Programmeerimise 2. vaheeksam

Transcription

1 Programmeerimise 2. vaheeksam 5. jaanuar 2015, kell 10:00 13:00 1. Fraktal (3p) yl1.py Kõrvaloleval pildil on fraktali 1., 2., 3. ja 4. taseme näidised. Kirjuta rekursiivne funktsioon, mis võtab argumendiks taseme numbri ja puu tüve pikkuse, ning joonistab vastava tasemega fraktali. Demonstreeri funktsiooni tööd joonistades fraktali tasemega 4. Vihjed: kilpkonna saab kiiremini liikuma panna käskudega speed(10) ja delay(0). Kui sa kohe õiget fraktalit joonistada ei oska, siis alusta veidi lihtsamast: 2. Pikim sõne (5p) yl2.py Kirjuta funktsioon pikim_sõne, mis võtab argumendiks listi, mille elementideks võivad olla sõned ja listid. Nende listide elementideks võivad jällegi olla sõned ja listid jne. Funktsioon peab tagastama sellises andmestruktuuris leiduva kõige pikema sõne. Kui leidub mitu pikimat sõnet, siis võib tagastada neist suvalise. Kui ühtegi sõnet ei leidu, tuleb tagastada tühisõne "". Lihtsam variant (3p) ülesandest on selline, kus me eeldame, et kõikide listide pikkus on alati kas 0 või 3 ja kolmeelemendilise listi korral on alati esimene element sõne ja ülejäänud kaks elementi listid: >>> pikim_sõne([]) '' >>> pikim_sõne(["abcd", [], []]) 'abcd' >>> pikim_sõne(["abcd", ["abcde", [], []], []]) 'abcde' >>> pikim_sõne(["abc", ["abc", [], []], ["abcd", ["abcde", [], []], []]]) 'abcde' Vihje: mittetühja listi korral on pikim sõne kas listi esimene element või siis listi teises või kolmandas elemendis leiduv pikim sõne. Täispunktide jaoks peab funktsioon töötama suvalise pikkusega listide korral, kus suvalistel positsioonidel võivad olla nii sõned, kui listid: >>> pikim_sõne(["a", "abc", [], ["a"], [[["abcdefg"]], [], [["fg"], "ttt"]], "ab"]) 'abcdefg' Vihje: >>> isinstance("blaa", str) >>> isinstance(["blaa"], str) >>> isinstance(["blaa"], list) 3. ülesanne on lehe pöördel

2 3. INI-faili analüüs (12p) yl3.py INI-formaat on levinud viis programmide seadete salvestamiseks tekstifailina. Selles formaadis olevate failide sisu jaotub üheks või mitmeks sektsiooniks ning igas sektsioonis on 0 või rohkem attribuuti. Sektsiooni algust tähistab rida, kus kantsulgude vahel on sektsiooni nimi. Järgnevatel ridadel on selle sektsiooni attribuudid. Atribuudi kirjeldamiseks pannakse kirja kõigepealt selle nimi, siis võrdusmärk ja seejärel attribuudi väärtus. Sektsioon lõpeb järgmise sektsiooni algusega või faili lõpus. Failis võib olla ka kommentaare (need on read, mis algavad semikooloniga) ning tühje ridu. Näide: ; last modified 1 April 2001 by John Doe [owner] name=john Doe organization=acme Widgets Inc. [database] ; use IP address in case network name resolution is not working server= port=143 file=payroll.dat Põhiülesanne (10p) a) Kirjuta funktsioon loe_ini, mis võtab argumendiks INI-formaadis faili nime ja tagastab selle sisu sõnastikuna, kus kirje võtmeks on sektsiooni nimi ja väärtuseks omakorda sõnastik, milles võti on attribuudi nimi ja väärtus attribuudi väärtus. Eelnevalt toodud näitefaili korral peaks tulemuseks olema {'owner' : {'name' : 'John Doe', 'organization' : 'Acme Widgets Inc.'}, 'database' : {'server' : ' ', 'port' : '143', 'file': 'payroll.dat'}} NB! Pythonis on selle formaadi lugemiseks küll eraldi funktsioonid olemas, aga siin tuleb lahendus ise kirjutada, kasutades vaid üldisi faili- ja sõnetöötluse vahendeid! b) Kirjuta programm, mis loeb sisse kaks INI-faili system_settings.ini ja user_settings.ini (võib eeldada, et mõlemad on kodeeringus UTF-8). Seejärel küsib programm kasutajalt ühe sektsiooni nime ja ühe attribuudi nime, ning väljastab ekraanile vastava väärtuse failist user_settings.ini. Kui näidatud sektsiooni või attribuudi nime selles failis polnud, siis tuleb otsida väärtust failist system_settings.ini. Kui ka seal vastav sektsioon või attribuut puudub, siis ei peaks programm midagi väljastama. Lisaülesanne (2p) Täienda funktsiooni loe_ini nii, et see aktsepteeriks ka mitmerealisi attribuutide väärtusi. Võib eeldada, et mitmerealised väärtused on ümbritsetud jutumärkidega ja ei sisaldada jutumärke. Väärtust ümbritsevaid jutumärke ei loe me väärtuse osaks. Näide: [Luuletus nr. 1] autor=priit Pätt tekst="taevas paistab ilus kuu, metsas õitseb toomepuu"

3 Programmeerimise 2. vaheeksam 13. jaanuar 2015, kell 10:00 13:00 1. Fraktal (3p) Järgneval pildil on fraktali 1., 2., 3. ja 4. taseme näidised. Kirjuta rekursiivne funktsioon, mis võtab argumendiks taseme numbri ja suurima ruudu küljepikkuse, ning joonistab vastava tasemega fraktali. Demonstreeri funktsiooni tööd joonistades fraktali tasemega 4. Vihje: kilpkonna saab kiiremini liikuma panna käskudega speed(10) ja delay(0). 2. Sõnede arv (3+2p) Kirjuta rekursiivne funktsioon sõnede_arv, mis võtab argumendiks listi, mille elementideks võivad kas sõned, täisarvud või listid. Nende listide elementideks võivad olla jällegi kas sõned, täisarvud või listid jne. Igas listis on alati kas ainult sõned, ainult täisarvud või ainult listid, mitte erinevad andmetüübid segamini. Funktsioon peab tagastama täisarvu, mis näitab, mitu sõnet esineb selles andmestruktuuris. Lihtsam versioon ülesandest on selline, kus listi pikkus on alati 2. >>> sõnede_arv([1,2]) 0 >>> sõnede_arv(["a'aa","bbb"]) 2 >>> sõnede_arv([["aa'a","bbb"], [3,4]]) 2 >>> sõnede_arv([[["aaa","bbb"], [3,4]], [[["aaa","bbb"],["aaa","bbb"]], ["aaa","bbb"]]]) 8 Vihje: >>> isinstance("blaa", str) >>> isinstance(["blaa"], str) >>> isinstance(["blaa"], list) Täispunktide saamiseks peab funktsioon saama hakkama ka sellise andmestruktuuriga, mis sisaldab erinevate pikkustega liste, sh. tühjad listid. >>> sõnede_arv([]) 0 >>> sõnede_arv([[[["aaa"]], [[3,4,5]]]]) 1 >>> sõnede_arv([[["aaa","bbb"], []], [[["aaa","bbb", "ccc"],["aaa"],["bbb"]]]]) 7 3. ülesanne on lehe pöördel

4 3. Eesti linnad aastal 1989 (12p) Failis linnad.txt (kodeering UTF-8, kättesaadav Moodle'ist) on igal real semikoolonite ja tühikutega eraldatud andmed mingi Eesti linna kohta. Andmeveergude tähendused on kirjeldatud faili esimesel real. NB! Arvväärtuste tuhandeliste ja sajaliste vahel võib esineda üks tühik! Mõnedel linnadel on mõne aasta kohal küsimärk see näitab, et antud aastal ei loetud antud asulat linnaks. Põhiülesanne (10p) a) Kirjuta funktsioon rahvaarvud, mis võtab argumendiks linnade faili nime ja tagastab sõnastiku, mis sisaldab failis olevaid andmeid 1989 aasta linnade rahvaarvude kohta. Tagastatava sõnastiku kirje võtmeks peab olema maakonna nimi ja väärtuseks hulk, mis sisaldab paare (e. kaheelemendilisi ennikuid), kus esimene komponent on selle maakonna mingi linna nimi ja teine komponent on selle linna rahvaarv aastal NB! Arvesse tuleb võtta vaid neid asulaid, mis olid sellel aastal linnad, st. neid, mille kohta on selle aasta rahvaarv välja toodud. Näiteks, kui faili sisu on Linn; Elanikke 1979; Elanikke 1989; Elanikke 2000; Elanikke 2006; Elanikke 2011; Maakond Tallinn; ; ; ; ; ; Harju Viljandi; ; ; ; ; ; Viljandi Tartu; ; ; ; ; ; Tartu Elva; 6358; 6325; 6020; 5826; 5607; Tartu Abja-Paluoja;?;?; 1417; 1406; 1240; Viljandi siis sellele vastav sõnastik oleks {'Tartu' : {('Tartu', ), ('Elva', 6325)}, 'Harju' : {('Tallinn', )}, 'Viljandi' : {('Viljandi', 23080)}} b) Kirjuta funktsioon suurimad_linnad, mis võtab argumendiks eespool mainitud kujuga sõnastiku ja tagastab uue sõnastiku, kus kirje võtmeks on maakonna nimi ja väärtuseks paar selle 1989 aasta suurima linna nime ja rahvaarvuga. Ülaltoodud näitefaili korral peab vastuseks tulema {'Tartu' : ('Tartu', ), 'Harju' : ('Tallinn', ), 'Viljandi': ('Viljandi', 23080)} c) Kuva ekraanile failis linnad.txt oleva kõige suurema linna nimi 1989 aastal. Lisaülesanne (2p) Kuva ekraanile veel 2 rida nende linnade nimed, mille rahvaarv erines 1989 aastal üksteisest kõige vähem. Kõigepealt tuleb kuvada väiksema linna nimi ja siis suurema nimi.

5 1. Fraktal (3p) yl1.py Programmeerimise 2. vaheeksami järeltöö 22. jaanuar 2015, kell 10:00 13:00 Järgneval pildil on fraktali 1., 2., 3. ja 4. taseme näidised. Kirjuta rekursiivne funktsioon, mis võtab argumendiks taseme numbri ja pikima joone pikkuse, ning joonistab vastava tasemega fraktali. Demonstreeri funktsiooni tööd joonistades fraktali tasemega 4. Vihje: kilpkonna saab kiiremini liikuma panna käskudega speed(10) ja delay(0). 2. Segamini või mitte (3+2p) yl2.py Kirjuta funktsioon on_segamini, mis võtab argumendiks listi, mille elementideks võivad olla sõned ja listid. Nende listide elementideks võivad olla jällegi sõned ja listid jne. Funktsioon peab tagastama või vastavalt sellele, kas taolises andmestruktuuris leidub mõni list, mille elementide hulka kuulub nii sõnesid, kui liste. Lihtsam versioon ülesandest on selline, kus listi pikkus on alati 2: >>> on_segamini(["aa", "bb"]) >>> on_segamini([["aa", "bb"], [["aa", "bb"],["aa", "bb"]]]) >>> on_segamini([["aa", "bb"], [["aa", "bb"], "cc"]]) Vihje: >>> isinstance("blaa", str) >>> isinstance(["blaa"], str) >>> isinstance(["blaa"], list) Täispunktide saamiseks peab funktsioon saama hakkama ka sellise andmestruktuuriga, mis sisaldab erinevate pikkustega liste, sh. tühjad listid: >>> on_segamini([]) >>> on_segamini([["aa", "bb", "cc"], ["dd"]]) >>> on_segamini([["aa", [], "bb"], ["cc"]]) 3. ülesanne on lehe pöördel

6 3. Malelaud (12p) yl3.py Põhiülesanne (10p) Failis malelaud.txt on malelaua seis igal real on ühe nupu asukoht ja kirjeldus, nt. c5 valge ettur. a) Kirjuta funktsioon loe_mängu_seis, mis võtab argumendiks failinime ja moodustab faili sisu põhjal mängulaua seisu kujutava 8x8 sõnemaatriksi e. 8 elemendilise listi, mille iga element on list, mis sisaldab 8 sõnet. Asukoha märgendi täht (a... h) tähistab veergu (e. positsiooni sisemises listis) a tähistab veergu indeksiga 0 ja h rida indeksiga 7. Number tähistab rida (e. positsiooni välimises listis) 1 tähendab positsiooni indeksiga 0 ja 8 positsiooni indeksiga 7. Maatriksi nendel positsioonidel, kus pole ühtegi nuppu, peab olema tühisõne "". Näide: kui faili malelaud.txt sisu on b1 must oda b5 valge kuningas d3 must ratsu b2 valge oda d1 valge ratsu d2 valge oda b3 must ettur f1 must kuningas siis loe_mängu_seis("malelaud.txt") peab tagastama [['', 'must oda', '', 'valge ratsu', '', 'must kuningas', '', ''], ['', 'valge oda', '', 'valge oda', '', '', '', ''], ['', 'must ettur', '', 'must ratsu', '', '', '', ''], ['', '', '', '', '', '', '', ''], ['', 'valge kuningas', '', '', '', '', '', ''], ['', '', '', '', '', '', '', ''], ['', '', '', '', '', '', '', ''], ['', '', '', '', '', '', '', '']] b) Loe sisse mängu seis failist malelaud.txt ning kuva ekraanile täisarv, mis näitab mitmes reas või veerus esineb nii musti kui ka valgeid nuppe. Eespool toodud näitefaili korral peab ekraanile ilmuma 3, sest mõlemat värvi nuppe leidub ühes reas ja kahes veerus. Lisaülesanne (2p) Kuva ekraanile (eraldi reale) veel üks täisarv, mis näitab mitmes kohas mängulaual on kõrvuti kahe vastasmängija nupud. (Kõrvuti loeme olevat samas reas või samas veerus olevaid nuppe, mille vahel pole teisi nuppe ega tühje ruute.) Näitefaili korral peab ekraanile ilmuma 5. Kogu programmi väljund peab olema seega 3 5