Kirje. Kirje. Tüpiseeritud fail. CASE-lause. Laiendatud klahvikoodid. 1

Transcription

1 Kirje. Tüpiseeritud fail. CASE-lause. Laiendatud klahvikoodid. 1 Kirje Kirje (record) on struktuurne andmetüüp (nagu massiiv) erinevat tüüpi andmete gruppeerimiseks. Kirje koosneb väljadest (field). Iga väli on mingi info hoidmiseks. Võrreldes massiiviga on peamiseks erinevuseks see, et ühendada saab erinevat tüüpi väärtused, mis sama objekti iseloomustavad. Kirje kui andmetüüp võeti esimest korda kasutusele Pascalis ja tema eesmärgiks oli muuta andmete hoidmine loomulikumaks e tegelikkusele vastavamaks. Võib väita, et kirje oli esimesi samme teel objekt-orienteeritud tehnikate poole. Kirje abil saab töötada selliste objektidega, millel mitu erinevat omadust. Kaob vajadus neid andmeid eraldiseisvates muutujates hoida. Kui andmehulgad on suuremad, saab moodustada kirjetest massiive ja selliselt kaob vajadus mitme paralleelse massiivi järele. Pascali tava kohaselt kirjeldatakse kõigepealt andmetüüp ja seejärel deklareeritakse vastavad muutujad (nagu see oli ka massiivi puhul). Nii kirjetüüp kui ka kirje väljade nimed on identifikaatorid, st tuleb arvestada vastavate reeglitega. Andmetüübi kirjeldamine kirje jaoks: type <KirjeTüübiNimi> = record <väli1> : <VäljaTüüp>; <väli2> : <VäljaTüüp>; <väli3> : <VäljaTüüp>;... var MinuKirje1, MinuKirje2: KirjeTüübiNimi; Näide: Pizzade kohta andmete hoidmiseks kirjedame järgmise andmetüübi: type pizzatyyp = record; d: real; {diameeter} hind: real; S: real; {pindala} nimi: string[30]; var pizza1, pizza2: pizzatyyp; Kirje väljade kasutamine 1. Liitnimega: KirjeNimi.VäljaNimi Pöördumaks kirjes hoitavate andmete poole, tuleb seda teha enamasti väli-haaval (va mõned erandid). Kirje välja poole pöördumiseks tuleb kasutada liitnime, mis koosneb muutujanimest ja väljanimest. Väli-haaval (va kirjutamised/lugemised failist) tuleb teha kõik töötlused, omistamised, sisselugemised kui ka väljatrükid ning loogikaavaldistes kasutamised. Näiteks: pizza1.d:=20; readln(pizza1.hind); pizza1.s:=pi*sqr(pizza1.d/2); 2. WITH-lausega: WITH KirjeNimi DO...VäljaNimi... Oma kirjavaeva saab vähendada kasutades nimetatud WITH-lauset. Sellega määratakse, millise kirjetüüpi muutujuga nüüd tegemist tuleb ja WITH-lause kehtivuspiirkonda jäävates lausetes tohib kasutada vaid väljanimesid, eeldades, et kirje on üks ja sama. Lause skoobiks on üks lause, seetõttu on tavaliselt tarvis ka -end sulge. Näiteks: with pizza1 do d:=20; readln(hind); S:=pi*sqr(d/2); 3. Omistamine: on üks väheseid tegevusi, mida saab teha terve kirjega korraga, kui andmetüübid samad on. Tulemuseks on kaks

2 Kirje. Tüpiseeritud fail. CASE-lause. Laiendatud klahvikoodid. 2 ühesuguste andmetega kirjet. pizza2:=pizza1; Massiivid kirjetest Suuremate andmehulkade hoidmiseks ja töötlemiseks oleks vaja kirjed massiivi paigutada. Massiivi elementideks võivad olla ka kirjed. Kirje väljadeks võivad aga olla massiivid ja teised kirjed. Selliselt võib moodustada väga keerulisi struktuure. Liiale ei tasuks siiski minna. Näiteks: on inimeste andmed: nimi, vanus, jalanumber. Tüübikirjeldused on järgmised: type kuupaev=record; paev: integer; kuu: integer; aasta: integer; inimesekirje=record nimi: string[20]; synna: kuupaev; jalanumber: integer; type inimestetyyp=array[1..100] of inimesekirje; var inimene: inimesekirje; inimesed: inimestetyyp; Programmis on kasutatavad kirjetüüpi muutuja inimene, kuhu saab panna andmed ühe inimese kohta ja massiiv inimesed, kus on palju kirjeid e inimesi. Mõned näidislaused: inimene.nimi:='maali Maasikas'; inimesed[1].nimi:='jüri Juurikas'; {Massiivis esimese elemendi nimeks saab JJ} inimesed[n]:=inimene; {Kuna massiivi element on sama tüüpi kui inimene, on selline omistamine lubatud} readln(inimene[3].synna.kuu); {Sisestatakse sünnikuu pöördumine kirjes oleva kirje poole} with inimene[i] do {Siin on juba targem kasutada WITH-lauset} writeln(nimi,' on sündinud ', synna.paev,'.', synna.kuu,'.', synna.aasta);

3 Kirje. Tüpiseeritud fail. CASE-lause. Laiendatud klahvikoodid. 3 Tüpiseeritud failid See osa on järjeks tekstifailidele. Seetõttu leiame siit ka viiteid vastavale osale. Seekord tutvume nn tüpiseeritud failidega (typed file). Kui tekstifail võis sisaldada mida iganes (täpsemalt sisaldas ta küll märgi-tüüpi (char) muutujaid), siis tüpiseeritud failide puhul määratakse failimuutuja deklaratsioonis täpselt ära, millest fail koosneb ja muud sinna kirjutada ega sealt lugeda ei tohi (st et tohib, aga kätte saab siis midagi muud). Mõisteid faili komponent: andmeüksus, millistest fail koosneb ja mille kaupa failist lugeda ja faili kirjutada saab. faili tüüp: andmetüüp, mis on ka komponenditüübiks faili pikkus: failis olevate komponentide arv positsioon failis: lugemisjärg, mida saab liigutada komponent-haaval Tekstifailide puhul on komponendiks char-tüüpi andmeüksus, kuid erinevalt kirjutamine ja lugemine saab toimuda suvalisel viisil, st mitte tingimata char haaval, vaid nii, nagu parasjagu tarvis on. Failitüübi deklaratsioon Tüpiseeritud failide kasutamiseks tuleb deklareerida failimuutuja. Eelnevalt aga vasatavalt Pascali tavadele kirjeldada muutujatüüp. type <FailiTüüp> = file of <Tüüp> var MinuFail1, MinuFail2 : <FailiTüüp>; Näide: type ilmatyyp = record kuupaev: string[8]; temperatuur: real; ohurohk: real; sademed: integer IlmadeFail=file of ilmatyyp; ArvudeFail=file of real; var ilmad: IlmadeFail; arvud: ArvudeFail; Selliselt on kirjeldatud kaks failimuutujat. Failimuutujat 'arvud' saab kasutada reaalarvudest koosnevate failidega töötamiseks. Sellise faili komponendiks on üks reaalarv. Failimuutuja 'ilmad' on aga ettenähtud palju keerulisema struktuuriga faili jaoks. Nimelt on üheks faili komponendiks kirje. Sellisesse faili kirjutamine ja sealt lugemine saab toimuda vaid terve kirje korraga. Funktsioonid ja protseduurid Võrreldes tekstifailiga on juures mõned protseduurid ja on ka väikseid erinevusi nende toimes. Olulise erinevusena tuleb silmas pidada, et tüpiseeritud faili on võimalik avada korraga lugemiseks ja kirjutamiseks ning selles reziimis on ka võimalik lugemisjärje nihutamine edasi ja tagasi ilma, et toimuks kohustuslikku lugemist või kirjutamist. Ehkki on võimalik faili keskel olles faili kirjutada, ei saa seda siiski teha nö komponentide vahele, vaid ainult peale (nn overwrite reziim). procedure Assign(<FailiMuutuja>,<FailiNimi>); Faili nime ja failimuutuja sidumine procedure Rewrite(<FailiMuutuja>); Faili avamine kirjutamiseks procedure Reset(<FailiMuutuja>); Faili avamine lugemiseks ja kirjutamiseks. Selles reziimis saab failis ka edasi-tagasi liikuda. write[ln](failimuutuja, FailiKomponent); read[ln](failimuutuja, FailiKomponent); Faili kirjutamiseks ja failist lugemiseks tuleb sarnaselt tekstifailiga esimesse positsiooni kirjutada failimuutuja, oluline on et kirjutataks ja loetaks komponent haaval.

4 Kirje. Tüpiseeritud fail. CASE-lause. Laiendatud klahvikoodid. 4 procedure Close(<Failimuutuja>); Faili sulgemine - alati kohustuslik! function IOResult: integer; Selle funktsiooni abil saame teada, kas sisend/väljund-lause täitmisel on olnud mingi viga. Saab kasutada nii reset, rewrite, kui ka read[ln] ja write[ln] lausete korral. Funktsioon ei ole tegelikult spetsiifiline failide jaoks, tema kasutamisest oli täpsemalt juttu tekstifailide juures. procedure Erase(FailiMuutuja); - kustutab faili, fail peab olema Assign-iga seostatud, kuid suletud. procedure Rename(FailiMuutuja, UusNimi); - muudab faili nime, fail peab olema Assign-iga seostatud, kuid suletud. function eoln(fail): boolean - true, kui on rea lôpp function eof(fail): boolean - true, kui on faili lôpp Tüpiseeritud failide jaoks on veel kasutatavad: function FileSize(fail): longint - faili komponentide arv function FilePos(fail): longint positsioon failis (mitmenda kirje juures on positsioon); kui positsioon on faili alguses, on vastus 0, kui aga faili lõpus, siis on see võrdne faili suurusega. Fail peab olema avatud. procedure Seek(fail,N) liigutab positsiooni vastava komponendi juurde, esimese komponendi number on 0. Faili lõppu lisamiseks tuleks positsioon kõigepealt sinna liigutada: Seek(f, FileSize(f)); Kirjetüüpi faili kirjutamine ja lugemine näide Faili pannakse hoiule andmed inimeste kohta - nimi, kinganumber ja sugu. Pärast trükitakse need andmed ekraanile. Ühe isiku andmete ühendamiseks on otstarbekas kasutada kirjet. program KirjeFail; type inimesetyyp = record nimi: string[20]; kinganr: integer; sugu: boolean; var f: file of inimesetyyp; inimene: inimesetyyp; nimi: string; vastus: char; {Faili loomine} write('sisesta faili nimi, kuhu andmed salvestatakse> '); readln(nimi); assign(f,nimi); {$I-} rewrite(f); {$I+} if IOResult<>0 then writeln('failiga on midagi korrast ära!'); halt; {Andmete sisestamine klaviatuurilt ja faili kirjutamine} repeat write('nimi> '); readln(inimene.nimi); write('kinganumber> '); readln(inimene.kinganr); write('sugu [m/n]> '); readln(vastus); inimene.sugu:=vastus in ['n','n']; write(f,inimene); write('kas soovid veel andmeid sisestada [j/e]?'); readln(vastus); until vastus in ['e','e']; close(f); {Faili avamine lugemiseks}

5 Kirje. Tüpiseeritud fail. CASE-lause. Laiendatud klahvikoodid. 5 {$I-} reset(f); {$I+} if IOResult<>0 then writeln('failiga on midagi korrast ära!'); halt; {Andmete lugemine failist ja trükkimine ekraanile} while not eof(f) do read(f,inimene); write(inimene.nimi:20, inimene.kinganr:10); if inimene.sugu then writeln('naine':10) else writeln('mees':10); close(f); end. Mõned reeglid 1. Failitüüpi muutujaid ei saa üksteisele omistada. 2. Tekstifaile saab lugeda või neisse saab kirjutada, ei saa teha mõlemat korraga. Vastavalt olukorrale avatakse fail erineva käsuga. 3. Tüpiseeritud faili saab reset() käsuga avada nii lugemiseks kui kirjutamiseks, kuid andmete lisamine faili keskele kustutab vana "alla jääva" kirje. 4. Tekstifaili saab kirjutada ja sealt lugeda andmeid sellist tüüpi muutujatesse, nagu see hetkel vajalik tundub ja arvestada tuleb ka reavahetustega. 5. Tüpiseeritud faili kirjutamisel ja sealt lugemisel tehakse seda faili komponent kaupa, st kui fail koosneb täisarvudest (file of integer), siis täisarv kaupa ja kui kirjetest, siis kirje kaupa. 6. Suunates failimuutujaid alamprogrammidesse, tuleb seda alati teha VAR parameetriga. Kokkuvõte failidest Faile kasutatakse andmete salvestamiseks, mis peavad püsimälus säiluma peale programmi töö lõppu Tekstifaile, mida Pascal kirjutab ja loeb, saab luua ja muuta ka tavalise tekstiredaktoriga. Tekstifaili ei saa avada korraga lugemiseks ja kirjutamiseks. Programm, mis peab muutma tekstifaili, teeb tavaliselt ajutise faili, tehes samal ajal soovitud muudatused ja siis kopeerib selle asja algse nime alla tagasi.

6 Kirje. Tüpiseeritud fail. CASE-lause. Laiendatud klahvikoodid. 6 CASE-lause Lisaks tavalisele IF-lausele sisaldavad programmeerimiskeeled tihti konstruktsiooni mitmese valiku korraldamiseks. Sellist lauset saab kasutada juhul, kui mitmete variantide hulgast tuleb otsustada ühe kasuks. CASE-lause on sel puhul tihti mugavam ja ülevaatlikum. Ehkki selline lause on olemas mitmetes keeltes, on tema nimi ja ka toimemehhanism erinev. Seetõttu tuleb alati hoolikalt keelekirjeldust lugeda. Pascali mitmese valiku lause on järgmine: CASE <case-avaldis> OF <c1>: <tegevus1>; <c2>: <tegevus2>; <c3>: <tegevus3>;... ELSE... END; CASE-avaldis on mingi aritmeetika-avaldis, mille väärtus on täisarvu- või märgitüüpi. Tegelikult võib ta olla ka loogikatüüpi, kuid sellel puudub mõte, sest siis oleks parem kasutada IF-lauset. Lihtsamal juhul on tegemist muutujaga. C1, C2 jne on CASE-konstandid. Need on CASE-avaldise väärtused, mille puhul midagi toimuma peab. Toimuv kirjutatakse vastava konstandi taha. Kui tegevus on pikem kui üks lause, tuleb kasutada -end sulge. Tihti kutsutakse sellel kohal välja mõni protseduur. Konstantide kohal võib olla ka loetelu, kui sama tegevust erinevate avaldise väärtuste puhul tegema peaks. Kui sama konstant kordub, siis täitmisele lähevad vaid esimesega seotud laused, sest rogrammi täitmine jätkub peale CASE-lause lõppu. Lisatud on ka võimalus ELSE-osa kasutada (mida esimestes versioonides ei olnud ettenähtud). Kui ükski konstant ei vasta avaldise väärtusele täidetakse laused ELSE-osast. Erandina sisaldab see lause end-i, millel puudub. ELSE-osa võib puududa, kuid end tuleb ikkagi lisada. Näide {Programm CASE-i demonstreerimiseks, vastavalt maksimaalsele ja saadud punktide arvule paneb ta hinde} program case1; var prots, punkt: real; kokku: integer; writeln('programm paneb sulle hindeid'); write('mitu punkti said oma töö eest -> '); readln(punkt); write('mitu punkti vôis kokku saada -> '); readln(kokku); prots:=(punkt/kokku)*100; case round(prots) of {Protsendid ümardatakse täisravuks} : writeln('su hinne on 1'); writeln('aga ega Sa eriti ei oska.'); : writeln('su hinne on 2'); : writeln('su hinne on 3'); : writeln('su hinne on 4'); : writeln('su hinne on 5'); else writeln('no nii viletsalt ka esineda ei tohi!'); writeln('sul tuleb uuesti töö teha.'); readln; end. CASE kokkuvõte CASE-muutuja või avaldise tüüp on integer, char või boolean CASE-konstant peab olema sama tüüpi kui CASE-avaldis ja leiav enne CASE-i algust (ta ei pruugi otse konstandina kirjas

7 Kirje. Tüpiseeritud fail. CASE-lause. Laiendatud klahvikoodid. 7 olla) Kui mõne CASE-avaldise väärtuse korral pole midagi vaja teha, tuleks näidata seda tühja lausega. See nõue tuleneb CASElause esialgsest iseloomust ta pidi toimima vaid teatud avaldise väärtuste korral ilma ELSE-ta ja CASE-lauset ei tohtinud üldse täitma hakata juhul, kui avaldis oleks millekski muuks arvutunud. Sellistel tingimustel peeti viisakaks kõik konstandid loetleda. CASE-tegevus on suvaline(sed) Pascali lause(d). CASE vead Unustatakse END CASE-konstant pole leitav Semikoolon enne END-i või ELSE'i

8 Kirje. Tüpiseeritud fail. CASE-lause. Laiendatud klahvikoodid. 8 Laiendatud klahvikoodid Funktsioon Readkey ASCII-tabelis kirjas olevatel märkidel on igaühel oma kood. Klaviatuuril on aga lisaks muidki klahve (F-klahvid, nooled jms), mille vajutusi registreerida tuleks. Selliste klahvide jaoks ei jätku enam 8-bitiseid koode. Sellise klahvi vajutamisel saabub klaviatuuripuhvrisse kaks koodi, millest esimene on #0 ja teine määrab tegelikult vajutatud klahvi. Nende koodide tuvastamiseks on kõige parem kasutada Pascalis funktsiooni ReadKey. ReadKey loeb klaviatuurilt ühe märgi (chartüüpi muutuja) või laiendatud klahvikoodi. Trükitud märki ekraanile ei kirjutata. Kui vaja, siis pead seda ise tegema. Ka ei oota see funktsioon Enter-klahvi vajutust. Seega on teda hea kasutada ka juhul, kui on vaja sisestada ühemärgilisi vastuseid ilma enterit kasutamata. Kasutamine var mark: char; mark:=readkey; Laiendatud koodide väärtused (extended key codes) 59 F1 75 Nool vasakule Nool paremale 68 F10 79 End 71 Home 80 Nool alla 72 Nool üles 81 PgDn 73 PgUp 82 Ins 83 Del Nimetatud klahvidele reageerimiseks on skeem järgmine: mark := ReadKey; IF mark = #0 THEN {Ongi laiendatud koodiga klahv!} mark := ReadKey; CASE mark OF #72:... {nool yles tegevus}; #75:... {nool vasakule tegevus}; #77:... {nool paremale tegevus}; #80:... {nool alla tegevus}; END; Funktsioon KeyPressed Funktsiooni KeyPressed on tihti vaja kasutada koos ReadKey-ga. Funktsioon valvab klaviatuuripuhvrit. Kui sinna saabub mingi märk, tagastab funktsioon väärtuse true. Sisestatud märk jääb puhvrisse edasi. Tema kättesaamiseks on vaja ReadKey-d. Üks võimalik kasutuskoht on teha programmi peatamine stiilis "Press any key to coninue...". Selleks kirjutatakse programmi koodi sellesse kohta, kus paus peab tekkima tsükkel: repeat until keypressed; Peale klahvi vajutamist muutub funktsiooni väärtus tõeseks ja tühja tsükli täitmine lõppeb. Seejärel tuleks lisada lause: c:=readkey; Sellega loetakse puhvrist ära see suvaline vajutatud klahv.