DIGIALLKIRJASTAMINE VEEBIRAKENDUSES BDOC FORMAADIS TALLINNA AVALIKE KOGUNEMISTE INFOSÜSTEEMI JÄRELEVALVE MOODULI NÄITEL

Transcription

1 TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Rakendusinformaatika õppekava DIGIALLKIRJASTAMINE VEEBIRAKENDUSES BDOC FORMAADIS TALLINNA AVALIKE KOGUNEMISTE INFOSÜSTEEMI JÄRELEVALVE MOODULI NÄITEL Diplomitöö Juhendajad: MA Tanel Pipar, MA Piret Lehiste Haapsalu 2015

2 TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Õppekava: Rakendusinformaatika Töö pealkiri: Digiallkirjastamine veebirakenduses BDOC formaadis Tallinna avalike kogunemiste infosüsteemi Teadusvaldkond: Infotehnoloogia Uurimuse tasand: Diplomitöö Referaat: Kuu ja aasta: Mai 2015 Lehekülgede arv: Käesoleva diplomitöö eesmärgiks oli luua Tallinna avalike kogunemiste infosüsteemile järelevalve moodul koos digiallkirjastamisega BDOC formaadis. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgnevad ülesanded: 38 uurida kliendi nõudmised järelevalve moodulile; tutvuda/uurida vajaminevate tehnoloogiate kohta; luuajärelevalve moodul digiallkirjastamise võimalusega BDOC formaadis. Praktilise tööna valmis Tallinna avalike kogunemiste infosüsteemi järelevalve moodul, mis võimaldab sisestada järelevalve teostamisel kogutud informatsiooni ning vajadusel sellest informatsioonist koostatud aktdigiallkirjastada BDOC formaadis. Järelevalve mooduli loomiseks kasutasin PHP raamistikku Symfony ja JavaScripti teeke jquery, hwcrypto ning npo. Võtmesõnad: Digiallkirjastamine, Symfony, jquery, BDOC Säilitamise koht: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži raamatukogu Töö autor: allkiri: allkirjastatud digitaalselt Kaitsmisele lubatud: Juhendajad: Tanel Pipar allkiri: allkirjastatud digitaalselt Piret Lehiste allkiri: allkirjastatud digitaalselt

3 TALLINN UNIVERSITY Haapsalu College Curriculum: Applied Computer Science Title: Digital Signature in BDOC Format in a Web Application ofthe Supervision Module for the Information System of Public Meetings in Tallinn Science area: Computer Sciences Level: Diploma Thesis Summary: Year and month: May 2015 Number of pages: The aim of this thesis was to develop a supervision module with digital signing for the web application of the information system of public meetings in Tallinn. The following tasks were set up to achieve the aim: 38 to ask from the client about the requirements for the supervision module; to learn about different technologies; to develop the supervision module with digital signing in BDOC format. As a result a supervision module was developed for the information system of public meetings in Tallinn to enable the input of the information collected during supervision and digitally sign the document generated by the module using the information collected. The module was developed using PHP framework Symfony and JavaScript libraries jquery, hwcrypto and npo. Key words: Digital signing, Symfony, jquery, BDOC Deposition:The Library of Haapsalu College of Tallinn University Author of the thesis: signature: signed digitally Approved for dissertation: Academic advisors: Tanel Pipar signature: signed digitally Piret Lehiste signature: signed digitally

4 SISUKORD LÜHENDID... 5 SISSEJUHATUS TEOREETILINE ÜLEVAADE Digiallkirjastamine JavaScript ning selle teegid jquery, hwcrypto ja npo PHP ja selle raamistik Symfony JÄRELEVALVE MOODULI ARENDAMINE Uurimuse eesmärk ja metoodika Uurimuse tulemused Järelevalve mooduli planeerimine Serveri seadistamine Andmebaasi ettevalmistamine Järelevalve mooduli loomine Allkirjastamise mooduli loomine Allkirjastamise funktsiooni loomine Digiallkirjastamise alustamine Laadimine Küsimine Allkirjastamine Tagasiside kliendilt ja probleemid arenduses KOKKUVÕTE ALLIKAD LISA 1. JÄRELEVALVE MOODULI VISAND LISA 2. ALLKIRJASTAMISE LEHT LISA 3. DIGITAALALLKIRJASTAMISE PROTSESS LISA 4.ID-KAARDIGA ALLKIRJASTAMISE JAVASCRIPT KOOD TLÜ Haapsalu Kolledž 4

5 LÜHENDID ETSI - European Telecommunications Standards Institute DOM - Dokumendiobjektide mudel OCSP - Online Certificate Status Protocol HTTPS - Hypertext Transfer Protocol over SSL TLÜ Haapsalu Kolledž 5

6 SISSEJUHATUS Euroopa direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta defineerib elektroonilist allkirja kui elektroonilised andmed, mis on lisatud muudele elektroonilistele andmetele või on nendega loogiliselt seotud ja mida kasutatakse ehtsuse tõendamiseks (EUR-Lex, 1999). "Eesti kodaniku isikutunnistus ehk ID-kaart on kohustuslik isikut tõendav dokument.idkaarti saab lisaks tavapärasele isiku tõendamisele kasutada ka enda isiku tuvastamiseks elektroonilises keskkonnas ning digitaalallkirja andmiseks." (Politsei- ja Piirivalveamet, 2015.) Digiallkirjastamine on võimalik lisaks ID-kaardile ka digi-id, mobiil-id ja asutuse digitempli abil. Digitaalallkiri on kasulik, sest see võimaldab teha elektrooniliselt toiminguid, milleks varem kasutati käsitsi paberile antud allkirja. Selleks, et allkirjastada paberil olevat dokumenti erinevatel mandritel, oli vajalik dokument saata postiga või ise koos dokumendiga teise poole juurde sõita, mis kulutas tohutult aega. Erinevalt paberile antud allkirjast ei saa digiallkirja võltsida. "Digitaalallkirja seaduse kohaselt kehtivad ainult need allkirjad, millel on allkirjastamise ajal kehtiv sertifikaat olnud. Allkirjaga saadetakse kaasa allkirjastamise aeg, mille järgi kontrollitakse, kas sertifikaat kehtis allkirjastamise hetkel." (AS Sertifitseerimiskeskus, 2014a.) ID-kaardiga veebis allkirjastamiseks on vaja kolme osapoole koostööd. Need osapooled on kasutaja veebilehitsejasse laetav pistikprogramm, mis suhtleb ID-kaardiga, veebirakendus, kus on võimalik digiallkirjastada ja DigiDocService või DigiDoc teegid, millega allkirjastamise ajal veebirakendus suhtleb ning mille põhifunktsioonideks on DigiDoc konteineri ehk allkirjastatud konteineri moodustamine ning allkirjastaja sertifikaadi kehtivuse kontrollimine. (AS Sertifitseerimiskeskus, 2014a.) TLÜ Haapsalu Kolledž 6

7 Teema on aktuaalne, kuna siiani on Eestis kasutatud digiallkirjastamiseks DDOC formaati, mis on Eesti-spetsiifiline. Aga kuna DDOC ei ühildu rahvusvaheliste ETSI standarditega, siis arendati BDOC formaat, et tagada ühilduvus ülejäänud maailmaga. (Lukin, 2014.) Tallinna avalike kogunemiste infosüsteem (edaspidi AKIS) on arendatud ettevõtte Spin TEK AS poolt avalike kogunemiste korraldamiseks Tallinnas. Sellele infosüsteemile soovitakse juurde arendada moodul, mida hakatakse kasutama avalikele kogunemistele järelevalve teostamiseks. Mooduli arenduseks on vaja kasutada programmeerimiskeelt PHP 5.5 ja selle raamistikku Symfony 1.4, kuna ülejäänud infosüsteem on arendatud nendega. Siiani on järelevalve käinud paberil. See on alati tähendanud suurt paberikulu ning ka probleeme sellega, et osa andmeid on infosüsteemis ja teine pool on paberitel. Järelevalve moodulis peab olema ka digiallkirjastamise funktsioon. Kuna BDOC formaat on uuem kui DDOC, siis esimest on mõtekam kasutada, kuna see vastab rahvusvahelistele ETSI standarditele, mis tähendab, et erinevalt DDOC-ist on see ühilduv ülejäänud maailmaga. Antud diplomitöö eesmärgiks on luua AKIS-e järelevalve moodul koosdigiallkirjastamisega kasutades BDOC formaati. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: uurida kliendi nõudmised järelevalve moodulile; tutvuda/uurida vajaminevate tehnoloogiate kohta; luuajärelevalve moodul digiallkirjastamise võimalusega BDOC formaadis. Diplomitöö koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse teoreetiline ülevaade digiallkirjastamisest ning töös kasutatud tehnoloogiatest (JavaScriptjaselle teegid hwcrypto ja jquery, PHP ja selle raamistik Symfony). Teises osas on ülevaade intervjuust kliendiga ja praktilisest osast. Töö juurde kuulub neli lisa, kaks joonist ja üheksa koodinäidet. TLÜ Haapsalu Kolledž 7

8 1. TEOREETILINE ÜLEVAADE Selles peatükis annab autor ülevaate digiallkirjastamise protsessist, digiallkirjastamise formaatidest ja tähtsamatest tehnoloogiatest, mida kasutatakse veebirakenduses digiallkirjastamise arendamiseks. Nende tehnoloogiate alla kuuluvad PHP, PHP raamistik Symfony, JavaScript ja JavaScripti teegid jquery ning hwcrypto Digiallkirjastamine "Tavaallkirja anname paberi ja kirjutusvahendiga. Arvuti, nagu nimigi ütleb, tegeleb vaid arvudega. Digitaalallkiri on väljendatud matemaatiliselt, tagades keerukate meetodite ja arvutuste abil allkirja õigsuse ja võltsimiskindluse. Allkirja kasutamisel pole vaja neid meetodeid ja arvutusi teada ega tunda, küll aga peab teadma mõningaid põhitõdesid." (AS Sertifitseerimiskeskus, 2013.) "AS Sertifitseerimiskeskus on välja töötanud DigiDoc terviksüsteemi, mis võimaldab anda digitaalallkirju, kontrollida digitaalallkirjade kehtivust ning salastada andmeid.lisaks allkirjastamise funktsionaalsusele toetab DigiDoc failide salastamist ehk krüpteerimist." (AS Sertifitseerimiskeskus, 2012a.) Digitaalallkirja on võimalik anda mobiil-id ja ID-kaardiga. ID-kaardil ja mobiil-id toetusega SIM-kaardil on privaatvõti, mis on seotud isikuga, kes on need endale tellinud. Kui sellel isikul on soov allkirjastada dokumenti allkirjastamise rakenduses või veebilehel, siis laeb ta allkirjastatava dokumendi rakendusse või veebilehele, kust saadetakse see DigiDocService ile. Seal tekitatakse konteiner, kuhu sisse pannakse see dokument ja digiallkirja konteiner. Digiallkirja konteinerisse pannakse dokumendi räsi,et hiljem kontrollida ega dokumenti pole peale allkirjastamist muudetud. Allkirja konteinerisse on võimalik veel sisestada lisainfot nagu näiteks allkirjastaja elukoht ja ametikoht. Peale seda tehakse lisainfost ja dokumendiräsist uus räsi ja saadetakse kasutajale, kes saab vastu saata allkirja kasutades allkirjastamise salasõna, milleks on PIN 2. Allkiri ehk signatuur pannakse allkirja konteinerisse ja võetakse selle isiku sertifikaat ning lisatakse ka see sinna TLÜ Haapsalu Kolledž 8

9 konteinerisse. Seejärel tehakse räsi allkirjast, dokumendi räsist ja lisainfost. See räsi saadetakse koos sertifikaadi infoga OCSP päringu abil AS Sertifitseerimiskeskuse serveritesse, et kontrollida kas allkiri kehtib. Sealt saadetakse vastu OCSP kehtivuskinnitus, mis lisatakse allkirja konteinerisse. Fail on valmis ja saadetakse veebilehele või rakendusse, kust isik selle kätte saab. Seejärel antud fail avatakse allkirja kontrollimiseks DigiDoc. Rakendus teeb sees olevast failist räsija kontrollib seda räsi allkirja konteineris oleva räsiga, et teada saada ega keegi pole vahepeal dokumenti muutnud. Kui räsid ei klapi, siis digiallkiri ei kehti. Järgmiseks kontrollib rakendus allkirja ja sertifikaadi abil, kas allkiri on ikka eelneva isiku privaatvõtmega allkirjastatud. OCSP vastuses on kirjas allkirjastamise aeg ja seda kontrollitakse sertifikaadiga, et teada, kas allkirjastamise hetkel allkirjastaja sertifikaat kehtis. (Keskel, 2012.) Eestis on kasutusel kolm DigiDoc formaati: DDOC, BDOC, CDOC. "DDOC on digitaalallkirjastatud failide formaat, mis baseerub ETSI TS standardil, mida kutsutakse XML Advanced Electronic Signatures (XAdES).Antud standard kirjeldab digitaalallkirjastatud dokumentide struktuuri erinevatel täiendava kehtivuskinnituse info sisalduvuse tasemetel." (AS Sertifitseerimiskeskus, 2014a.) "BDOC on uus digitaalallkirja vorming, mis on loodud selleks, et asendada Eestispetsiifiline DDOC (DigiDoc) digitaalallkirja vorming. BDOC 2.1 põhieesmärk ongi olla ühilduv rahvusvaheliste ETSI standarditega." (AS Sertifitseerimiskeskus, 2014a.) ".CDOC on laiend, mida kasutatakse krüpteeritud DigiDoc vormingus failide eristamiseks. Krüpteeritud DigiDoc failivorming (ENCDOC-XML) põhineb rahvusvahelisel standardil XML-ENC. CDOC fail sisaldab krüpteeritud kujul andmefaili (XML dokument või muu binaarfail (MS Word, Excel, PDF, RFT jne)), vastuvõtja sertifikaati, krüpteeritud kujul võtit andmefaili lahtikrüpteerimiseks (nn. transpordivõti) ja muid mittekohustuslikke metaandmeid." (AS Sertifitseerimiskeskus, 2014a.) TLÜ Haapsalu Kolledž 9

10 "Oluline muudatus võrreldes DDOC-iga on see, et.bdoc faili näol on tegu ZIPkonteineriga, mis sisaldab allkirjastatud faile, allkirju ja juhtinfot ning mida saab põhimõtteliselt avada suvalise ZIP-formaati tundva programmiga. Kuna ZIP on kokku pakitud vorming, võivad BDOC failid olla võrreldes DDOC failidega (mis on XML tekstifailid) oluliselt väiksemad. Lisaks on BDOC kui ZIP formaadis failide i teel edastamine paremini toetatud, samas kui DDOC formaadis dokumentide edastamisel i teel on olnud probleeme (osad meiliserverid filtreerisid DDOC formaadis i lisandid välja)." (AS Sertifitseerimiskeskus, 2012b.) aastal kasutusele võetud DDOC oli mõeldud kasutamiseks Eesti-siseselt. Hetkel veel vastab DDOC formaat täna kehtivatele krüptograafiastandarditele, kuid üleminek DDOC'i pealt BDOC'i peale peab toimuma enne, kui need aeguvad. (AS Sertifitseerimiskeskus, 2014b). Üleminekuga alustati 2015.aasta alguses. Märtsis 2015 tuli välja ID-tarkvara versioon 3.10, kus on vaikimisi senise DDOC asemel formaadiks BDOC 2.1 Lisaks võetakse kasutusele 2017.aastast uus ID-kaart, millega saab digiallkirjastada ainult BDOC formaadis. (Lukin, 2014.) European Telecommunications Standards Institute (edaspidi ETSI) toodab informatsiooni ja kommunikatsiooniga seotud kvaliteetseid standardeid. Nende standardid võimaldavad tehnoloogiaid, mida ettevõtted ja ühiskond saavad usaldada. (European Telecommunications Standards Institute, 2015). BDOC on ühilduv ETSI standarditega. Kaks peamist ETSI standardit, mida BDOC järgib: TS [1] XAdES, TS [3] - ASiC. "ETSI standard TS [1] (edaspidi: XAdES) määratleb vormingud täiustatud elektrooniliste allkirjade jaoks, millel on pikaajaline tõestusväärtus, ja kaasab kasulikku lisainformatsiooni tavapärasteks kasutusjuhtudeks (näiteks allkirjastaja rolli või resolutsiooni näitamiseks). XAdES on XML-põhine ning seega sobib praegusesse IKTkeskkonda. ETSI standard TS [4] profileerib standardit XAdES, ahendades valikuvõimalusi." (Eesti Standardikeskus, 2014, 4.) TLÜ Haapsalu Kolledž 10

11 "ETSI standard TS [3] (edaspidi: ASiC) määratleb konteineri vormingu kapseldamaks allkirjastatud faile ja allkirju koos lisateabega. Nimetatud standardit profileerib ETSI TS [5]." (Eesti Standardikeskus, 2014, 4.) Veebirakenduses digiallkirjastamiseks on vajalik JavaScripti teek hwcrypto või idcard, mis suhtleks veebilehitsejas oleva DigiDoc pistikprogrammiga. 1.2.JavaScript ning selle teegid jquery, hwcrypto ja npo "JavaScript on Netscape i poolt välja töötatud skriptikeel, mis võimaldab veebiautoritel luua interaktiivseid veebisaite. Kuigi JavaScript-il on mitmeid ühiseid jooni Java ga, on see siiski täiesti iseseisev keel. JavaScript suudab suhelda HTML-keeles kirjutatud lähtekoodiga ja võimaldab muuta veebilehed dünaamiliseks. See on avatud keel, mille kasutamiseks pole vaja osta litsentsi." (Vallaste, 2015.) JavaScript on kliendipoolne skriptimiskeel, mis tähendab, et lähtekoodi käsitletakse veebilehitsejas mitte veebiserveris. See tähendab, et JavaScripti funktsioone on võimalik käivitada peale lehe laadimist ilma, et oleks vajadust veebiserveriga suhelda. Nagu ka serveripoolseid skriptimiskeeli PHP ja ASP, JavaScripti saab sisestada veebilehe HTML koodi sisse. Samuti on võimalik JavaScripti koodi eraldi failina hoida lihtsamaks kasutamiseks mitmes kohas. (TechTerms, 2014.) "Skriptimiskeel (ing.k.scripting language) võimaldab siduda erinevate rakenduste erinevad komponendid omavahel. Tegemist ei ole "iseseisva" programmeerimiskeelega, mille abil saab luua nullist mahukaid rakendusi vaid vahendiga, mis võimaldab ühendada ja laiendada olemasolevad komponente." (Brown, 2009.) Järelevalve arenduses on vaja kasutada JavaScripti teeke jquery, hwcrypto ja npo. "jquery on kompaktne JavaScripti teek, mis lihtsustab suhtlemist JavaScripti ja HTML dokumendiobjektide mudeli (lüh. DOM) vahel.jquery üheks peamiseks plussiks on tema kergesti omandatav süntaks." (jquery, 2011.) TLÜ Haapsalu Kolledž 11

12 Google andis 14.aprillil aastalvälja Google Chrome versiooni 42, millega muutub veebilehitseja ja ID-kaardi vaheline suhtlemine. Enne versiooni 42 kasutati selleks NPAPI (Netscape Plugin Application Programming Interface) tehnoloogiat. Alates sellest versioonist on võimalik ka kasutada NMAPI(Native Messaging Application Programming Interface) tehnoloogiat. Augustikuus tuleb välja uuendus, millega eemaldatakse NPAPI tehnoloogia kasutamise võimalus Google Chrome is.seetõttu on vaja kasutuselevõtta veebilehe ja veebilehitseja suhtlemiseks senise JavaScripti teegi idcard asemel hwcrypto, mis hetkel võimaldab kasutada nii NPAPI, kui ka NMAPI tehnoloogiat. (Tamm, 2015.) Kuna Internet Explorer 8 ja 9 ei toeta JavaScripti klass Promise, aga hwcrypto kasutab neid ning AKIS peab ka neid versioone toetama, siis on vaja kasutada tehnoloogiat nimega Polyfill, mis täidab selle puudujäägi. Selle jaoks on loodud JavaScripti teek npo, mida tuleb kaasata koos teegiga hwcrypto, et oleks võimalik allkirjastada ka kasutadesinternet Exploreri versioone 8 ja 9. JavaScripti teegid hwcrypto ja idcard on loodud AS Sertifitseerimiskeskuse poolt. Lisaks DigiDoc pistikprogrammi ja veebilehe vahelisele suhtlemisele on vajalik ka veebirakenduse ja DigiDoc serveri vaheline suhtlemine. See saavutatakse PHP ja selle raamistiku Symfony abil. 1.3.PHP ja selle raamistik Symfony PHP on platvormist sõltumatu skriptikeel. PHP skriptid manustatakse veebilehele koos HTML-ga. Enne, kui lehekülg saadetakse seda nõudnud kasutajale, pöördub veebiserver PHP poole, et transleerida ja täita PHP skriptiga ette nähtud instruktsioone. PHP-d tõlgendatakse, kui Hypertext Preprocessor. (Vallaste, 2015.) PHP on laialdaselt kasutatud avatud lähtekoodiga üldotstarbeline skriptikeel, mis on sobilik veebiarenduseks. Erinevalt JavaScriptist, mis on kliendipoolne skriptimiskeel, on PHP serveripoolne skriptimiskeel ja käivitatakse serveris. Klient saab ainult selle koodi tulemuse. (PHP, 2015.) TLÜ Haapsalu Kolledž 12

13 Järelevalve moodulis on vaja kasutada PHP raamistikku Symfony kuna eesolev veebirakendus Tallinna avalike kogunemiste infosüsteem on juba arendatud kasutades seda. Symfony on PHP raamistik, mis loodi aastal ettevõtte SensioLabs poolt (SensioLabs, 2015).Raamistik on objektiklasside hulk, mis annab kasutajale või programmile omavahel seotud funktsioonide kollektsiooni (Vallaste, 2015). Hetkel on väljas Symfony 2.6 stabiilne versioon. Symfony 3.0 on hetkel arenduses. (Symfony, 2015a) Enda arenduses pean kasutama Symfony 1.4 kuna Tallinna avalike kogunemiste infosüsteem on seda kasutades arendatud ning uuemale versioonile uuendamine tähendaks terve infosüsteemi ümberarendamist. Symfony üks peamisi eesmärke on hoida kood organiseeritud ja võimaldada rakendust lihtsalt järk-järgult arendada vältides andmebaasi päringute, HTML-i märgete ja PHP koodi segunemist samas skriptis. Selle saavutamiseks peab olema kursis Symfony põhialustega, mis jaguneb kolmeks järgnevaks osaks: PHP kood, mida käivitatakse, asetseb kontrollerites olevates tegevustes (ingl. k. controller), kus on tegevused (ingl. k. action); kood kontrollerites asuvates tegevustes ja kasutajapoolsed päringud on ühendatud omavahel marsruutimise (ingl. k. routing) failis; rakenduse sisu, mis on mõeldud kuvamiseks, koostatakse malli (ingl. k. template) faili kasutades vastava kontrolleri sees olevast tegevusest saadud informatsiooni kasutades. (Symfony, 2015b.) Symfony kasutamisel on mitmeid kasutegureid. Peamised kasutegurid on järgmised: kiirus - Symfony arendamisel on suur rõhk kiirusel. Symfony 2 on umbes kolm korda kiirem ja kasutab kaks korda vähem mälu kui Symfony 1.4; TLÜ Haapsalu Kolledž 13

14 paindlikkus - Symfony 2 kasutades on võimalik kasutada tervet raamistikku koos kõigi selle funktsionaalsustega, neid funktsionaalsusi, mida vaja on või ainult mõnda üksikut funktsionaalsust, ilma vajaduseta paigaldada terve raamistik; laiendatav - Symfony 2 võimaldab kõike endas muuta. Symfony koosneb kimpudest (ingl. k. bundle) ja kõiki kimpe on võimalik välja vahetada, mis annab võimaluse kasutada selliseid funktsionaalsusi nagu endal vaja on; stabiilne - Kõik suuremad Symfony väljaanded on toetatud looja, SensioLabs, poolt 3 aastat; meeldivus - Symfony 2 võimaldab arendajal keskenduda tähtsamatele ülesannetele lahendades paljud ebameeldivad ülesanded ise; lihtsus - Symfony suudab rahuldada nii edasijõudnud oskustega arendajate, kui ka professionaalide vajadused. Symfony-l on palju dokumentatsiooni, et aidata kasutajaid. (Symfony, 2015c.) Symfony kontrollerites defineeritud meetodeid kutsutakse tegevusteks ja tavaliselt on iga tegevus seotud ühe internetiaadressiga. Tegevustesse ei sisestata tavaliselt palju koodi, kuna nendes päritakse infot teistest rakenduse failidest ja siis kuvatakse see info mallile, mis näitab tulemust kasutajale. Marsruutimine ühendab internetiaadressi tegevusega kokku, et rakendus teaks, millist tegevust käivitada laetaval lehel. Symfony mallid on selleks, et kasutajale infot kuvada. Mallile on võimalik saata tegevuse alt väärtusi, mida kuvada kasutajale. (Symfony, 2015b.) Töö autor soovib kasutada selles peatükis tutvustatud edasise töö puhul. TLÜ Haapsalu Kolledž 14

15 2. JÄRELEVALVE MOODULI ARENDAMINE Selles peatükis annab autor ülevaate järelevalve mooduli arendamisest. Autor annab ülevaate, kuidas ta seadistas serveri, valmistas ette andmebaasi ja mis arendused ta tegi, et luua järelevalve moodul koos allkirjastamisega Uurimuse eesmärk ja metoodika Antud diplomitöö eesmärgiks on luua AKIS-ejärelevalve moodul koosdigiallkirjastamise võimalusega BDOC formaadis. Mooduli loomiseks on autoril vaja esmalt täpsustada lähteülesanne. Kliendiga tuleb arutada, milline peaks olema loodava mooduli tööprotsess ja kujundus. Vaja on detailset infot selle kohta, mis võimalused loodavas moodulis olema peavad. Seejärel on vaja see moodul realiseerida. Mooduli arendamisel on võimalik pidevalt uuendusi kliendilesaata, et ta saaks testida neid ja millegagi mitte nõustumisel pakkuda muudatusi. Peale arendust on vaja mooduli funktsionaalsus dokumenteerida. Esmalt tuleb töö autoril leida vastused järgnevatele uurimisküsimustele: 1. Millised nõudmised on kliendil loodavale moodulile? 2. Kuidas rakendada digiallkirjastamist veebirakenduses? Uurimisküsimustele vastuste saamiseks viiakse läbi intervjuu. Intervjueeritavaks on klient, kes on selle mooduli tellija. Intervjuus on eesmärgiks uurida mooduli tööprotsessi kohta, selle disaini ning tehnilise poole kohta, nt kas seda hakatakse kasutama mobiilses või statsionaarses seadmes. Intervjuu viiakse läbi enne mooduli loomist. Intervjuuks ettevalmistatud küsimused: Milline peaks olema loodava mooduli tööprotsess ja kujundus? Milliseid võimalusi peab moodul sisaldama? TLÜ Haapsalu Kolledž 15

16 Kes, mida, millal digiallkirjastab? Kas moodul on suunatud rohkem tahvelarvutis või lauaarvutis kasutamiseks? 2.2. Uurimuse tulemused Intervjuu toimus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti hoones, mis asub aadressil Harjumaa, Tallinn, Pärnu mnt 139c/1. Intervjuul osalesid kolme asutuse esindajad: Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet - Raik Saart Tallinna Linnakantselei - Elle Veltmann, Mari Roots Spin TEK AS - Katrin Kriiska, Intervjueeritav oli Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Raik Saart, kellele olid abiks Tallinna Linnakantselei Teabeosakonna juhataja asetäitja Elle Veltmann ja Tallinna Linnakantselei avalike teenuste infosüsteemide arendamise osakonna juhataja Mari Roots. Intervjueerijaks oli antud diplomitöö autor, kellele oli abiks Spin TEK AS tarkvaraosakonna juhataja Katrin Kriiska. Intervjuul esitatud küsimuste vastustest tehti lühikokkuvõte. Autor ei pidanud lindistamist vajalikuks. Intervjuu tulemused: Milline peaks olema loodava mooduli tööprotsess ja kujundus? Järelevalvet teostav isik logib AKIS'esse kasutades kasutaja nime ja parooli või mobiil- ID'd. Järgmiseks valib isik menetluse, millele järelevalvet teostatakse. Menetluse lehel on võimalik avada järelevalve leht, kus saab sisestada järelevalve andmed. Andmeteks on järelevalve tüüp, kas järelevalve on teostatud või ootab teostust, teostamise kuupäev ja kellaaeg, osalejad, avalikkus, rikkumised ja kirjeldus. Lisaks peab olema võimalus lisada pilte rikkumisest jadokumente. Rikkumisi on erinevaid jaühe ürituse puhul võib olla neid mitu. Rikkumised tuleks tabeli kujul kuvada, et sealt oleks lihtne valida, millised rikkumised esinevad. Eri liiki rikkumiste kohta on vaja edastada teavitus erinevatele lubade kooskõlastajatele. Näiteks liikluskorralduse skeemi mittejärgimisel saadetakse TLÜ Haapsalu Kolledž 16

17 teade Tallinna Transpordiametile. Järelevalve tegevus salvestatakse vajalike andmetega andmebaasi. Järelevalve tegevusi võib ühe ürituse kohta olla mitu ja erinevaid. Milliseid võimalusi peab moodul pakkuma? Võimalus märkida rikkumisi ja kas need rikkumised eemaldati kohapeal või jäid kõrvaldamata, järelevalve kirjeldus, teostamise kuupäev, teostaja, järelevalves osalejad, kontrolli tüüp ja avalikkus (kas järelevalve tegevus ja selle tulemus on nähtav ürituse korraldajale) ning dokumentide ja fotode lisamise võimalus. Nende andmete põhjal koostatakse akt. Mida digiallkirjastatakse? Millal seda digiallkirjastatakse? Kes seda digiallkirjastab? Kontrollkäigu tulemusena koostatakse akt. Akt luuakse PDF formaadis ja allkirjastatakse süsteemis digitaalselt mobiil-id või ID-kaardiga akti koostaja poolt. Akti koostamise kohta läheb teavitus ürituse korraldajale. Korraldaja saab esitada selgituse infosüsteemi kaudu. Digiallkirjastatud dokument peab olema BDOC formaadis. Kas moodul on suunatud rohkem tahvelarvutis või lauaarvutis kasutamiseks? Moodulit peab olema mugav kasutada mõlema seadme peal. On järelevalve teostajaid, kes kohe ei hakka seda võimalust kasutama kohapeal, vaid täidavad algselt ankeedi ning hiljem sisestavad kontoris lauaarvutit kasutades andmed. Nooremad arvatavasti omandavad tahvelarvutiga andmete sisestamise kohapeal ilma probleemideta Järelevalve mooduli planeerimine Esmalt on vaja teha visand, et oleks teada, milline peaks olema lõpptulemus. Kuna järelevalvetegevused on seotud üritustega, siis otsustasin järelevalvetegevuse sisestamise vormi integreerida ürituse juurde (vt lisa 1), et sellele oleks lihtne juurdepääs. Järelevalvetegevuse muutmisõigused annan ainult tegevuse läbiviimise õigust omavatele isikutele. Vaatamisõiguse saavad kõik üritusega infosüsteemis seotud isikud. TLÜ Haapsalu Kolledž 17

18 AKIS-e järelevalve moodul peab olema lihtsalt kasutatav nii lauaarvutis kui ka tahvelarvutis, seega integreerinmooduli ürituse menetluse lehele ja optimeerin selle tahvelarvuti jaoks. Algselt on võimalik näha eelnevaid tegevusi tabelis ja uue lisamise võimalust. Uue järelevalvetegevuse lisamiseks valitakse rippmenüüst tegevuse tüüp. Selle valimise peale avaneb tegevuse sisestusvorm. Kui tegevusel on rikkumisi tuvastatud saabrikkumiste olemasolu märkeruutu märke teha, mis avab rikkumiste tabeli. Ilma märketa on rikkumiste tabel peidetud ja rikkumisi pole võimalik märkida. Tabeli lahtrid tehakse piisavalt suureks,et neid oleks võimalik tahvelarvutil valida. Infosüsteem peab automaatselt täitma vajalikud lahtrid, nagu näiteks kuupäev ja täitja ning vaikimisi märkima tegevuse tehtud, et lihtsustada järelevalve läbiviimisel vormi täitmist. Rikkumiste esinemisel koostatakse tegevusest akt PDF formaadis. Valmis tegevust, mis omab rikkumisi, on võimalik saata allkirjastamisele. Selle jaoks teennupu "Salvesta ja allkirjasta". Seda vajutades märgitakse tegevus allkirjastatavaks ja kuvatakse hüpikaken, kus on võimalik allkirjastada infosüsteemi poolt koostatud akt BDOC formaadis. Tegevusega seotud PDF ja BDOC faile näidatakse tegevuste tabelis vastava ürituse järelevalve lehel. Peale akti digiallkirjastamist saadetakse teavitused rikkumistest vastavatele asutustele, korraldajale ja ürituse loa menetlejale. Allkirjastatud akti pole võimalik enam muuta. Tegevuse tulemust on võimalik vaadata ja sellest koostatud akti on võimalik allalaadida PDF ja BDOC formaadis. Eksimuse puhul on võimalik seda ka eemaldada. 2.4.Serveri seadistamine Veebirakendusest DigiDocService isse päringute saatmiseks on vajalik veebirakendus seadistada nii, et see kasutaks HTTPS-i. See tähendab seda, et info liigub pordi 443 kaudu, mitte pordi 80 kaudu nagu tavaliselt. Kasutades porti 443, kogu info krüpteeritakse enne saatmist ja dekrüpteeritakse kätte saades. Juhul, kui keegi peaks kinni püüdma osa sellest infost, ei saa ta sellest aru ja peab selle dekrüpteerima, aga ilma õige võtmeta võtab see liiga palju aega. Kuna mina kasutan veebiserverit XAMPP, siis minu puhul on vaja lihtsalt käivitada fail makecert.bat kaustas xampp\apache. See küsib vajalikud andmed ja peale seda tekitab TLÜ Haapsalu Kolledž 18

19 sertifikaadi ja võtme failid. Järgmiseks on vajalik seadistada failis httpd-vhosts.conf asukohas xampp\apache\conf\extra SSL kasutus (vt koodinäide 1). <VirtualHost *:443> DocumentRoot "C:/workspace/akis/web" ServerName akis:443 ErrorLog "logs/akis-error.log" CustomLog "logs/akis-access.log" combined <Directory "C:/workspace/akis/web"> </Directory> AllowOverride All Allow from All <Directory "C:/workspace/akis/web/uploads"> </Directory> Deny from All SSLEngine on SSLCertificateFile "C:\xampp\apache\conf\ssl.crt\server.crt" SSLCertificateKeyFile "C:\xampp\apache\conf\ssl.key\server.key" Alias /sf "c:/workspace/akis/lib/vendor/symfony/data/web/sf" <Directory "c:/workspace/akis/lib/vendor/symfony/data/web/sf"> </Directory> </VirtualHost> AllowOverride All Allow from All Koodinäide 1.httpd-vhosts.conf faili lisatud seadistus HTTPS-i võimaldamiseks 2.5. Andmebaasi ettevalmistamine Kasutan ettevõtte Spin TEK AS arenduseks mõeldud andmebaasi, mis kasutab PostgreSQL süsteemi.esmalt tegin uue tabeli andmebaasi (vt koodinäide 2), kuhu saab sisestada erinevad rikkumiste liigid ja vajadusel märkida neid mitteaktiivseteks. Selles tabelis aktiivseid sisestusi kuvatakse järelevalvetegevuse rikkumiste tabelis. TLÜ Haapsalu Kolledž 19

20 CREATE TABLE rikkumise_liik ( id serial NOT NULL, created_at timestamp without time zone NOT NULL DEFAULT now(), created_by character varying(15), updated_at timestamp without time zone, updated_by character varying(15), nimetus character varying(255), aktiivne boolean NOT NULL DEFAULT TRUE ); Koodinäide 2. Tabel rikkumiste liikide jaoks kasutades PostgreSQL-i Iga muudatusega andmebaasis on vaja ka Symfonys teha vastavad muudatused, kuna Symfony koostab ühendused andmebaasiga, et oleks lihtsam objektide andmeid sealt kätte saada. Selle jaoks tuleb failis schema.yml teha uus sisestus andmebaasi loodud tabeli kohta (vt koodinäide 3). rikkumise_liik: } _attributes: { phpname: RikkumiseLiik, idmethod: native id: { phpname: Id, type: INTEGER, primarykey: true, autoincrement: true, required: true } created_at: { phpname: CreatedAt, type: TIMESTAMP, required: true, defaultexpr: now() } created_by: { phpname: CreatedBy, type: VARCHAR, size: '15', required: false } updated_at: { phpname: UpdatedAt, type: TIMESTAMP, required: false } updated_by: { phpname: UpdatedBy, type: VARCHAR, size: '15', required: false } nimetus: { phpname: Nimetus, type: VARCHAR, required: true } aktiivne: { phpname: Aktiivne, type: BOOLEAN, required: true, defaultvalue: true } Koodinäide 3. Schema.yml muudatused Andmebaasi oli vaja lisada lisaks eelnevale rikkumiste tabel, mis seob rikkumise liigi tegevusega ja tabel, mis seob isikud rikkumise liigi vastava isikuga. Viimane on vajalik, TLÜ Haapsalu Kolledž 20

21 kuna igal rikkumise liigil on vastavad asutused, kuhu tuleb teavitus rikkumise puhul saata. Muudatusi tuli teha paljudes tabelites, nagu näiteks tegevuse tabelisse oli vaja lisada veerg allkirjastamise staatus, et ära märkida, kas tegevus on valmimisel, allkirjastamisel või allkirjastatud. Mallide tabelisse oli vaja sisestada kolm uut rida. Esimene on teavituse mall rikkumiste kohta vastavatele asutustele, teine on teavitus menetlejale ja korraldajale ningkolmas on akti mall. Neid kasutatakse, et AKIS-e tellija saaks ise vormistada teavitused ja dokumendid vastavalt enda nägemusele. Muutuvate väärtuste asemel kasutatakse muutujaid, mis teavituse või dokumendi koostamisel asenduvad reaalsete väärtustega. Peale muudatusi oli vajalik ka schema.yml failis teha vastavad muudatused. Et Symfony rakendaks need muudatused, on vaja anda uuesti ehitamise käsk Symfony-le. Selle jaoks kasutan antud juhul Microsoft Windows komponenti Command Prompt-i (edaspidi cmd), et käivitada projekti kaustast build.bat, mis koostab schema.yml põhjal projekti põhistruktuuri uuesti Järelevalve mooduli loomine Kuna järelevalve on seotud üritusega, siis on mõttekas see integreerida menetluse moodulisse (vtjoonis 1), kus on enamus üritusega seotud infot ja tegevusi.kuna järelevalvetegevus on üritusega seotud tegevus, siis on kasulik kasutada juba eksisteerivat tegevuse mudelit, mida kasutatakse teiste tegevuste puhul.arendasin selle eksisteeriva menetluse mooduli sisse. TLÜ Haapsalu Kolledž 21

22 Joonis 1. Järelevalvetegevuse lisamine ja allkirjastamiste meeldetuletus Esmalt oli vaja luua järelevalve sakk (vt koodinäide 4), mida vajutades peidetakse eelnevalt selekteeritud saki all olevad andmed ja avatakse selle saki all olevad andmed. Selle saki alla lisasin kaks konteinerit. Esimesse konteinerisse tulevad kindla järelevalvetegevuse andmed, nende muutmine või uue tegevuse loomine olenevalt kasutaja valikust. Teises konteineris on antud üritusega seostuvad järelevalvetegevused ja dokumendid. <?php echo link_to_function( ("Järelevalve"),"toggleTabElement('jarele valve', '.menetlus_tab')", array('id' => 'jarelevalve_tab', 'class' => 'tab menetlus_tab'.($tab=='jarelevalve'?' open':'')));?> <div id="jarelevalve_toggle" class="tab_contents bordered menetlus_tab" <?php echo $tab == 'jarelevalve'? "" : "style='display: none'"?>> <?php include_partial('menetlus/show_jarelevalve', array('menetlus' => $Menetlus, 'form' => $form,'tegevus_form' => $jarelevalve_tegevus_form, 'configuration' => $configuration, 'helper' => $helper))?> </div> Koodinäide 4. Järelevalve saki loomine TLÜ Haapsalu Kolledž 22

23 Järelevalvetegevuse jaoks koostasin Symfony vormifaili, kus on märgitud ära vormi väljade omadused ja mida tehakse vormilt saadud andmetega. Kui Symfony generateadmin käsuga koostada automaatselt vorm, siis luuakse vormi seadistused automaatselt, kuid tihti on vaja neid muuta, seega on võimalus luua käsitsi vorm, mis kirjutab eelnevad sätted üle või kui pole moodulit Symfony-ga koostatud, siis on vaja ise koostada see vorm. Kuna tähtaja väljale oleks ebamugav igakord käsitsi tähtaega kirjutada, siis selle lihtsustamiseks kasutan widget-it (vt koodinäide 5), mis annab võimaluse valida kuupäev kalendrist. Lisaks lisasin sellele väljale pealkirja käsuga setlabel(), mida see kuvab lehel välja ees. Tähtaja väli peab täidetud olema, selleks kasutan vastavat validator it ja annan sellega kaasa väärtuse "required" => true, et vormi ei saaks salvestada ilma, et see väli täidetud oleks. Mugavuse jaoks kasutasin käsku setdefault(), mis täidab automaatselt vormi laadimisel selle välja hetke kuupäevaga. $this->widgetschema['tahtaeg'] = new projectwidgetformdatecalendar(); $this->widgetschema['tahtaeg']->setlabel('tähtaeg'); $this->validatorschema['tahtaeg'] = new projectvalidatordatetimecalendar(array("required" => true)); $this->setdefault("tahtaeg", date("d.m.y")); Koodinäide 5. Järelevalvetegevuse vormis tähtaja välja seadistus Lisaks tähtajale on vaja seadistada väljad: tegevuse liik; tegevuse staatus; tegevuse teostamise aeg; hetke aeg (vormi täitmise aeg); tegevuse teostaja; tegevusel osalejad; avalikkus; rikkumiste eksisteerimise staatus; rikkumiste tuvastatuse staatused; rikkumiste kohapeal kõrvaldatuse staatused; tegevuse kirjeldus; TLÜ Haapsalu Kolledž 23

24 tegevuse suunamisel kellelegi, talle teavituse saatmise valik; ürituse loa menetleja kommentaar; ürituse korraldaja kommentaar. Andmete salvestamiseks lisasin vormi alla funktsiooni dosave(), mis käivitatakse selle olemasolu korral automaatselt lehel andmete salvestamisel. Kui salvestatav tegevus on uus, siis luuakse uus tegevuse objekt ja antakse sellele väärtused lehel olevatelt väljadelt. Kui olemasolevat tegevust lihtsalt muudetakse, siis asendatakse olemasoleva tegevuse väärtused andmebaasis lehel olevatelt väljadelt saadud väärtustega. Salvestamise funktiooni alla lisasin veel käsu, mis salvestab andmebaasi osalejate tabelisse ühendused tegevuse ja isikute vahel, kes osalevad järelevalvetegevusel. Tegevusega on võimalik siduda ka faile. Kui uut järelevalvetegevust sisestades või eksisteerivat muutes laetakse serverisse faile, siis algselt salvestatakse need kindla võtmega, mis on genereeritud lehe laadimisel. Tegevuse salvestamisel dosave() funktsiooni all otsitakse selle võtmega failid andmebaasist ja seotakse antud tegevusega. Kui salvestamist ei toimu, siis faili ei seostata tegevusega ja ööpäeva jooksul see kustutatakse serverist. Peale failide seostamist tegevusega lisasin käsu, mis kontrollib rikkumiste väljadelt saadud tulemusi ja lisab iga rikkumise kohta andmebaasi rikkumiste tabelisse sissekanded. Kuna rikkumiste puhul on vaja koostada akt, siis lisasin käsu, mis käivitab dokumendikoostamise funktsiooni. Lehel vormiväljade kuvamiseks lisame vastavad käsud (vt koodinäide 6) faili _show_jarelevalve_tegevusform.php, mis käivitatakse lehe laadimisel ja täidab järelevalvetegevuse konteineri sisu vajalike väljadega. Igale väljale loome eraldi div konteineri ja anname klassiks sf_admin_form_row, mis on kujundusfailis defineeritud. Vastavalt sellele, kas vormi vaadatakse vaatamise, muutmise või uue loomise funktsiooni alt, antakse väljale klass required. Kui vormi vaadatakse muutmise või uue loomise funktsiooni alt, siis antakse väljale required klass, mis on kujundusfailis defineeritud ja kuvab punase täpi kohustusliku välja ette, et kasutaja näeks, mis on kohustuslik. Funktsioon rendererror() kuvab veateate, kui vormi salvestades on midagi valesti. Funktsioon renderlabel() kuvab välja nime ja funktsioon render() kuvab välja sisu. TLÜ Haapsalu Kolledž 24

25 <div class="sf_admin_form_row <?php echo (!$tegevus_form- >getoption('action'))? 'required': ''?>"> <?php echo $tegevus_form['tahtaeg']->rendererror()?> <div> <div class="label"> <?php echo $tegevus_form['tahtaeg']->renderlabel()?> </div> <div class="content"><?php echo $tegevus_form['tahtaeg']- >render()?></div> </div> </div> Koodinäide 6. Tähtaja välja kuvamine lehele 2.7. Allkirjastamise mooduli loomine Allkirjastamist on vaja infosüsteemis mitmes kohas. Lisaks järelevalvetegevuste lehel allkirjastamisele on vaja see luua ka ürituse lehelmenetlemise saki alla, kus allkirjastab ürituse korraldaja enda taotluse dokumendi ning allkirjastamise mooduli alla, kus allkirjastatakse lubade ja keeldumiste dokumente. Allkirjastamise moodul tuleb luau järelevalve moodulist eraldi, kuna see on mõeldud kõrgemale ametnikule, kelle kohustus on üle vaadata esitatud taotlused javäljastada lubasid, kui taotlust on võimalik rahuldada. Uue mooduli loomiseks käivitan käsu symfony propel:generate-module work allkirjastamine cmd abil projekti kaustas. Käsku lahates, symfony käivitab rakenduse, propel tähendab käsu kategooriat, generate-module on käsk, mis tähendab, et luuakse tühi moodul, work märgib ära, et see luuakse rakendusse work ja kaks järgmist käsku tähendavad mooduli ja mudeli nime. Projekti work rakenduse config kaustas on fail nimega routing.yml, kus on juhised, milliselt veebilehelt käivitatakse milline moodul. Sinna tuleb sisestada juhis (vt koodinäide 7), mis käivitab antud juhul lehelt mooduli nimega allkirjastamine, kuhu on võimalik suunata otse koodist kasutades mõnda Symfony sisefunktsiooni kas nupu või lingi loomiseks abil (vt koodinäide 8). TLÜ Haapsalu Kolledž 25

26 tegevus_allkirjastamine: class: sfpropelormroutecollection options: model: module: column: prefix_path: Tegevus allkirjastamine id with_wildcard_routes: true /allkirjastamine Koodinäide 7. Sisestus faili routing.yml allkirjastamise mooduli poole pöördumiseks. <?php echo link_to( ("Allkiri"), Koodinäide 8. Lehele kuvamiseks link, mis koostatakse routing.yml juhisel Kui minna allkirjastamise lehele, siis esmalt käivitatakse mooduli fail actions.class.php, kus on kirjas funktsioonid erinevate vaadete jaoks, näiteks funktsioon nimega executeindex() vaikimisi kuvab mooduliga seotud andmebaasi tabeli väärtused html tabelis. Kuna allkirjastamise lehel pole vaja tabelit kuvada ega teisi vaikimisi sätestatud tegevusi teha, koostasin ma tühja mooduli ja seega executeindex() funktsiooni alla kirjutasin kontrolli, mis kontrollib, kas kasutaja alles allkirjastas dokumendi, mis puhul kuvatakse lehele teade, et dokument on allkirjastatud edukalt. Vastasel juhul suunatakse kasutaja funktsiooni juurde executeedit(), mis kontrollib, kas kasutajale suunatud allkirjastatavaid dokumente on või mitte.iga actions.class.php failis asetsev funktsioon, mis algab fraasiga execute, omab ka veebilehe kuvamise faili ehk malli, mis lõppeb fraasiga Success. Näiteks executeedit() kuvab vaikimisi lehe editsuccess.php. Kui allkirjastatavaid dokumente on, siis kuvatakse kasutajale dokumendi nimi jaallkirjastamise tähtaeg. Nende all on nupud allkirjastamise alustamiseks, sellest keeldumiseks ja järgmise dokumendi kuvamiseks. Nuppudest allpool on dokument kuvatud kasutajale JavaScripti teegi pdf abil (vt lisa 2). Allkirjastamise lehele pääsevad ainult allkirjastamise õigusega kasutajad. Selle määrab mooduli fail nimega security.yml. TLÜ Haapsalu Kolledž 26

27 2.8. Allkirjastamise funktsiooni loomine ID-kaardiga allkirjastamise funktsiooni olen jaganud antud juhul kolmeks põhifunktsiooniks: laadimine, küsimine, allkirjastamine. Laadimise funktsioon käivitatakse allkirjastamise nupule vajutades. Selle peamine funktsioon on luua ühendus DigiDocService iga(vt lisa 3) ja valmistada ette server edasiseks suhtluseks. Peale seda küsib veebilehitseja isiku käest, millist allkirjastamise sertifikaati kasutada. Peale sertifikaadi valikut käivitatakse küsimise funktsioon, mis saadab päringu DigiDocService'isse, et kontrollida sertifikaati ja valmistada ette allkiri. Probleemide puudumisel küsitakse isiku käest allkirjastamise parooli ehk ID-kaardi PIN2. PIN2 sisestamisel käivitatakse allkirjastamise funktsioon, mis kontrollib DigiDocService ist parooli õigsust ja tõese vastuse puhul saadab serverile allkirja räsi, millega allkirjastatakse dokument. Käesolevas alapeatükis annan täpsema ülevaate nendest põhifunktsioonidestja allkirjastamise protsessist veebirakenduses AKIS. Allkirjastamise võimaluse lisasin infosüsteemis kolme kohtaja kõik kasutavad allkirjastamiseks sama funktsiooni. Seda funktsiooni tutvustan järelevalvetegevuse akti allkirjastamise näitel Digiallkirjastamise alustamine Allkirjastamise alustamiseks peab kasutaja vajutama nupule "Salvesta ja allkirjasta" (vt joonis 2), mis on nähtav ainult juhul, kui vormil on märgitud vähemalt üks rikkumine. Nupule vajutades käivitatakse vormi salvestamise funktsioon ja antakse sellele kaasa nupu nimi, mille järgi funktsioon tuvastab, et soovitakse allkirjastada. Selle peale salvestatakse tegevuse allkirjastamise staatuseks "allkirjastamisel" ja leht laetakse uuesti. Lehe TLÜ Haapsalu Kolledž 27

28 taaslaadimisel kontrollitakse, kas tegevusel on allkirjastamise staatuseks märgitud "allkirjastamisel", mille puhul laetakse kaasa fail _show_allkirjasta_form.php, mis avab lehe laadimise lõpetamisel hüpikakna. Hüpikaknast on võimalik dokument PDF kujulsoovi korral alla laadida.hüpikakna laadimisel käivitatakse funktsioon, mis otsib serverist selle tegevusega seotud dokumendi, koostab lingi selle allalaadimiseks ja kuvab selle dokumendi nimena hüpikaknas. Hüpikaknas on nupud allkirjastamiseks ja sellest loobumiseks. Joonis 2. Uue järelevalvetegevuse lisamine TLÜ Haapsalu Kolledž 28

29 Laadimine Allkirjastamise alustamiseks peab kasutaja vajutama nupule "Allkirjasta digitaalselt", mis käivitab JavaScripti funktsiooni nimega allkirjasta() (vt lisa 4). Esimese asjana see funktsioon käivitab jquery käskluse load()(vt koodinäide 9), mis käivitab mooduli kontrolleris funktsiooni executedigidoclaadimine(). Antud funktsioon koostab dokumendi uuesti, et selle kuupäev oleks õige. Seejärel funktsioon valmistab ette sertifikaadi vormi, mis saadetakse funktsiooni lõppedes koos faili digidoclaadiminesuccess.php tulemusega kasutaja veebilehitsejasse ilma, et allkirjastamise lehte oleks vaja uuesti laadida. Peale sertifikaadivormi ettevalmistamist käivitatakse StartSession(), mis küsib DigiDocService ilt sessioonikoodi, mis tuleb iga järgneva sessiooniga kaasa saata, vastasel juhul ilmub veateade ja allkirjastamine jääb pooleli. $("#allkirja_vorm").load(url2, function(response, status, xhr) { }); //Allkirjastamise järgmised etapid Koodinäide 9.jQuery päring serverist ilma veebilehitsejas lehte uuesti laadimata Järgmiseks käivitatakse CreateSignedDoc(), mida kasutatakse uue DigiDoc konteineri loomiseks, et rakenduse poolt määrata moodustatava konteineri formaati ja versiooni. Päringuga saadan kaasa sessioonikoodi, moodustatava konteineri formaadi ja versiooni. Kuna rakendus koostas tühja konteineri, siis on vaja kasutada funktsiooni AddDataFile(), mis lisab konteinerisse antud juhul allkirjastatava faili. See funktsioon võimaldab saata faili asemel selle räsi, kuna faili mahupiirang on 4MB. Lisaks saadetakse kaasa failinimi, algandmete andmetüüp, sessioonikood, faili sisu tüüp ja selle suurus baitides. Kasutades mobiil-id-d käivitatakse laadimise funktsioonis lisaks eelnevatele päringutele MobileSign(), mis alustab mobiilset allkirjastamist. Selle päringuga saadetakse kaasa sessioonikood, allkirjastaja ID-kood, mis on rakenduse poolt loodud sisse logides, riik, telefoni number, teenuse nimi, telefonile kuvatav lisatekst, keel, päringu vastuse režiim, asünkroonselt vastuse tagasisaatmiseks kasutatav konfiguratsioon, DigiDoc faili info tagastuse valik ja DigiDoc dokumendi tagastus HTMLescaped kujul tagastuse valik. TLÜ Haapsalu Kolledž 29

30 Edasi käivitatakse nii ID-kaarti kui ka mobiil-id-d kasutades digidoclaadiminesuccess.php, kus vormistatakse sertifikaadi vorm laadimise funktsioonist saadud andmetega ning saadetakse kasutaja veebilehitsejasse. ID-kaarti kasutades saab vorm kaasa aadressi, mis andmete salvestamisel suunab andmed laadimise põhifunktsiooni juurde, kuid mobiil-id kasutamisel saab vorm kaasa aadressi, mis suunab allkirjastamise põhifunktsiooni juurde. Kasutaja veebilehitsejas asendab jquery vastava konteineri serverist saadud vormiga ilma, et veebilehitseja peaks lehte uuesti laadima Küsimine ID-kaarti kasutades JavaScript käivitab JavaScripti teegist hwcrypto veebilehitsejast ja pistikprogrammi olemasolust olenevalt mitme getcertificate() funktsioonist õige funktsiooni. Juhul, kui kasutaja kasutab veebilehitsejat, millel puudub DigiDoc pistikprogramm, käivitatakse funktsioon, mis annab veateate. Veebilehitseja Google Chrome'i(edaspidi Chrome) kasutajatele on eraldi funktsioon veebilehitseja jaid-kaardi vahel suhtlemiseks, kuna Chrome kasutab uut tehnoloogiat Native Messages Application Programming Interface(edaspidi NMAPI) vana Netscape Plugin Application Programming Interface (edaspidi NPAPI) asemel. Teistele veebilehitsejatele on eraldi funktsioon, mis kasutab vanemat NPAPI tehnoloogiat. See funktsioon teavitab veebilehitseja pistikprogrammi, mis avab hüpikakna, kus on kasutaja ID-kaardiga seotud sertifikaadid. Kasutaja peab valima ühe sertifikaadi, millega ta soovib dokumenti allkirjastada. Peale sertifikaadi valikutsalvestab JavaScripti funktsioon sertifikaadi kodeeritud väärtuse allkirjastamise vormile, mis peale sedasaadetaksejquery päringuga serverisse, kus käivitatakse küsimise põhifunktsiooni alt CheckCertificate(). Antud funktsiooniga saadetakse kaasa sertifikaadi andmed BASE64 kujul kodeeritult.funktsiooni põhieesmärk on kehtivuskinnitusteenusest (OCSP) pärida, kas antud sertifikaat kehtib. Vastuseks saabserver sertifikaadi kontrollimise vastuse ja sertifikaadi omaniku info. Server ootab kontrollimise vastuseks väärtust "GOOD". Kui vastuseks on midagi muud, siis kuvatakse veateade ja suletakse ühendus DigiDocService iga funktsiooni CloseSession() abil. Selle funktsiooniga tuleb kaasa anda sessioonikood, et DigiDocService teaks, millist sessiooni sulgeda.lisaks kontrollib server isikukoodi järgi, kas sertifikaat kuulub ikka sisselogitud TLÜ Haapsalu Kolledž 30

31 kasutajale. Kui kontrolli tulemus on negatiivne, siis kuvatakse veateade ja sessioon lõpetatakse. Kui sertifikaat kehtib, siis käivitatakse funktsioon PrepareSignature(), millega saadetakse DigiDocService isse sessioonikood, sertifikaat kodeeritud kujul ja sertifikaadi identifikaator. Antud päringu eesmärk on ettevalmistada allkiri. Päringust saab vastuseks uue loodava allkirja unikaalse tunnuse, päringu staatuse ja allkirjastatava räsikoodi. Positiivse staatuse puhul valmistatakse ette allkirjastamise vorm uute andmetega ning saadetakse kasutaja veebilehitsejasse ilma tervet veebilehte uuesti laadimata. Mobiil-ID puhul küsimise põhifunktsiooni midagi otseselt allkirjastamisega seotut arendama ei pea, kuna peale laadimise faasi saadetakse MSSP teenusest kasutaja telefonile kontrollkood ja samal ajal kuvatakse ka veebilehitsejasse sama kood. Kasutaja saab kontrollida, et koodid oleksid ikka samad ja sisestada mobiilis oma allkirjastamise parool, mis saadab vastuse tagasi MSSP teenusele, kust saadetakse edasi vastus DigiDocService ile, kus kontrollitakse, kas sisestatud parool on õige. Kui parool on õige, siis saadetakse serverile allkirjastamise andmed.andmete kohalejõudmisel valmistatakse ette allkirjastamise vorm ning saadetakse kasutaja veebilehitsejasse Allkirjastamine Allkirjastamise vormi veebilehitsejasse jõudmisel käivitatakse ID-kaardi puhul funktsioon sign(), mis jällegi käivitub vastavalt sellele, millist veebilehitsejat kasutada ja kas allkirjastamiseks vajalik pistikprogramm on veebilehitsejas olemas. See funktsioon saadab päringuveebilehitseja pistikprogrammi koos sertifikaadi, allkirjastatava räsi ja räsitüübiga. Tulemusena avab pistikprogramm hüpikakna, kus palutakse kasutajal ID-kaardi digiallkirjastamise parool sisestada.kui sisestatud parool on õige, siis sisestatakseprivaatvõtmega allkirjastatud räsi allkirjastamise vormile, mis peale seda saadetakse serverisse, kus käivitatakse allkirjastamise põhifunktsiooni alt päring FinalizeSignature(), millega saadetakse kaasa sessioonikood, allkirja unikaalne kood ja allkirjastatud räsi. Funktsiooni eesmärgiks on viia lõpuni funktsioonis PrepareSignature() ettevalmistatud allkiri. Päring annab vastuseks päringu staatuse jaallkirjastatud faili info. TLÜ Haapsalu Kolledž 31