on. Interneti aadressid

Size: px

Start display at page:

Download "on. Interneti aadressid"

Laurel Gibbs
6 years ago
Views:

1 Interneti aadressid Internetis on igal arvutil oma unikaalne aadress, mille abil teda eristatakse teistest arvutitest. Aadressid on kirjutatud: a) numbrilisel kujul või b) tähekombinatsioonidena. On kasutusel kaks numbrilise aadressi süsteemi. IPv4 ja IPv6. Praegu kasutatav numbriliste aadresside süsteem on IPv4 ja aadress koosneb neljast kuni kolmekohalisest omavahel punktidega eraldatud numbrist ehk oktetist. Numbriliste aadresside süsteem IPv6 on juurutamisel ja aadress koosneb kaheksast 16-bitisest rühmast (seega IPv6 on 128-bitine) *) Näiteks Tallinna Polütehnikumi aegunud **) kodulehekülg on arvutis, mille aadress on ja see on unikaalne. Arvuti asuv TPT-s, Pärnu mnt 57. See tähendab, et ükski arvuti maailmas ei tohi omada seda aadressi. Sellist aadressi nimetatakse ka IP-numbriks ( IP Internet protocol ). Iga punktidevaheline number on vahemikus 0 kuni 255. Seega 256 erinevat numbrit. See tähendab et punktidevaheline arv on 8-bitine bait = 255 Teisisõnu Internet-i IPv4 aadressid on 32 bitilised kahendsüsteemi arvud, mis numbrilisel kujul kirjutatakse üles baitidena (punktidega eraldatud kümnendarvudena) alustades kõige tähenduslikumast (vanemast) baidist. Näitena: on kuueteistkümnendsüsteemis 0x C1 28 A0 01 Numbrilisele aadressile võib vastata sõnadest või tähekombinatsioonidest koosnev nimeline aadress. Tavaliselt mõeldaksegi Interneti aadressi all just sellist aadressikuju. Täheline aadress sisaldab endas arvuti nime (WWW-server ), alamvõrgu või asutuse nime (tpt - Tallinna Polütehnikum), laiema võrguosa tunnus ( edu - Education) ja riigi tunnust (ee - Eesti). Seega saame tavalise aadressiga võrreldava aadressi: WWW-server, Tallinna Polütehnikum, Haridusministeerium, Eesti Viimane aadressi osa nimetatakse domeeniks ja kasutusel on kaks süsteemi: cctld ( country code Top Level Domain ) mis on kahetäheline riigi tähis ja gtld ( generic Top Level Domain ) mis on kolme- või enamatäheline. *) IPv6 aadress kuueteistkümnendsüsteemis kahebaidiliste gruppidena. 2001:EFAD:1AFE:83:0:0:28FF:FF. **) Ametlik TPT koduleht on renditud pinnal IP aadressil ( ja mille.ee-ga lõppev aadress on tpt.clients.web24.ee. Server ise vist asub Suurbritannias ja seda teenindab firma W-All IS Estonia, kelle tegevjuht on (või oli) Valentin Ivanov ja kontor asun Masina 11 (Laki )

2 Mõnede lähemate riikide gtld-d:.ee - Eesti.fi - Soome (Finland).se - Rootsi(Sweden).de- Saksamaa(Deuchland).ru - Venemaa(Рассия).lv - Läti (Latvija) Kolmetäheline ülemaailmse domeeni tunnus tähendab (nn.vanad TLD-d):..edu - ( Education ) haridusasutus, tüüpiliselt ülikool.com - ( Commercial ) kommertsasutus, firma.gov - ( Goverment ) riigi- või valitsusasutus, haldusüksus.org - ( Organisation ) mittetulundusühing, organisatsioon.net - ( Network ) Internet.int -.mil - ( Military ) sõjalised objektid. Uued ülemaailmsed domeenid ( New gtld ).aero - (Air-transport industry) õhutransport, lennundus.biz - ( Businesses ) äritegevus mis maksab $52 2 aastas.coop - ( Cooperatives ) koperatiivid ja ühistud.info - ( Information ) teabesaidid.museum - ( Museums ) muuseumid.name - ( Names ) isikunimede jaoks maksab $9.95 aastas.pro - ( Accountants, Lawyers, and Physicians) Ameerika Ühendriikide arvutitel ei kasutata nimes riigi tummust, kuna esimesed Internetti ühendatud arvutid olid USA-s ja tookord puudus selleks vajadus. (riigidoomen.us siiski eksisteerib). Ka Suurbritannia aadressides esineb tüübitunnus, kuid seal on ta eelviimasel kohal enne riigi tähist.uk. IP aadresside klassid Igale arvutile peab olema kinnitatud kogu võrgu ulatuses unikaalne IP-aadress. Peale arvutite on võrkudes veel võrguseadmed ja neil on samuti vaja IP-aadressi. Võrguseadmeteks on marsruuterid (Router ) nimeserverid ja muud seadmed. Arvuteid, võrguseadmeid ja servereid nimetatakse ühise nimetusega Host. Ühel hostil võib olla omistatud ka mitu IP aadress - näiteks marsruuteritel on igas võrgus eri aadress. Samuti on teatud olukordi, kus ühel arvutil võib olla kasulik omada samas võrgus mitut aadressi (näiteks mitmele firmale WWW serveri teenust pakkuv arvuti). Igale numbrilisele IP-aadressile on vastavusse seatud ka nimeline aadress. IP-võrgus on spetsiaalsed nimeserverid DNS ( Domain Name Server ) mis leiavad nimedele vastavaid numbrilisi aadresse. Kogu võrk jaotatakse parema administreerimise huvides alamvõrkudeks ja alamvõrke on viis klassi: Klass A; B; C; D; E Kogu IP-aadressruumi haldab ja jagab organisatsioon IANA ( Internet Assigned Numbers Authority ). IP numbriline aadress koosneb tegelikult kahest loogilisest osast: a) võrguaadressist, milleks on numbrilise aadressi esimesed oktetid ja b) võrgusisesest aadressist, milleks on aadressi ülejäänud osa. Viimane osa ongi hostiaadress võrgu sees. IP aadressi klassi määrab 32-bitilise numbrilise aadressi neli vanemat (vasakpoolset) bitte.

3 Klass 4-bitti Aadresside vahemik Kommentaar A Võrgu määrab esimene bait. Kokku on 127 A-klassi võrku ja igas võrgus võib olla kuni 1,6 miljonit hosti. B Võrgu määravad kaks esimest baiti. Kokku on B-klassi võrku ja igas võrgus on hosti. Arvutus ( )x256=16384 C Võrgu määravad kolm esimest baiti. Kokku on 2 miljonit C-klassi võrku ja iga võrgus võib olla 254 hosti. D eraldatud multicast aadressitele E reserveeritud tuleviku laiendusteks Enamus A klassi võrke on ülemaailmsetele firmadele eraldatud. Klass D on eraldatud multicast tarbeks - see on IP protokolli laiendus, mis võimaldab korraga adresseerita rohkem kui üht arvutit ja mida kasutatakse digi-tv levitamiseka *)1. Hosti aadressi osas aadresside okteti väärtused 0 ja 255 ( 16-süst 00 ja FF ) pole lubatud. Nullise väärtusega hostiosa aadress vastab jooksva asukoha võrgule ja ühtedest koosnev hostiaadress on leviaadress. Leviaadress vastab kõigile hostidele antud alamvõrgus. Tavaliselt kasutatakse võrgu suurimat lubatud aadressi välisühenduseks ( Broadcast Address ) Näiteks C-klassi võrgu on aadress kõikide hostide aadress ja aadress välisühenduse jaoks. Selline klassidesse jagamine on aadressruumi otstarbeka kasutamise seisukohalt halb, kuna A klassi võrk, milles on kuni hosti on liiga suur. Selline suur võrku praktikas raskesti realiseeritav ja administreeritav. Samas on A klassi võrke ainult 127 tükki. Seetõttu on hiljem lisatud võimalus jagada võrgud omakorda alamvõrkudeks. Selleks, et näidata, milline osa aadressist on võrgu ja alamvõrgu osa ning milline võrgusisene aadress, on toodud sisse mõiste võrgumask (netmask). Võrgumastiks on IP aadressi kujul esitatud 32 bitine kahendarv, mille vanemad järgud on ühed. Seega kõik need bitid, mis vastavas IP aadressis võrgu ja alamvõrgu osale on ühed ning võrgusisest aadressi näitavad bitid nullid. Võrgumaski mõistet kasutatakse tänapäeval ühtsuse huvides ka alamvõrkudeks mittejagatud võrkude juures. Näite 1: Näide 2: Kui C-klassi alamvõrgus on 125 hosti on võrgumask ( 16-süst FF FF FF 80 = ) Kui C-klassi alamvõrgus on 61 hosti on võrgumask ( =192 ) Näide 3: Kui C-klassi alamvõrgus on 29 hosti on *) Elion i Digi-TV kasutab sellisid D-klassi IP-sid: ETV - udp://@ :1234; Kanal 2 - udp://@ :1234; TV3 - udp://@ :1234; ETV2 - udp://@ :1234

4 Kuna Internet on tegelikult võrkude võrk, siis selline jaotus kehtib kõige välimise ülemaailmse võrgu kohta. Sisevõrgus võib olla oma aadressid. Peaasi, et oleks tagatus sisemiste ja väliste aadresside lahutamine. Üldlevinud kokkuleppe kohaselt on igas aadressi klassis mõned aadressid kasutamata neid saab kasutada sisevõrgu aadressidena. Sellisel võrgul võib olla ainult üks välisvõrgu aadress ja välisvõrku pääseb läbi luusi, mis konverteerib sisevõrgu aadressid ümber. Need sisevõrgu jaoks jäätud aadressid on: Klass Aadresside vahemik Võrkude arv A võrk kuni 1,6 miljonit hosti. B võrku hosti. C võrku 254 hosti. Interneti teenused Internet pakub oma võrku ühendatud klientidele teenuseid. Teenuseid osutavad serverarvutid. Seega on tegemist Klient Server süsteemiga. Klient pöördub serveri poole universaalse kirjega URL ( Uninform resource Locator ) koosneb järgmistest olulisematest osadest Teenus:// Server : Port / Fail # Märgend Vaatame ainult kahte tenust HTTP ja FTP HTTP Hüperteksti lehekülgede lugemine (HyperText Transport Protokol) FTP Failide transport (File Transfer Protocol) Hüperteksti lugemine ehk HTTP WWW (World Wide Web) on Interneti esimene tõeliselt massidesse jõudnud teenus. WWW dokument ehk kodulehekülg kujutab endast tekstilehekülge, mis sisaldab viiteid ehk linke teistele lehekülgedele nii selles arvutis kui ka kaugemal. Mõiste kodulehekülg tekkis siis, kui peaaegu iga ettevõte ja organisatsioon tegi endale WWW-lehekülge. Tavaliselt on leheküljel ka palju graafilist materjali, mida saab samuti kasutada viidete jaoks. WWW-lehekülje aadressiks URL (Uniform Resource Locator) (vaata 1.4. interneti teenused) Peale arvuti aadressi on URL-is määratatud ka dokumendi (lehekülje) asukoht selle arvuti kataloogides. Aadressi ette lisatakse teenuse tunnus, milleks on Selleks sisestatakse aadressiks: /kataloog/fail.html

5 Kui aadressis dokumendi nimi ära jätta, otsib meie arvuti aadressiga määratud arvutist ja kataloogist dokumenti index.htm, index.html või welcome.html. Kui selliseid ei ole, antakse veateade (Not Found). WWW-lehekülgede lugemiseks peab klient kasutama WWW-lugemisprogrammi ehk lehitsejat ( Bruwser ). Levinumad brauserid on MS Internet Explorer ja Netscape Navigator. Uuemates WWW- lugemisprogrammides ehk brauserites ( näiteks Netscape Navigator 3.0 ja uuemad) ei pea lehekülje lugemiseks aadressi ette -osa kirjutama. WWW täpsemat olemust vaatleme järgmises peatükis. Failitransport ehk FTP. FTP (File Transfer Protocol) on arvutiteenus, mis võimaldab failide (s.h. tekstid, programmid, pildid, video jpm) transporti Internetti ühendatud arvutite vahel. Inter-netti on ühendatud palju suurarvuteid, kus on suured, vabaks kasutamiseks mõeldud tarkvaraarhiivid. Need sisaldavaid miljoneid ühikuid mittekommertsiaalset tarkvara, mille kopeerimine on lubatud igaühele (seega suuri rakenduspakette sealt otsida ei tasu, küll aga muud huvitavat). FTP ühenduse loomisel küsitakse kasutaja nime ja parooli. Mainitud vaba tarkvara arhiivid aga avanevad kasutajanime anonymous abil, parooli kohale on soovitav sisestada iseenda elektronpostiaadress (andmaks süsteemi hooldajale paremat ülevaadet külastajate kohta). FTP-d võib kasutada Telnet-i all, kuid lihtsam on kasutada failide transportimiseks spetsiaalprogramme. Levinumad programmid Windows-i keskkonnas on : WS_FTP Pro Window mis on vabavara ja aadressil ja FAR manager mis on kasutatav tasuta ja saab aadressilt Nende programmide abil saab arvutisse, kus töötab FTP server sisse logida kas anonüümselt ( anonymous ) või oma kasutajanime ja parooliga. Enamus FTP servereid paikneb UNIX-i või Linux-i OP-süsteemiga arvutites, siis FTP kliendiprogramm genereerib Linux-i või UNIX-i jaoks käske ja analüüsib vastuseid. Failitransportimise võib käivitada samuti Interneti lehitseja aknast. Selleks sisestatakse aadressiks: ftp:// Kasutaja:Parool@server :Port/fail ftp://kpe-07:ababab@blue.tpt.edu.ee/minu.avi Olenevalt lehitseja ( browseri) variandist käivitatakse FTP programm (või on FTP vahendid brauserisse sisse ehitatud) ja salvestatakse fail ajutisse kausta. Peale seda avatakse fail, kui vastavalt faili laiendile on selleks otstarbeks programm olemas.

Internet ja veebivahendid (HTML,CSS,DHTML) Kursuse konspekt. Autor Jüri PUHANG

Internet ja veebivahendid (HTML,CSS,DHTML) Kursuse konspekt Autor Jüri PUHANG T a l l i n n 2 0 0 7 - 2 - Sisukord: SISSEJUHATUS... 5 1. PEATÜKK - INTERNET... 6 1.1. INTERNETI ÜLDMÕISTED JA ARENGULUGU...