ja operaatorit. Rämpspostitajate tabamiseks hoiab Microlink ka pidevalt oma võrgus toimuval silma peal. Kasutajal on võimalus saata kirju piiratud arvule adressaatidele, peale seda hakatakse kirja edastamist kunstlikult pidurdama. Ka lepingus, mille klient teenusepakkujaga sõlmib, on punkt, mis keelavad võrguressursside kuritarvitamist, sh ka masspostitust. Teenuspakkuja poolsete korralduste mittetäitmisel saab lepingu lõpetada. Nagu Microlinkil, nii ka Eesti Telefoni meilisüsteemi kaudu ühelt saatjalt korraga välja saadetavate kirjade hulk on piiratud, et mitte soodustada massposti levikut. Suuremate masspostituste korral selgitakse kohe süüdlane välja ning piiratakse tema teenuse kasutamist. Selleks annab õiguse andme- ja kõneside eeskiri või Hot.ee teenuste kasutajatingimused olenevalt teenusest. Neid dokumente on klient kas Internetiühenduse lepingut sõlmides või Hot.ee kasutajakontot tehes nõustunud täitma. 2.6. Rämpsposti leviku suurenemine. Suurima osa (35%) interneti kaudu saadetavatest e-mail idest moodustavad ilma saajapoolse nõusolekuta saadetud elektronkirjad ehk spam, kirjutab cyberatlas.com artiklis Widespread Use Despite Abuse toetudes uuringufirma Jupiter Research andmetele. Järgnevad andmed on võetud 2002-nda aasta septembris kirjutatud PricewaterhouseCoopers kodulehelt [9]. Rämpspostile järgnevad ja omaste elektronkirjad (34%), soovitud kirjad firmadelt (17%), töö ja kooliga seotud kirjad (8%) ja muu korrespondents (6%). Spämmi-vastast tarkvara pakkuva firma BrightMail andmetel toimus 2002 aasta augustis viis miljonit erinevat spam attack i, mis on enam kui kolm korda rohkem kui 2001 aastal. BrightMail i andmetel jaotub rämpspost eri kategooriate vahel järgmiselt: o finantsteenuste (investeerinud, laenud, krediidi rapordid, börsiinfo jne.) reklaam 33% o toodete ja teenuste reklaam 31% o pornograafilise sisuga spämm 11% o terviseteenuste reklaam 5% 16
o religiooni ja vaimuelu puudutavad teated 3% o püramiidiskeeme ja ärivõimalusi Nigeerias pakkuvad kirjad 3% o vabaaja veetmisega seonduv info 2% o arvutite ja Interneti alane reklaam 2% o muu 10% Augustis 2002 anti-spam tarkvaraga rahulolu testinud Osterman Research, et enam kui pooled küsitletud ettevõtetest kasutasid mingeid rämpsposti filtreid, ent vaid veerand neist väitis end olevat kasutatava tarkvaraga täiesti rahul ning kolmandik enam-vähem rahul. Sama firma varem läbiviidud uuringu tuvastas, et kolmveerandi küsitletute arvates esineb spämmi võrreldes aasta taguse ajaga rohkem ja see häirib rohkem. Suur osa (eriti noori) Interneti kasutajaid on rämpsposti probleemi enese jaoks lahendanud mitme e-mailiaadressi kasutamisega, millest üks on nn postkast reklaami jaoks. BrightMail i andmetel kasutab veerand Interneti kasutajatest kolme või enamat meiliaadressi. Kuigi spämmimist peetakse turunduse räpaseks müügitrikiks, tõusis eelmise aastaga rämpsposti hulk 150 protsenti [7]. Selline trend jätkab süvenemist. E-posti teenuseid pakkuv ettevõte Postini teatas, et täheldasid ligi 22 miljonit rämpskirja ühe päeva jooksul. See kogus on Postini sõnul 64,3 % nendest ettevõtete päevasest kirjade hulgast. Postini pakub e-posti teenust enam kui 800 firmale. Kohati võib rämpsposti tase tõusta 80% tasemele kirjade koguhulgast. 64,3% on spetsiaalsed pakkumised, 21,2% suuremahulised e-kirjad, 7,9% nn rikkakssaamise eripakkumised ( Get Rich stiilis) ja 6,6% moodustavad pornograafiline materjal. Gartneri uurija Kaplan Grey arvates tõuseb rämpsposti tase veel sellel ja järgmisel aastal. Firmad peaksid tõsisemalt suhtuma taoliste e-maili puhangute vältimiseks. Rämpsposti hulga plahvatuslik tõus on tingitud aadressi varguse programmide tõttu, mis koguvad kehtivad e-aadresse nõrgalt kaitstud serveritest. 17
3. Kuidas spämmi vastu võidelda? Ärge vastake rämpsposti kirjadele, kustutage need lihtsalt ära [10]. Kui rämpsposti hulk teie postkastis on nii suur, et nende pidev kustutamine tüütavaks muutub, siis tuleks appi võtta eraldi programmid. Paljud meiliprogrammid (näiteks Netscape Messenger, MS Outlook, Pegasus Mail jm) võimaldavad filtreerida meiliaadressi järgi, millised kirjad võetakse teie postkasti vastu ning millised mitte. Rämpsposti saatja aadress on võimalik automaatselt lisada mittesoovitud kirjasaatjate nimekirja. 3.1. Rämpsposti kaust MS Outlook Express is. Kui te selles peatükis teete kaasa kõik alljärgnevad sammud programmis MS Outlook Express is, läheb teile saadetud rämpspost otse kausta SPAM [4]. o Avage Outlook Express ja sealt Inbox. o Avage menüüst Tools -> Message Rules -> Mail Avaneb aken, kus te saate hakata kirjutama reeglit rämpsposti eemaldamiseks. o Tehke ülemises kastis linnuke lahtrisse Where the Subject line contains specific words. 18
o Tehke keskmises kastis linnuke lahtrisse More it to the specified folder. o Vajutage alumises kastis contains specific words. o Kirjutage ***SPAM***. o Vajutage Add. o Vajutage OK. o Satute tagasi eelmisesse aknasse. o Vajutage specified. 19
o Avage Local Folders. Ilmuvad nähtavale erinevad kaustad. o Vajutage New Folder. o Kirjutage SPAM. o Vajutage OK. o Valige kaust SPAM. o Vajutage OK. 20
Jõudsite tagasi algsesse aknasse, kus on näha kirjeldatud reegel, mis tõstab rämpsposti folderisse SPAM. o Vajutage OK Kui eelmised sammud läksid korda, siis nüüdsest läheb rämpspost otse kausta SPAM. Kustutage sellest kaustast aeg-ajalt kirju, muidu raiskab rämpspost asjatult teie arvuti kettamahtu. 3.2. Rämpsposti kaust MS Outlook is Järgnevalt tekitame aga MS Outlook is spämmi jaoks eraldi kausta [5]. Selleks tuleb kõigepealt avada programm Microsoft Outlook ja sealt Inbox. Tools menüüst valige Rulez Wizard, peale mida avaneb teile aken kus te peate vajutama New. Seejärel avaneb uus aken kus saab valida reegli tüübi - valige Check messages when they arrive ja vajutage Next. Nüüd avaneb aken, kust tuleb valida, mida kirjas just täpselt kontrollitakse. Tehke linnuke lahtrisse with specific words in the message header ning alumisse valgesse kastikesse ilmub reegli kirjeldus Apply this rule after the message arrives with specific words in the message header. Teil tuleb alumises kastikeses vajutada specific words, peale mida ilmub teie arvuti ekraanile väike aken, kuhu tuleb kirjutada, millist rida päisest otsitakse. Kirjutage X-Spam- 21
Status: Yes, vajutage OK ja seejärel Next. Avaneb aken, kus saab määrata, mida antud kirjaga teha, tehke linnuke lahtrisse move it to the specified folder. Alumisse valgesse kastikesse ilmub tekst Apply this rule after the message arrives with X- Spam: Yes in the message header move it to the specified folder. Vajutage alumises kastikeses specified, siis saab valida kausta, kuhu rämpspostiks tunnistatud kirjad panna. Vajutage New, kirjutage SPAM ning seejärel vajutage OK-> OK-> Next. Järgmises aknas saate valida, millised erandeid teha ülalpool kirjeldatud reegli kohta. Esialgu pole tarvis mingeid erandeid teha seega vajutage kohe Next. Tehke linnuke lahtrisse Run this rule now on message already in Inbox.. Ja lõpetuseks vajutage Finish ning olete taas tagasi aknas, kus te reeglite tegemist alustasite. Nüüd on aga aknas näidatud ka äsja kirjeldatud reegel. Tabel peaks välja nägema järgmine: Kui teie arvutiekraanile ilmub analoogiline tabel, siis vajutage OK. Kui kõik eelmised sammud läksid korda, siis nüüdsest läheb rämpspost otse kausta SPAM. Kustutage sellest kaustast aeg-ajalt kirju, muidu raiskab rämpspost asjatult teie arvuti kettamahtu. 22
3.3. Rämpsposti filtreerimine - Pegasus Mail. Pegasus Mail is töödeldakse kõik kirjad automaatselt serveri poolt ning kirja päisesse (see osa kirjast, mida loeb teie programm, mitte teie ise) lisatakse kirje, kas tegemist on rämpspostiga või mitte [2]. Esiteks tuleks tekitada spämmi jaoks eraldi kataloog nimega Spam. Kataloogide puu ilmub, kui vajutada katalooginuppu Pegasuse tööribal (vasakult kolmas); seejärel vajuta Add ja sisesta kataloogi nimi. Nüüd rämpsposti filtri lisamise juurde: valige menüüst Tools -> Mail Filtering Rules -> Rules applied when folder is opened filtrite määramise dialoog. Seejärel vajutage nupule Add Rule ning teile avaneb filtri tüübi dialoog, kust valige Expression Järgmises dialoogiaknas kirjutage lahtrisse If this regular expression selline lause (ilma jutumärkideta): xspam-status: yes*. Valikutest Occurs in the message valige Headers. Then do to this juures valige Move, klikkige Set nupule ning valige vastloodud Spam kataloog. Pilt peaks välja nägema selline: Seejärel ainult OK ning filtrite peaaknas Save ning filter on olemas. Nüüd peaksid kõik Pegasus Mail i poolt märgitud kirjad automaatselt Spam-kataloogi minema. Juhul kui teid ei huvita nende säilitamine, võib Move asemel rippmenüüst ka kohe Delete valida ning rämpspost kustutataks. 23
3.4. Anti-spam programmid. On olemas spetsiaalsed spämmivastased programmid, mis püüavad kirja päise või sisu järgi ära tunda, kas tegemist on tõelise kirjaga või rämpspostiga (rämpsposti kirjal pole tihti saatja nime või siis saaja aadress on sama mis saatja aadress või on saaja aadressiks märgitud Undisclosed-Recipient). Nende programmide miinuseks on asjaolu, et aegajalt satuvad rämpsposti hulka ka vajalikud kirjad. Näiteks Tartu Ülikoolis [10] on olemas serveripoolne spämmifilter, millega saab kirju filtreerida peamiselt meiliserverites. See tuleb igal kasutajal endal sisse lülitada, kuna pole kindlustatud, et kas filter püüab kinni vajalikke kirju või spämme. Ülikooli server filter saab spämmikirju filtreerida ainult siis, kui kirjad ei ole edasi suunatud. Kui kirjad on väljafiltreeritud salvestatakse need näiteks faili Mail/spam, mis üldjuhul teie postkastis paistab välja spam nimelise kirjakaustana. Eelistatum variant on kasutada spämmi filtreerimiseks oma arvutisse installeeritud programmi. Selle eeliseks on võimalus programmi käitumist täpselt oma vajadustele kohandada. Spämmi filtreerimise programme on võimalik saada näiteks tucows.ibs.ee veebilehelt. Rämpsposti on võimalik blokeerida ka tsentraalselt kogu asutuse arvutivõrgus. Seda katsetati 2001. aastal Tartu Ülikoolis. Kuid üliõpilaste pahameel sundis taas avama arvutivõrgu kõikidele e-kirjadele, sest paljud soovisid ja ilmselt tahavad ka praegu enamus inimesi ise otsustada, mis on rämpspost ja mis mitte. 3.5. Rämpsposti kustutamine serveris Telnetiga. Telnet programm paikneb kaustas Windows [8]. Korduv kasutamiseks võib teha viite ka desktopile. Häälestada (Menüüst Connect, Remote.) serverile ph.eau.ee. hiljem saab leida selle Connect menüüst. Teine võimalus, tuleb tippida brauseri aadressreale: telnet://ph.eau.ee/ tipitud käsud peab alati sisestama Enter klahviga. Avaneva terminali aknasse login reale kirjutage kasutajanimi, Password reale parool. Oma box i avanemisel: pine. Pakkumised kinnitatakse Y es või N o klahviga. Postinimetus (vajadusel kasuta I klahvi) liigu üles-alla klahviga. Valitud meili teksti avab lugemiseks Enter klahv. Kui soovite sama meili järgmisele lehele 24
minna, siis kasutage vaheklahv, kui aga eelmisele siis klahvi. Tundmatu ehk rämpspost (sh viirusohtlikud saadetised), samuti ka loetud teated märgista D klahviga. Lahkudes kirjuta Pine ning kui soovid lahkuda programmist siis kasuta Q klahvi. Kinnita järgnevad pakkumised Y es või N o klahviga. Telnet ist lahku logout käsuga, seejärel sule aknad. Arvutisse tõmba allesjäänud soovitud meilid oma tavameileriga (IE, Pegasus vm). 3.6. Tõhus vahend rämpspostiga võitlemiseks. Arvutimaailma veebilehelt [6] saab rämpsposti vihkaja suurepärase uudise. Nimelt USA firma Banter kavatseb peatselt turule tuua uue rämpsposti filterprogrammi, mille abil lubatakse muuta töötajate ajakaotust kuni 30% efektiivsemaks. Mõtlemisvõimeline programm hindab postkasti saabunud e-kirju skaalal 1-100 ja kategoriseerib need ning sorteerib vastavalt adressaadi käitumisele ja eelistustele. Tähtsad kirjad liigutatakse ettepoole, soovimatud reklaam- ja uudiskirjad paigutatakse aga loendi lõppu. Programm teeb teoreetiliselt seda, mida kasutaja aju teeks tema asemel: ta loob prioriteete ilma emotsioonide, süütunde või väsimuseta. Kuigi programm on põhjustanud palju vastakaid arvamusi, on E-mail Productivity tootja sõnul väga vajalik. Uuringufirma Gartner andmetel kaotab keskmine 10 000 töötajaga USA firma aastas rämpsposti tõttu 16 miljonit dollarit (256 milj kr). rämpsposti hulk on ISP 5 -dele filtreerimisteenust pakkuv firma Brightmail andmeil viimase aasta jooksul viiekordistunud. Banter i esindaja Yoram Nelken i väitel on praegused e-posti haldusvahendid ebapiisavad ning inimesed vajavad targemaid mehhanisme. Banter i programm erineb tavalisest filtritest selle poolest, et see ei kustuta kirju enne nende avamist. Näiteks Microsoft Outlooki meilifiltrid suunavad rämpsposti otse prügikasti, kuid Banter i programm õpib kasutaja kombeid tundma ja vastavalt õpitule hindab saabunud e-kirju ning liigutab need postkastis vastavalt kas üles või allapoole, et töötaja näeks esimesena kõige tähtsamaid kirju. Programm jälgib pärast installeerimist kasutajat nädalaid. Seejärel, kui kindlad harjumused on välja tulnud, asub E-mail Productivity tööle. Näiteks kui mõne inimese sageli saabuvatele 5 (12, lk. 129) ISP (Internet Service Provides) Interneti teenuspakkuja, Interneti operaator, Interneti sissehelistamis ja neid teenuseid pakkuv operaatorfirma. 25
e-kirjadele ei vastata juba pikemat aega, siis liigutab programm need edaspidi loendi lõpule aina lähemale. Teoorias peaks programm pika kasutuse järel muutuma väga täpseks ja usaldusväärseks. Lisaks sellele loeb E-mail Productivity ka kirjade teema ridu ning sisu: kui ühes teates esineb mitu korda rämpspostile viitavaid sõnu (nt Viagra, insuraance, mortgage vms), siis vastavalt sellele antakse ka e-kirjale madalam prioriteet. Kasutajatel on ka võimalus ise määrata osade kirjade prioriteetsus, et programmi tööd tõhustada. Gartner i uuringute järgi nõuavad vaid 27% iga päeva saabuvatest e-kirjadest kohest tähelepanu. Sama firma on ka jõudnud järeldusele, et 34% asutusesisestest meilidest on kasutud ja neid võib nimetada tööalaseks spämmiks. 26
4. Lihtsamaid viise spämmiga võitlemiseks. Spämmi halbadest omadustest teavad paljud, kuid olukord pole sama spämmist hoidumisel, kirjutab L. Levo 2002 aasta Arvutimaailma kuuendas numbris [11]. Tutvustamist vajavad lihtsad, arvutikasutajalt vähe vaeva nõudvad vahendid, millega saab kiiresti meilboksist rämpsu eemal hoida. E-posti lugedes loodetakse leida lähedaste või vähemalt tuttavate sõnumeid, mitte aga kirju xxx-saitidest või kasutatud autode müügist mustal mandril. Naeruväärsetel pakkumistel pole spämmi puhul piire. Lahendus, millega spämmist alatiseks vabaneda, nõuab avastamiseks raketiteadlast. Rämpsposti saab postkastis viia aga ka kiirelt mittehäirivale tasemele. Selle asemel, et alustada päeva Delete-nupu raevuka tagumisega, võib teatud vahenditega luua mõneks päevaks ka spämmivabu hommikuid. Ärge mitte kunagi vastake rämpskirjadele. Muidu saavad kirja saatjad aru sinu huvitavusest nende poolt reklaamitud toodetest või siis teenustest ning nad hakkavad uputama sind kiirelt uute kirjadega. Kui te avate kirja HTML-ina, laetakse spämmija serverist kood, millega muutub vastuvõtja aadress aktiivseks. Parem on kirja sisuga mitte tutvuda, vaid see kohe kustutada. Outlooki või analoogsete programmide kasutamisel lülitage enne posti lugemist välja eelvaate aken, et mitte laadida alla kirja sisu. Ajaga kaasas käijal on kindlasti paar-kolm meiliaadressi, mida kasutatakse erinevateks toiminguteks. Üks sõprade-tuttavatega kommunikeerumiseks, teine tööalane või puhtalt spämmi kinnipüüdmiseks. ISP (Interneti teenusepakkuja) teenuste kasutajad võivad tellida endale mitu erinevat aadressi (kolm või veidi rohkem). Kui need on juba teiste pereliikmete poolt hõivatud siis loo see endale mõnes POP 6 -serveris. Üks, mida te pidevalt kontrollite, jätke tähtsate kirjavahetuste jaoks (spämmivaba). Jagage seda ainult parimatele tuttavatele ja tähtsatele isikutele ning ärge andke oma põhiaadressi jututubades, foorumites, kellegi kodulehele või küsitluse korraldajatele. Teist meiliaadressi levitage igale poole, kus süda lustib. Kõige paremaks rämpsumagnetiks on diskussioonifoorumid ja igasugused kahtlase kuulsusega portaalid. Vahetevahel uurige spämmikasti ja veetke selle seltsis 27
huvitavalt aega. Hea oleks omada ka n.ö. vahepealset aadressi, mida te kontrollite vaid kord kuu jooksul. Seal võite hoida online ostukeskustest saadud tshekke (vähemalt kõik ühes kohas). Kolm postkasti võib tunduda ehk liigsena, kuid spämmi taltsutamise seisukohalt oleks see üliõige lahendus. Vahel aitab soovimatute meilide tõkestamist alustada juba aadressile nime panemisega. Tekstis oleks soovitatav kasutada ka numbreid (näiteks kalju007@hotmail.com ). Selliselt lülitad end välja nimekirjadest, mida spämmijad aimata püüavad. Sageli saadetakse tuhandeid meile ühe nime variatsioonidele (nagu kalju, kaljula, kalja jne.), kuid numbrite leidumisel jääb aadressi äraarvamine peaaegu võimatuks. Need, kes on oma meiliaadress Interneti peale ringi uitama lasknud ja megabaitide kaupa rämpsu kogub, oleks soovitav luua uus konto. Levitage seda vaid oma tuttavatele, kuid jätke avalikud kohad levitamise haardest välja. Ja uskuge, uus postiaadress soovitud kirjadega mõjub teile igati tervendavalt. Filter laseb blokeerida tahtmatuid aadress ning laseb läbi ainult vajalikud kirjad. Keeldu on võimalik seadistada lähtudes saatja aadressist või meilides leiduvatest sõnadest nagu näiteks make money, xxx, free offer jne. Samuti on võimalik takistada ka selliseid meile, mis pole mõeldud konkreetselt teile. Interneti tavakasutajale on üldjuhul spämmid lihtsalt tüütavad, kuid ISP-idele ja võrgu administraatoritele on see aga väga suur probleem. Viimane ja tähtsaim soovitus spämmiga toimetulekuks: ärge laske end masendada. E-kirjad on oma sisult väga isiklikud. Ülbe spämmi tekkimine postkasti võib teid küll ärritada, kuid see on siiski märksa leebem, kui telereklaam või hiigelsuur poster tänaval, millest möödavaatamise võimalus puudub. 6 (1, lk. 197) POP (Post Office Protocol) postkontori protokoll võimaldab ainukasutaja hostidel lugeda serverilt elektronposti. 28
Kasutatud kirjandus: 1. Hanson V., Tavart A., Arvutikasutaja sõnastik Inglise-Eesti, AS Ilo 1999. 2. http://elkdate.com/index.php?id=343&tpl=print, 10/03. 3. http://kakupesa.pri.ee:8080/akadeemia/itsea/loengud/loeng5, 10/03. 4. http://www2.edu.ee/spam/microsoft_outlook_express.html, 10/03. 5. http://www2.edu.ee/spam/microsoft_outlook.html, 10/03. 6. http://www.am.ee/3545, 10/03. 7. http://www.am.ee/5973, 10/03. 8. http://www.eau.ee/~lat/telnet.pdf, 10/03. 9. http://www.pwc.ee/kbase.php3?itemid=731, 10/03. 10. http://www.ut.ee/4088#6,10/03. 11. Levo L., Spämmi taltsutamine koduste vahenditega., Arvutimaailm 5, 2002. 12. Pihlau J., Internet Netscape Communicator Internet Explores 4, AS Külim 1998. 13. Puidet A., ISP vs rämpspost., Arvutimaailm 6, 2003. 14. Rebel A., Spämm on rämpspost., Luup nr.6(133), juuni 2001. 15. Riim A., Arvuti Lauaraamat 2, Andrus Riim & Arvutikirjastus OÜ 2002. 16. Teder T., Rämpspost: kalapüük dünamiidiga., SL Õhtuleht, 7. juuli 2003. 17. Vare J., Kust tuleb spämm?, Arvutimaailm 5, 2003. 29