The materials and documents have been developed in the framework of a project financed by the European Community. The contents of the documents do

Transcription

1

2 The materials and documents have been developed in the framework of a project financed by the European Community. The contents of the documents do not necessarily reflect the opinion of the EU Commission.

3 Koos internetti avastama kuidas internet töötab Sisukord MIS ON INTERNET JA KUIDAS TA TÖÖTAB... 4 INTERNETI AJALUGU... 6 ALGTEADMISED ARVUTIST... 7 RIIST- JA TARKVARA... 7 TÖÖ ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE ARVUTIGA MICROSOFT WINDOWS KESKKOND... 8 HIIRE KASUTAMINE... 9 TÖÖ PROGRAMMIDE JA AKENDEGA... 9 INTERNETIS SURFAMINE VEEBILEHTEDE VAATAMINE KASULIKKE VEEBIAADRESSE Uudised ja meelelahtust puudutav info Suhtlemine ja tutvumiskeskkonnad Tervishoid ja hoolekanne Info ja teenused kodanikule Transport Pangandus, raha Infootsing Telefoni- ja internetiteenuse pakkujad IT turvalisus TAVALISEMAD VEAD JA KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED OTSING INTERNETIS OTSING VÕTMESÕNADE JÄRGI OTSING TEMAATILISE KATALOOGI ABIL ELEKTRONPOST ELEKTRONPOSTI AADRESS ELEKTRONPOSTI KONTO LOOMINE HOT.EE NÄITEL ELEKTRONPOSTI KIRJUTAMINE JA LUGEMINE Postkasti sisenemine Sõnumi kirjutamine ja saatmine Kirjade lugemine Kirjale vastamine, kirja edasi saatmine Postkasti korrashoid SUHTLEMINE REAALAJAS - SKYPE SKYPE'I PAIGALDAMINE ARVUTISSE SKYPE KONTO LOOMINE SISSELOGIMINE JA SKYPE'I SULGEMINE SKYPE AKEN JA KASUTAJA OLEKUD KONTAKTIDE LISAMINE KONTAKTI EEMALDAMINE KONTAKTIDELE HELISTAMINE TEKSTIPÕHINE VESTLUS SÕNUMITE SAATMINE SALASÕNA MUUTMINE SEADISTAMINE Kasutaja profiili muutmine Kasutaja pildi muutmine

4 Koos internetti avastama kuidas internet töötab Privaatsus kes saab Teiega ühendust võtta INTERNETIPOED JA E-TEENUSED INTERNETIPANK Internetipanka sisenemine Konto ülevaade Maksed internetipangas Muud teenused internetipangas hanza.net seaded ID-KAART ID-KAARDI KASUTAMISEKS VAJALIKU TARKVARA PAIGALDAMINE ID-KAARDI KASUTAMINE INTERNETIS ID-KAARDILE SALVESTATUD INFO VAATAMINE ID-KAARDI PIN-KOODIDE MUUTMINE JA LUKUSTUNUD KOODIDE LAHTIBLOKEERIMINE DIGITAALALLKIRI Digitaalallkirja andmine Digiallkirja vaatamine... ELEKTRONPOSTIAADRESS

5 Mis on internet ja kuidas ta töötab Koos internetti avastama kuidas internet töötab Internet on arvuteid ja kohalikke arvutivõrke ühendav ülemaailmne võrgustik. Selleks, et kasutajatel oleks võimalik internetis kasulikke toiminguid sooritada on võrgus lisaks tavalistele arvutitele suur hulk spetsiaalseid arvuteid, mida nimetatakse serveriteks. Serverid paiknevad laiali üle maailma ja pakuvad ööpäevaringselt mitmesuguseid teenuseid: on olemas veebiserverid, mis aitavad hallata interneti kodulehekülgi; elektronposti serverid, mis aitavad saata elektronkirju; ftp-serverid elektrooniliste dokumentide haldamiseks; ajaserverid; ruuterid (router) mis suunavad andmepakette õigete serverite ja võrkude juurde, jne. Et andmevahetus internetis olevate erinevate arvutite vahel saaks sujuda ladusalt, toimub see peamiselt vastavalt kokkulepitud reeglistikule e TCP/IP protokollile. Erinevatel teenustel on lisaks oma andmevahetuse protokollid nagu näiteks HTTP veebilehtedele, POP3 või IMAP elektronposti lugemiseks jne. Tavakasutaja neist protokollidest ja kokkulepetest täpsemalt teadma ei pea, sest tehnilise poole eest hoolitsevad ja vastutavad teenuste pakkujad. Pilt 1 Graafiline kujutis väikesest osast internetist ümber Wikipedia Internetis on igal arvutil, kasutajal ja failil oma aadress. Arvutid suhtlevad omavahel numbriliste aadressidega, mida nimetatakse IP aadressideks (näiteks ). Selline numbrite kombinatsioon on inimese jaoks väga tülikas, seetõttu kasutatakse ka tekstilisi aadresse. Tekstiliste aadresside tõlkimiseks numbrilisteks ja vastupidi on internetis hulk nimeservereid e DNS (Domain Name System) servereid. Tekstilisel kujul aadressid koosnevad punktidega eraldatud sõnadest, kus viimasena on kirjas tippdomeeni (TLD ehk Top Level Domain) nimetus. Näiteks on G&G projekti kodulehe aadressiks: 4

6 Koos internetti avastama kuidas internet töötab Tippdomeen määrab ära mis riigis asub vastav server või mis valdkonnaga on selle serveri omanik seotud. Antud näites on tegemist Euroopa Liiduga. Riikide tähised on näiteks: ee Eesti de Saksamaa se Rootsi fi Soome lv Läti uk Suurbritannia ru Venemaa lt Leedu ca Kanada Valdkondadega seotud tähised on näiteks: edu haridus com kommertsasutused gov valitsusasutused org mittetulundusühingud ja organisatsioonid mil sõjavägi net algselt interneti enda struktuuri teenindavad serverid, nüüd vaba Valdkondadega seotud tähiseid kasutatakse sageli teise taseme domeeni tähistena. Näiteks Eestis on kasutusel järgmised: edu.ee koolid, haridusasutused gov.ee riigiasutused (haldab Riigivõrgukeskus) riik.ee riigiasutused (haldab Riigivõrgukeskus) lib.ee raamatukogud med.ee meditsiiniasutused com.ee firmad pri.ee eraisikud aip.ee avatud Internetipunktid, teabetoad org.ee seltsingud, mittetulunduslikud organisatsioonid fie.ee füüsilisest isikust ettevõtjad Kodukasutajad saavad internetiga ühenduse teenusepakkuja kaudu (ISP ehk Internet Service Provider). Kodukasutaja arvuti ühendatakse teenusepakkuja serveriga, mis võimaldab juurdepääsu internetile. Käesoleval ajal on kodukasutajatel võimalik valida paljude teenusepakkujate, ühenduse kiiruste ning tehnoloogiate vahel. Näiteks pakub Elion erinevaid kodukasutajapakette kasutades ühenduseks tavalisi telefoniliine (peamiselt ADSL tehnoloogia abil), kaabeltelevisioonifirmad (Starman, STV jt) pakuvad ühendust TV kaabli vahendusel, Eesti Energia pakub juhtmevaba ühendust "Kõu", Baltmax pakub WiMAX tehnoloogial põhinevat juhtmevaba ühendust, mobiilside firmad pakuvad juhtmevaba internetiühendust GPRS tehnoloogia vahendusel. Sissehelistamisteenus, mille puhul kasutaja peab omama modemit, mille abil ta helistab internetiühenduse saamiseks teenusepakkuja telefoninumbrile, on Eestis praktiliselt kadunud, kuid mitmel pool mujal maailmas on see veel laialt kasutusel. 5

7 Koos internetti avastama -- sisukord Interneti ajalugu Interneti sünnilugu saab alguse 1950-ndatel aastatel, mil ameeriklased ja Nõukogude Liit püüdsid üksteise võidu kosmost vallutada. USA-s algatati teaduse ja tehnoloogia uuringuprojekt ARPA (Advanced Research Projects Agency), mis oli omamoodi sõjaliste uuringute kolleegium. ARPA peamine valdkond oli küll raketiteadus kuid ühe kõrvaltootena tekkis ka internet: 1965 avaldati ettepanekud sellise süsteemi rajamiseks, mis võimaldaks ühendada ja omavahel suhtlema panna erinevates ülikoolides olemasolevad sõjaliste uurimisprojektidega seotud arvutid aastal rajatigi USA kaitseministeeriumi agentuuri DARPA (Defense Advanced Research Project Agency) poolt ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network). Omavahel ühendati kahe suure ülikooli arvutid nendeks ülikoolideks olid Kalifornia Ülikool Los Angeleses ja Stanfordi ülikool Palo Altos, ränioru (Silicon Valley) südames. Tolleaegseteks arvutiteks olid Xerox Data Systems vanad mudelid. Esimeseks kahe arvuti vahel edastatavaks infoks oli inglisekeelne sõna "LOGIN", mis tähendab süsteemi sisenemist. Andmeedastuse õigsust kontrolliti tähthaaval telefoni teel. Interneti täpseks sünnihetkeks on 29. oktoober 1969 kell USA lääneranniku aja järgi. Mõned nädalad hiljem ühendati lisaks veel kaks arvutit (Utah ja San Diego ülikoolides) ning meile praegu tuttava võrgu (Net) tuum hakkas laienema. Peagi muutus see võrk võrke ühendavaks võrkudeks kuhu põhimõtteliselt võib ühendada kõik maailma arvutid aastal sündis elektronpost ( ), mis tänapäeval on üks enim kasutatavaid interneti teenuseid. Elektronposti leiutajaks on Ray Tomlinson muudeti ARPANET avalikuks ning ka elektronpost kohandati avalikuks kasutamiseks. Larry Roberts kirjutas esimese elektronposti haldamiseks mõeldud programmi RD, ning saatis ka esimese avaliku e-kirja aastal tuli Genfis tuumafüüsika uurimiskeskuses CERN töötav inglane Tim Berners- Lee mõttele rakendada arvutivõrgus hüperteksti kontseptsiooni. Ta lõi prototüübi, millest arenes välja internetilehekülgede võrgustik www (World Wide Web). Idee pärines juba aastast 1989, kui Tim Berners-Lee ja tema kolleeg Robert Cailliau soovisid teaduslikke dokumente elektroonilises vormingus jagada. Selle eesmärgi saavutamiseks asusid nad looma dokumentide võrgus levitamise standardeid ja protokolle, sündisid HTML keel (Hyper Text Markup Language) ja http protokoll (hyper text transfer protocol), mida tänaseni interneti infovahetuseks kasutatakse. Alguses toetasid need standardid ja protokollid vaid tekstipõhist materjali. Dokumente sai vormindada e kujundada ja omavahel linkida e märksõnade abil ühendada. Tehnoloogia lihtsus ja efektiivsus viis kiire eduni, mis algas akadeemilistest ringkondadest ja levis kiiresti ärimaailma. Tänasel päeval on internetis miljardid omavahel ühendatud veebileheküljed, mis moodustavad infobaasi, mida saab kujutleda tohutu suure raamatukoguna. 6

8 Koos internetti avastama kasulikke veebiaadresse Algteadmised arvutist Riist- ja tarkvara Arvuti (laua-, süle- või pihuarvuti) koosneb riistvarast (hardware) ja tarkvarast (software). Riistvara alla kuuluvad kõik füüsilised seadmed (protsessor, mälu, ekraan jms). Tarkvara alla kuuluvad erinevad programmid, mis juhivad riistvara tööd, võimaldavad kasutajal teksti kirjutada, joonistada, internetis surfata jne. Arvutiga töötamiseks ei pea tavakasutaja arvuti ehitusega väga tuttav olema, kuid mõningad teadmised on siiski kasulikud. Lauaarvuti (desktop computer) komplekt koosneb mitmetest eraldi seadmest, sülearvutil (laptop computer) on nad kõik ühte korpusesse mahutatud.. Alljärgneval joonisel on nimetatud arvutikomplekti tähtsamad osad: Pilt 2 Arvutikomplekt Selleks, et riistvarast kasu oleks ja arvutiga midagi teha saaks, on vaja tarkvara. Enamus tarkvarast paigaldatakse ehk installeeritakse kõvakettale, kuid näiteks mahukaid entsüklopeediaid, pildikogumikke, keeleõppeprogramme jms kasutatakse ka otse CD või DVD plaadilt. Töö alustamine ja lõpetamine arvutiga. Arvuti sisselülitamiseks on korpusel nupp POWER. Sisselülitamise järel toimub arvuti alglaadimine, mille käigus kontrollitakse, kas kõik vajalik on arvutiga töötamiseks olemas ja töökorras. Alglaadimise järel jääb arvuti ootama, et kasutaja end tuvastaks ehk sisse logiks. Sisse logimiseks peab kasutaja esitama oma kasutajanime (user name) ja salasõna (password). Kui arvutil on vaid üks kasutaja, kellel pole salasõna määratud, siis jääb tuvastamine vahele. Koduarvutitel, kus operatsioonisüsteemina on kasutusel Windows XP, näeb sisselogimisekraan välja selline nagu alltoodud pildil. Pilt 3 Windows XP sisselogimisekraan 7

9 Koos internetti avastama kasulikke veebiaadresse Kasutaja peab hiirekursoriga klõpsama oma nimel või selle ees oleval pildil ning vajadusel salasõna sisestama (kui see on määratud). Kui arvuti kuulub mõne organisatsiooni arvutivõrku, siis näeb sisselogimisekraan teistsugune välja. Reeglina peab kasutaja kõigepealt vajutama korraga klahve CTRL, ALT ja DEL ning seejärel avanevas aknas sisestama oma kasutajanime, salasõna ja ka arvutivõrgu nime (domain) ning klõpsama nupul OK. Pilt 4 Võrku ühendatud arvuti tervitusekraan Pilt 5 Võrku ühendatud arvuti sisselogimisaken Kui soovite töö arvutiga lõpetada, sulgege kõik programmid ning seejärel klõpsake START nupul ja valige käsklus Turn Off Computer (või Shut Down)! Teile avaneb aken valikutega: Puhkerežiim (Stand By) arvuti jääb ooteseisundisse, programmid jäävad tööle kuid ekraan, kõvakettad ja mitmed muud seadmed lülitatakse välja; Sule arvuti (Turn Off või Shut Down) lõpetab turvaliselt arvuti töö ja lülitab ta välja; Taaskäivita (Restart) arvutile tehakse alglaadimine. Pilt 6 Arvuti sulgemise valikud Pilt 7 Arvuti sulgemise valikud võrku ühendatud arvutil Kui soovite oma töö lõpetada, kuid arvuti tööle jätta ning anda võimaluse teisel kasutajal tööle asuda, siis klõpsake START nupul ja valige käsklus Logi välja... (Log Off). Microsoft Windows keskkond Üldise töökeskkonna väljanägemise, programmide käivitamise loogika ja arvutile käskude andmise viisi määrab ära see, milline operatsioonisüsteem on arvutisse installeeritud. Antud ajahetkel on üks kõige enam kasutatavaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP, mistõttu tutvustame käesolevas materjalis arvutikasutuse põhiprintsiipe just selle operatsioonisüsteemi näitel. Peale arvuti käivitamist ja oma kasutajatunnustega sisselogimist avaneb kasutajale pilt, mida nimetatakse töölauaks (desktop). Töölaual on rida ikoone, mis tähistavad erinevaid programme või dokumente, mis on kasutajale kiirelt kättesaadavaks muudetud. Töölaua alumises vasakus nurgas on START nupp, mille abil saab käivitada kõiki arvutis olevaid programme ning teha teisi vajalikke toiminguid. 8

10 Koos internetti avastama kasulikke veebiaadresse Pilt 8 Windows XP töölaud Hiire kasutamine Tänapäevase arvutisüsteemi kasutamine toimub suuremalt osalt hiire abil. Hiir on nagu käepikendus - hiire liigutamisel liigutatakse kursorit ekraanil, hiire klahve klõpsates käivitatakse programme, avatakse menüüsid, valitakse toiminguid, valitakse tekstiplokke jne. Paremakäelistele kasutajatele mõeldud hiire klahvivajutustel on järgmine tähendus: vasakpoolsega 1 klõps (edaspidi klõps) avab valitud menüü või korralduse, märgib valitud objekti, toob tekstikursori hiirekursori positsioonile; vasakpoolsega 2 klõpsu (edaspidi topeltklõps) käivitab või avab valitud objekti (nt topeltklõps ikoonil käivitab programmi või avab dokumendi); NB! Topeltklõpsu asendab üks klõps ja sisestusklahvi (Enter) vajutus! parempoolsega 1 klõps (edaspidi paremklõps) avab kiirmenüü toimingutega, mida valitud objektiga saab sooritada. Töö programmide ja akendega Iga programm ja dokument avaneb oma aknas, millest ka operatsioonisüsteemi Windows (tõlkes: aken) nimetus. Kõigil akendel on ühesugused elemendid, sarnane välimus ja tööpõhimõte. Iga avatud akna jaoks tekib töölaua tegumiribale (taskbar) START nupu kõrvale vastav nupp. Kui aknaid on korraga avatud mitu, siis on nendel nuppudel klõpsides väga mugav soovitud programmi- ja/või dokumendiakent aktiivseks muuta (esiplaanile tuua). Pilt 9 Programmi aken (brauser Internet Explorer 7) 9

11 Koos internetti avastama kasulikke veebiaadresse Iga akna ülaservas on tiitliriba (title bar), mille vasakus nurgas on kirjas vastava programmi ja/või dokumendi nimi, paremas nurgas aga kolm nuppu järgnevateks toiminguteks: Nupp Selgitus Vasakpoolne nupp peidab akna pannes programmi n.ö puhkeseisundisse (minimize). Akna saab uuesti aktiivseks ja nähtavale klõpsates tegumiribal (taskbar) vastava programmi nupul. Kui keskmisel nupul on selline välimus, siis muudetakse aken nii suureks, et ta katab terve ekraani (maximize). Kui keskmisel nupul on selline kuju, siis vähendatakse akna suurust taastades akna mõõdud, mida kasutati enne akna täiserkraani režiimi viimist (restore). Parempoolne nupp sulgeb akna ja lõpetab seega programmi töö või sulgeb vastava dokumendi (close). Menüüriba on kõikidel programmiakendel. Menüüribal on sõnalised käsklused, millel klõpsates avatakse valikud erinevate käsklustega. Menüüribad on erinevatel programmidel erinevad, kuid sarnased käsklused on reeglina koondatud samade sisuliselt sobivate märksõnade alla, mis teeb menüüde kasutamise mugavaks ja intuitiivseks. Nupuriba sisaldab nuppe, mis võimaldavad sagedamini vajaminevaid käsklusi vastavatel nuppudel klõpsates valida. Kõik nupurealt valitavad käsklused on kättesaadavad ka menüüdest. Nupuribade ekraanilt eemaldamiseks, lisamiseks ja kohandamiseks on reeglina menüüs Vaade (View) valik Tööriistaribad (Toolbars). Sageli ei mahu kogu akna sisu korraga ekraanile, sellisel juhul saab kerimisriba (scroll bar) abil akna sisu kerida üles või alla, paremale või vasakule. Kerimiseks võib hiire abil nihutada kerimisribal asuvat liugurit või klõpsida kerimisriba otstes asuvatel nuppudel ( ). Kui aken pole maksimaalse suurusega (ei kata tervet ekraani) saab teda ekraanil sobivale asukohale liigutada. Akna liigutamiseks tuleb tiitliribal (title bar) hiire vasak nupp alla vajutada ning seda all hoides hiirt liigutada, sellist tegevust nimetatakse lohistamiseks (drag). Sobival kohal tuleb hiire nupp vabastada. Sellist objekti ümberpaigutamise meetodit nimetatakse pukseerimiseks (drag and drop). Akna sulgemiseks tuleb klõpsata tiitliriba paremas nurgas asuvat nuppu. 10

12 Koos internetti avastama kasulikke veebiaadresse Internetis surfamine Veebilehtede vaatamine Kõige lihtsam tegevus internetis on uudiste jms info leidmine ja lugemine erinevatelt veebilehtedelt. Veebilehtede sirvimist (browse) nimetatakse tihti piltlikult internetis surfamiseks. Surfamiseks vajalik spetsiaalne programm, mida nimetatakse veebibrauseriks ehk veebilehitsejaks (browser), on reeglina igas tavakasutajale mõeldud arvutis olemas. Windows operatsioonisüsteemiga arvutites on selleks programmiks Internet Explorer, kuid populaarsed on veel näiteks ka Mozilla Firefox ja Opera, mida kasutaja saab ise oma arvutisse installeerida! Soovitud brauseri käivitamiseks tuleb leida tema ikoon töölaualt (desktop) ja teha sellel hiirega topeltklõps. Kasulik on teada, et pea kõiki tegevusi saab arvutis teha mitut moodi näiteks, kui topeltklõps hiirega esialgu hästi ei õnnestu, siis võib selle asendada ühe klõpsuga ikoonil, misjärel vajutada klaviatuurilt sisestusklahvi (Enter) või hoopis leida vastav valik start-menüüs ja sellel klõpsata. Nii saab iga kasutaja leida endale kõige mugavamad töövõtted! Pilt 10 Brauserite Internet Explorer, Mozilla Firefox ja Opera ikoonid Brauseri e veebilehtede sirvimise programmi käivitamise järel avaneb vastava programmi aken, milles näidatakse kasutaja poolt eelnevalt määratud avalehte (Home Page). Avalehe veebiaadress on nähtav aadressireal. Kui soovite avada mõnd muud teile teadaoleva aadressiga veebilehte, siis sisestage vastav aadress aadressireale seal oleva aadressi asemele ning vajutage sisestusklahvi (Enter). Veebilehe sisu uurimiseks ning seotud veebilehtedele sattumiseks e surfamiseks tuleb liigutada hiirekursorit (pointer) ekraanil olevatele objektidele. Tavaliselt on hiirekursor noolekujuline kuid sattudes mõnele sõnale või objektile (näiteks pildile), mis võimaldab liikuda teisele veebilehele, võtab hiirekursor käe kuju! Sellist teksti või objekti, millel klõpsates avaneb uus veebileht, nimetatakse lingiks (link). Pilt 11 Hiirekursor on sattunud lingile Et pääseda veebilehele, millele antud link viitab, tuleb lingil hiire vasaku nupuga klõpsata! Veebilehtedel pole reeglina fikseeritud laiust ja kõrgust st nad ei pruugi avanenud aknas täies mahus nähtavad olla. Kui brauseri aken pole piisavalt suur, et veebileht tervikuna ekraanile mahuks, näidatakse lehest vaid osa ning ülejäänu nägemiseks peab akna paremal serval ja all ääres asuvatel kerimisribadel olevaid noolenuppe kasutades akna sisu üles-alla ja/või vasakule-paremale liigutama. Akna sisu üles-alla kerimiseks saab kasutada ka hiire kerimisnuppu! Liikumiseks mõnele teisele veebilehele, mille aadress on teada, tuleb talitada järgmiselt: 11

13 Koos internetti avastama kasulikke veebiaadresse liigutada hiirekursor brauseriakna ülaservas olevale aadressireale, kus on näha parajasti vaadatava veebilehe aadress; klõpsata hiirega üks kord nähtaval aadressil, mispeale see märgistatakse (taust muutub siniseks), nüüd saab selle asemele kirjutada uue soovitud aadressi (senine aadress kustub automaatselt); PS! Kui soovid aadressireal olevat veebiaadressi parandada ilma teda otsast peale uuesti kirjutamata, siis klõpsa veelkord juba märgistatud aadressil, mispeale aadressireale ilmub tekstikursor, mille abil saad olemasolevat teksti muuta kirjuta soovitud veebiaadress ja vajuta sisestusklahvi (Enter)! Veebilehtede aadressid on reeglina kujul: Nii on näiteks Tallinna Ülikooli (lühendatult TLÜ) veebiaadress ja Hansapanga veebiaadress kus tlu ja hansa viitavad organisatsioonile ning ee viitab Eestile. Veebiaadress ei sisalda kunagi tühikuid, vajadusel kasutatakse nende asemel allkriipsu "_", ka pole aadressides veel võimalik kasutada täpitähti! Veebilehe aadress võib sisaldada kaldkriipsu "/". Reeglina algab veebilehe aadress lühendiga "www", kuid paljudel juhtudel võib selle ära jätta (vastavate veebilehtede omanikud on interneti nimeserverites registreerinud ka oma lühendatud aadressi). Veebibrauseri akna ülaservas on lisaks aadressireale veel mõned tööriistad, mis lihtsustavad veebilehtedel liikumist. Erinevatel brauseritel võivad nad olla pisut erineva välimuse ja paigutusega. Käesolevas juhendis on aluseks võetud kaks kõige enam levinud programmi: Internet Explorer 7 ja Mozilla Firefox 2. Alljärgnev joonis koos numbrite abil näidatud tööriistade seletustega aitab aru saada põhilistest surfamist lihtsustavatest võimalustest: Pilt 12 navigatsioonivahendid brauserites Internet Explorer ja Mozilla Firefox 1. Back ja Forward ehk tagasi ja edasi nupud: võimaldavad juba vaadeldud lehtede juurde samm-sammult tagasi pöörduda ning seejärel uuesti endises järjekorras viimati avatud leheni liikuda. 2. Refresh või Reload ehk värskenda: võimaldab vaadeldavat veebilehte uuesti allalaadida. See on kasulik, kui lehe kuvamisel esineb probleeme, või kui lehte on vahepeal uuendatud ja on tarvis kuvada värskeid andmeid. 12

14 Koos internetti avastama kasulikke veebiaadresse 3. Stop ehk peata lehe laadimine: võimaldab katkestada lehe laadimist. Kasulik probleemide puhul, näiteks kui lehe laadimine võtab liiga kaua aega. 4. Home ehk avaleht: toob nähtavale veebilehe, mis on kasutaja poolt määratud n.ö koduleheks (ilmub ka brauseri käivitamisel). 5. Search ehk otsing: võimaldab internetist mingi märksõna või fraasi järgi veebilehti otsida. Otsinguaknasse tuleb tippida soovitud märksõna või fraas ja klõpsatada kõrvalolevat luubiga tähistatud nuppu. 6. History ehk ajalugu: avab nimekirja hiljuti külastatud veebilehtede aadressidest kust saab hiireklõpsuga soovitu valida. See lihtsustab hiljuti külastatud veebilehtede uuesti külastamist vabastades kasutaja vajadusest täpseid aadresse korduvalt sisestada. Internet Explorer peab vaikimisi meeles viimase 20 päeva, Mozilla Firefox vaid 9 päeva jooksul külastatud lehed. 7. Favorites ehk lemmikud: võimaldab huvipakkuvaid veebilehtede aadresse salvestada ja neid hiljem soovi korral mistahes aja jooksul mugavalt uuesti kasutada vabastades kasutaja vajadusest täpseid aadresse meeles pidada ja korduvalt sisestada. Mozilla Firefox ja paljud teised brauserid kasutavad sellel vahendil nimetust Bookmarks (järjehoidjad). Veebilehe aadressi salvestamiseks brauseris Internet Explorer on vaja: olla veebilehel, mille aadressi soovite salvestada; klõpsata nupul Add to Favorites ; avanevas aknas pakub programm salvestatavale aadressile nime (Name); soovitatav on seda muuta ja kirjutada selline nimi, mille järgi on teil seda lehte hiljem mugav ära tunda; klõpsata nupul Add, et aadress salvestada. Salvestatud aadressi kasutamiseks on vaja: klõpsata nupul Favorites Center ; avanevas nimekirjas klõpsata soovitud veebilehe nimel, leht avatakse automaatselt. PS! Kasutada võib ka sellist võimalust, et paneel salvestatud aadressidega on kogu aeg ekraani vasakus servas nähtaval. Selleks vali menüü View/Explorer bar/favorites. Aadresside salvestamiseks paljudes teistes brauserites (s.h Mozilla Firefox) on Bookmarks menüü esimene käsk Bookmark this page, mida tuleb soovitud lehel viibides klõpsata Salvestatud aadresside kasutamiseks tuleb avada sama Bookmarks menüü, kus on nimekiri kõigist salvestatud aadressidest, ning klõpsata soovitud aadressil. Kasutada võib ka sellist Kasulikke veebiaadresse Uudised ja meelelahtust puudutav info Uudisteprotaalid ja ajalehed Delfi uudiste ja meelelahutusportaal; telekavad, info ürituste kohta jms Eesti Päevaleht Online. Postimees Online. Tele- ja raadiokavad Eesti Televisiooni koduleht, saatekava, saadete tutvustused jms. Kanal2 koduleht, saatekava, saadete tutvustused jms. TV3 koduleht, saatekava, saadete tutvustused jms. ETV24 uudised. Eesti Raadio, info, programmid, kuulamine internetis jms. Kultuuriüritused ja piletid 13

15 Koos internetti avastama kasulikke veebiaadresse Kontsertide, kino, teatrietenduste jms piletite ostmise keskkond. Eesti Teatriliidu teabekeskus. Teater Eestis, viited, Eesti teatrite mängukava ja palju muud. Turismiweb, info reisimiseks Eestis ja mujal. Suhtlemine ja tutvumiskeskkonnad Elektronposti aadressi (mail.ee) registreerimine ja kasutamine (ühtlasi portaali everyday.com kasutamine). live.hot.ee Elektronpost (hot.ee), suhtluskeskus hot.ee, jututoad, veebileht ja palju muud. Tasuta internetitelefoni ja suhtlustarkvara Skype koduleht, info, skype tarkvara allalaadimine ja palju muud. date.delfi.ee Delfi Date tutvumisleht Orkut suhtlusportaal. blog.delfi.ee Delfi blogi, ajaveebi teenus. Tervishoid ja hoolekanne Haigekassa koduleht, info, ravikindlustusega seotud e-teenused jms. Sotsiaalministeerium. Ravimiamet, info, ravimite registrid, otsing jms. Apteekide kontaktandmed, ravimite hinnad, info ravimite saadavusekohta jms. Terviseportaal, tervishoiu alane lugemine, uudised, arstide otsimine andmebaasist, tulevikus ka soovitud arsti vastuvõtule registreerimine. Terviseportaal, ifot arstide, haiguste ja ravimite kohta, anonüümne küsimuste esitamine erialaarstidele, psühholoogidele ja raviminõustajatele. Eesti hambaraviportaal, info hambaravi kohta jms. Terviseportaal, info ja nõuanded terapeutidelt. Terviseportaal, tervishoiu alane lugemine, arsti nõuanded. Info ja teenused kodanikule Kodanikuportaal X-tee; teabeportaal kodanikule (registrid, riiklikud andmekogud, info kodaniku kohta, eesti.ee elektronpostiaadressi häälestamine jne). Info ID kaardi ja selle kasutamise kohta. ID kaardi kasutamiseks vajaliku tarkvara paigaldus ( Info eakatele Sotsiaalministeeriumi koduleht. Eesti Pensionäride Liit kogu info pensioni kohta. Aktiivsele kodanikule Eesti Vabariigi Valitsuse uudised, Eesti Vabariigi institutsioonid ja asutused, otsimootor, kodanikele pakutavad www-teenused. Elektrooniline Riigi Teataja, õigusaktide andmebaas. Osalusveeb, ministeeriumide esitatud eelnõude avalik arutelu. E-hääletamine valimistel. Omavalitsuste kodulehed Kohalike omavalitsuste portaal. 14

16 Koos internetti avastama kasulikke veebiaadresse viited kõigi omavalitsuste kodulehtedele. Tallinna linna ametlik koduleht. Tartu linna ametlik koduleht. Rakvere linna ametlik koduleht. Pärnu linna ametlik koduleht. Viljandi linna ametlik koduleht. Transport Ühistranspordi ID-piletite ostmine (Tallinn, Tartu, Harjumaa, Elektriraudtee) (neile, kellel puudub tasuta sõidu õigus) jms. Ühistransport ja bussiliinid ytra.visio.ee Riiklik Ühistranspordiregister, bussiliinide päring. Bussireisid OÜ koduleht. AS SEBE expressbussi koduleht. Bussifirma GOBus koduleht. Tallinna Autobussikoondise koduleht. Info, busside sõiduplaanid jms. soiduplaan.tallinn.ee Tallinna busside, trollide ja trammide sõiduplaanid. buss.tartu.ee Tartu linnaliinibusside info, sõiduplaanid. Laeva- ja rongiliiklus Saaremaa Laevakompanii koduleht. Info praamiliikluse kohta mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel. Elektriraudtee koduleht, info, uudised, sõiduplaanid. Edelaraudtee koduleht, info, uudised, sõiduplaanid. Pangandus, raha E-pangandus Hansapanga kodulehekülg, info panga kohta, sisenemine internetipanka jms. Hansapanga internetipank. SEB Ühispanga kodulehekülg, info panga kohta, sisenemine internetipanka jms. SEB Ühispanga internetipank. Sampopanga kodulehekülg, info panga kohta, sisenemine internetipanka jms. Nordeapanga kodulehekülg, info panga kohta, sisenemine internetipanka jms. DnB Nord panga kodulehekülg, info panga kohta, sisenemine internetipanka jms. E-arved ja maksud Portaal e-arvete tellimiseks, muutmiseks. Portaaliga liitunud ettevõtetelt saab paberarvete asemel tellida elektroonilised arved oma elektronpostiaadressile või internetipanka. Maksu- ja Tolliamet. Infootsing Otsimootorid ja andmebaasid Eesti veebilehtede otsing. 15

17 Koos internetti avastama kasulikke veebiaadresse WWWärav, Eesti veebilehtede otsing. Ülemaailme veebilehtede otsing (google.com). Eesti Info Keskus. Firmad, teenused, üritused ja palju muud. Ekspress Hotline veebikeskond. Infootsing: firmad, teenused, transport jne. Infopluss, firmade, eraettevõtete, eratelefonide, aadresside jne otsing. Eesti Vabariigi riigiasutuste ja riigitöötajate otsing (kontaktandmed jms). Sõnaraamatud ja entsüklopeediad aare.pri.ee Inglise-Eesti sõnaraamat. IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat. wikipedia.org Vaba entsüklopeedia avaleht. Eestikeelne leht: et.wikipedia.org. Raamatukogud ester.nlib.ee Eesti raamatukogude ühiskataloog. Eesti rahvusraamatukogu. Tallinna Keskraamatukogu. Tartu Ülikooli Raamatukogu. Muu Eesti statistika, statistikaamet. Ilm Eestis, ilmaprognoos. Telefoni- ja internetiteenuse pakkujad Elioni koduleht, info, teenused, sisenemine iseteenindusbüroosse. teenindus.elion.ee Elioni iseteenindusbüroo, teenuste häälestamine, sõbranumbrid jms. EMT koduleht, info, mobiiltelefonid, sisenemine iseteeninduskeskkonda ja palju muud. net.emt.ee EMT iseteeninduskeskkond, teenuste häälestamine, lühinumbrid, sõbranumbrid, saldoinfo jms. Elisa koduleht, info, mobiiltelefonid, sisenemine iseteeninduskeskkonda ja palju muud. iseteenindus.elisa.ee Elisa iseteeninduskeskkond, teenuste tellimine, arvete tasumine, lühisõnumid ja palju muud. Teleyks koduleht, info, teenused, iseteenindus ja palju muud. Tele2 koduleht, info, teenused, iseteenindus ja palju muud. IT turvalisus infoturbe nõuanded. 16

18 Koos internetti avastama tavalisemad vead Tavalisemad vead ja korduma kippuvad küsimused Kui brauser ei lae soovitud veebilehte ja näitab veateadet "Internet Explorer cannot display the webpage", "Page not found" või "Päring URLile ei saa vastust", siis võib sellel olla mitu erinevat põhjust: 1. Veebilehe aadress on vigaselt kirjutatud. Kontrollige kirjutatud aadressi korralikult tähttähelt ja vajadusel kirjutage see uuesti! Jälgige, et aadress on kirja pandud terviklikult, kõik punktid ja kaldkriipsud on õigetel kohtadel ning kirjutatu ei sisalda tühikuid! 2. Server, mis majutab soovitud veebilehte, ei tööta hetkel või toimub veebilehe uuendamine. Proovige natukese aja pärast uuesti! 3. Võrgus on "tihe liiklus", liinid on ülekoormatud, veebiserver ei suuda vastata kõigile päringutele. Selline viga võib esineda näiteks tipptundidel uudisteportaalidega. Proovige natukese aja pärast uuesti! 4. Teie arvutil on katkenud internetiühendus. Kontrollige, et juhtmed oleks korralikult ühendatud ning vajadusel tehke arvutile ja/või traadita internetti levitavale seadmele alglaadimine. Aknal, milles veebilehte näidatakse, ei paista sulgemise nuppu. Kuidas sellist akent sulgeda? Tavaliselt juhtub selline asi, kui aken on nihutatud osaliselt üle ekraani parema serva. Sellisel juhul võib: liikuda hiirega akna ülemises servas asuvale tiitliribale (sinine), vajutada hiire vasak nupp alla ja lohistada aken vasakule poole, et sulgemise nupp nähtavale ilmuks; või Klõpsata akna tiitliribal hiire parema nupuga ning seejärel avanevas menüüs hiire vasaku nupuga klõpsata valikul "sulge" (close)! Akna võib sulgeda ka klahvikombinatsiooniga ALT +F4 (hoida all ALT klahvi ja vajutada samal ajal klahvi F4)! Veateateid ei paista, kuid soovitud veebilehte ei ilmunud! Sageli on lingid veebilehel seadistatud nii, et soovitud veebileht avaneb eraldi aknasse jättes ka vana veebilehe vaadeldavaks. Sellisel juhul võib juhtuda, et uus aken satub eelmise "taha". Soovitud akna saab tuua esiplaanile - selleks tuleb leida uue avanenud akna nupp ekraani allservas tegumiribal START nupu kõrval ja sellel klõpsata. Sama tulemuse saavutamiseks võib minimeerida (minimize) teised ekraanil paistvad aknad - selleks tuleb nende ülemises paremas nurgas klõpsata minimeerimisnupul. Brauserite uuemates versioonides on võimalus vaadata mitut veebilehte ühes brauseriaknas. Sellisel juhul kasutatakse lehtede eristamiseks ja valimiseks vahekaarte (Tab), mis on näha aadressiriba all. Soovitud veebilehte esiletoomiseks tuleb klõpsata tema nime kandval sakil! Pilt 13 Vahekaardid brauseris Internet Explorer 17

19 Koos internetti avastama otsing internetis Otsing internetis Internet on piirideta maailm, mis pidevalt areneb ja laieneb. Kui kasutajal ei ole täpselt teada, milliselt veebilehelt ta soovitud informatsiooni leiab, võib vajaliku info leidmine olla aeganõudev ja keerukas töö. Vajaliku info leidmise hõlbustamiseks on loodud otsimootorid (search engines). Otsimootorid koguvad internetist infot ja suudavad kogutu seast mõne hetkega leida ja loetleda kogu otsitingimustele vastava materjali. 96% kasutajatest peab otsimootoreid kõige efektiivsemateks vahenditeks veebis orienteerumisel. Kõige rohkem kasutatakse täna otsimootorit Google ( kuid eestikeelse info leidmiseks on populaarne ka Neti ( Otsimootori töö toimub kolmes faasis: veebi analüüs, mis toimub spetsiaalsete automatiseeritud programmide abil, mis surfavad veebis kogudes seal olevat informatsiooni; andmebaasi kogutud materjali klassifitseerimine; andmebaasi läbivaatamine ja kasutajatele vastuste andmine vastavalt kasutaja poolt sisestatud võtmesõnadele. Otsingu alustamiseks internetis tuleb kasutajal esimese sammuna kirjutada brauseri aadressireale soovitud otsimootori aadress. Populaarsemad otsimootorid maailmas on: millest on olemas ka eestikeelne versioon com Eesti kohalikud otsimootorid on näiteks: Otsimootorid pakuvad otsinguks kahte meetodit: otsing võtmesõnade järgi ning otsing temaatilisest kataloogist. Otsing võtmesõnade järgi Võtmesõnade abil info otsimine on kõige enam kasutatav meetod internetis surfamiseks. Võtmesõnade järgi otsides sisestab kasutaja otsisüsteemi sisestusreale märksõnad, mis on otsitavale infole kõige iseloomulikumad ning mis eeldatavasti esinevad otsitavas tekstis. Kujutlege näiteks, et elate Tallinnas ja soovite leida kiiresti infot kesklinna suunduva bussi väljumisaegade kohta, kuid ei tea täpset veebilehe aadressi, kust seda infot leida. Kasutades otsimootoris märksõnu Tallinna transport leiab ja kuvab otsimootor mõne hetkega mitu kasulikku linki bussigraafikute leidmiseks. 18

20 Koos internetti avastama otsing internetis Pilt 14 Otsitulemused Tallinna transpordi kohta Vahel võib aga juhtuda, et esimesena pähe tulnud märksõnade peale ei leia otsimootor kohe kõige asjakohasemaid veebilehti, sest märksõna(d) on olnud liiga üldised (vastuseks liiga suur arv linke, mille hulgast vajalikke raske leida) või siis vastupidi liiga spetsiifilised (taolist märksõnade kombinatsiooni ei leitudki). Seetõttu tuleb märksõnad alati hoolega läbi mõelda ning vahel kasutada ka keerulisemaid otsitingimuste kirjapaneku viise. Otsitingimuste kirjapaneku reeglid on erinevatel otsimootoritel pisut erinevad, kuid tavaliselt on igal otsimootori lehel lingina leitav neid reegleid ja võimalusi selgitav abiinfo või eraldi leht "Täpsem otsing" (advanced search), kus kasutaja saab otsingutingimusi määrata lihtsal viisil erinevaid otsinguväljasid täites. Suurem osa tavakasutajatest kasutab täpsemat ja seega ka keerukamat otsingut siiski väga harva. Üks väheseid otsingu täpsustamise viise, mida on kõigil kasulik teada ja tarvitada, on mitme sõna paigutamine jutumärkide vahele. Näiteks, kui kirjutada võtmesõnadeks: Eesti Vabariik, siis otsitakse kõiki veebilehti, milles esineb kas sõna "Eesti" või sõna "Vabariik". Kirjutades need võtmesõnad koos jutumärkidesse: "Eesti Vabariik", siis otsitakse ainult selliseid veebilehti, milles esinevad need sõnad kõrvuti ja just selles järjekorras. Otsingu käivitamiseks tuleb otsimootori veebilehel otsisõnade sisestusväljalesisestada soovitud võtmesõnad ja klõpsata nupul, millel on sõna "Otsi" või "Otsing" (search). Nupul klõpsamise asemel võib vajutada märksõnade sisestamise järel ka sisestusklahvi (Enter). Pane tähele, et otsisõnade sisestusvälja ei tohi segi ajada brauseri aadressiribaga, kuhu kirjutatakse soovitud ja kasutajale juba teadaolev veebilehe aadress! Pilt 15 Otsimootor Google 19

21 Koos internetti avastama otsing internetis Peale otsingukäsu saamist, vaatab otsimootor oma andmebaasi läbi, et leida sisestatud võtmesõnu sisaldavaid veebilehti. Kui otsimootor lõpetab andmebaasi läbivaatamise, siis tuuakse ekraanile loetelu nõutud võtmesõnu sisaldavatest veebilehtedest koos lühikese väljavõttega lehel olevast tekstist, mis vastavaid märksõnu sisaldab. Klõpsates otsingutulemustes mõne veebilehe nimel, leiategi suure tõenäosusega soovitud informatsiooni! Igal otsimootoril on oma algoritm selleks, kuidas kõige sobivamad veebilehed leida, mistõttu ei pruugi samade märksõnade kasutamine erinevate otsimootorite (nt Google, Neti, jne) puhul täpselt samu tulemusi anda. Reeglina kuvatakse esimesena need lehed, millel vastavaid märksõnu leidus kõige enam ja/või nad olid toodud lehe pealkirjas. Otsing temaatilise kataloogi abil Heade märksõnade leidmine võib olla vahel päris keeruline ja pingutust nõudev tegevus, mistõttu pakuvad osad otsimootorid alternatiivset viisi vajaliku info leidmiseks, kus tüüpilised märksõnad on otsingumootori loojate poolt organiseeritud temaatilisse kataloogisüsteemi. Otsimootoritel, mis pakuvad temaatilise kataloogi abil otsimist, on avalehel kataloog, kus kogu otsimootoris sisalduv info on juba teemade kaupa vastavate märksõnade alla sorteeritud. Pilt 16 Neti otsimootor temaatilise kataloogiga Meenutades eelpool toodud näidet, peaksime nüüd esmalt otsima kataloogist märksõna transport, mis on alamkategooriaks valdkonnas Äri. Klõpsates vastavat linki jõuame järgnevatesse alamkataloogidesse, kust järjest täpsemaid valikuid tehes ( SÕIDUPLAANID -> Bussid -> Tallinna busside sõiduplaanid ) leiame veebilehe(d), mis sisaldavad otsitavat informatsiooni. Temaatilise kataloogi abil otsimine võtab rohkem aega ja nõuab kasutajalt rohkem tehnilist tööd alamkataloogides toodud märksõnade lugemise ja järgnevatel linkidel klõpsimise näol, kuid eriti just algaja internetikasutaja puhul, kel heade otsisõnade leidmise kogemus veel napp, on sel viisil tehtud otsingu tulemused tihti asjakohasemad, kui märksõnade abil otsides. 20

22 Koos internetti avastama elektronpost Elektronpost Elektronpost ehk e-post ( ) on kindlasti kõige enam kasutatav interneti teenus. Elektronpost põhineb traditsioonilise posti põhimõttel: saatja kirjutab sõnumi ning adressaat loeb seda (kui soovib). Elektronpostiga saab saata lihtsat teksti ning soovi korral lisada sellele manusena (attachment) ka dokumente, pilte, muusikat jms. E-posti põhiline erinevus tavapostist on see, et elektronposti süsteem toimib internetti ühendatud arvutite vahendusel, mistõttu sõnumil kulub adressaadini jõudmiseks reeglina vaid mõned minutid või sekundid. Samas tuleb meeles pidada, et e-posti kiire liikumine ei tähenda, et adressaat teie poolt saadetud e-kirja paar minutit peale saatmist juba kindlasti lugenud on see sõltub suuresti sellest, kui tihti adressaat oma e-postkasti vaatab. Teine erinevus seisneb selles, et saatjalt adressaadini liigub elektrooniline, mitte paberil olev saadetis, kuid soovi korral võib e-kirja ja sellega manusena kaasas olevad dokumendid arvutiga ühendatud printeri abil välja trükkida. Elektronposti kasutamiseks on vaja e-posti ehk i aadressi ja sellega seotud elektronpostkasti (mailbox). Elektronposti teenust pakuvad mitmed firmad ning ühel kasutajal võib olla ka enam kui üks elektronposti konto (nii on näiteks paljudel inimestel tööasjade ajamiseks üks ja personaalsete kirjade jaoks teine konto). Reeglina on e- posti teenuse kasutamine tasuta kodukasutajal tuleb maksta vaid interneti ühenduse eest, kuid e-posti ja paljusid muid interneti teenuseid saab kasutada ka avalikes internetipunktides. Juurdepääs elektronposti kontole on reeglina kaitstud salasõnaga (password) või mõnel muul moel, mis takistab kõrvalistel isikutel konto kasutamist ja võõra elektronposti lugemist. Kõiki e-postkaste hoitakse (majutatakse) internetis spetsiaalsetes arvutites, mida nimetatakse elektronposti serveriteks ( server). Neile serveritele st seal olevatele e-postkastidele on kasutajatel juurdepääs ööpäevaringselt. Kasutaja saab vaadata oma postkasti sisu, lugeda kirju, saata kirju ühele või mitmele adressaadile, vastata saabunud kirjadele, neid edasi saata, kustutada ning sorteerida. E-postkasti mahtu mõõdetakse megabaitides (MB) ja gigabaitides (GB) ning see võib erinevates serverites olla väga erinev, näiteks hot.ee keskkonnas on postkasti suuruseks 10 MB millest piisab sadade või isegi tuhandete tekstisõnumite hoidmiseks. Samas on aga näiteks elektroonilisel kujul saadetavad fotod tihti nii suured, et postkast võib paarist saadetisest täis saada. Sellisel juhul tuleb saadetisega kaasas olnud pildid või muud dokumendid arvuti kõvakettale salvestada ja peale seda postkastist kustutada. Elektronposti kasutamiseks ei pea sõnumi saatja ning vastuvõtja olema mõlemad üheaegselt teenust kasutamas e arvuti taga. Täpselt nagu tavaposti puhul ei tea saatja väga täpselt, millal sõnum kohale jõuab ja kas adressaat seda loeb. Seepärast pakuvad mitmed e-posti programmid võimalust, et saatjat teavitatakse kirja kohale jõudmisest või sellest, kui adressaat on kirja avanud. Kui e-posti server ei saa saadetud sõnumit mingil põhjusel adressaadile kätte toimetada (nt tema postkast on täis), siis tavaliselt püütakse saatjat sellest informeerida, kuid peab arvestama, et ei kirja kättetoimetamine ega tõrgetest teavitamine pole 100% kindlusega garanteeritud. Elektronposti süsteemi peamised osa, millega tavakasutaja otseselt kokku puutub on e-posti programm, mida kasutatakse juurdepääsuks elektronpostkasti. Selline programm võib olla 21

23 Koos internetti avastama elektronpost paigaldatud kasutaja arvutisse (näiteks MS Outlook, Mozilla Thunderbird, vms) või kättesaadav üle interneti (näiteks hot.ee, mail.ee või gmail). Tihti võib ühele postkastile ligi pääseda erinevate e-posti programmide abil. Algajale kasutajale on lihtsam, kui ta erinevaid arvuteid kasutades (nt kodus, päevakeskuses, lapselapsel külas olles, jne) saab alati oma e- postkasti vaatamiseks kasutada sama programmi, mistõttu on soovitav kasutada üle interneti töötavaid e-posti lahendusi, mis on samasugusena kättesaadavad mistahes internetti ühendatud arvutist (nt ka välismaal reisides). Elektronposti aadress Igal elektronposti kontol on oma unikaalne aadress. Kõik elektronposti aadressid on ühesuguse struktuuriga ning koosnevad kahest osast: Kasutajaosa e-posti aadressi esimeses osas on kirjas elektronposti kontoga seotud kasutajanimi (väga sageli kasutatakse selleks üksteisest punktiga eraldatud ees- ja perekonnanime). Kasutajanimi on kasutaja enda või elektronposti serveri administraatori poolt valitud. Kasulik on teada, et kasutajanime valik ei ole päris vaba, sest ühes serveris ei saa olla kahte sama kasutajanimega kontot (nii ei saa näiteks kõik soovijad oma kasutajanimeks valida lihtsalt oma eesnime, kuigi see võib kasutajale sobilik ja meelepärane valik olla). Domeeniosa e-posti aadressi teises osas on kirjas organisatsiooni või e-posti teenuse pakkuja nimi ning tippdomeen (e riigi või asutuse tüübi määrang), mis kokku näitab ära postkasti majutava serveri. kahe osa vahel on eraldajaks sümbol mida hääldatakse "ät". Näiteks: E-posti aadress võib sisaldada tähemärke (välja arvatud täpitähed), numbreid, allkriipse ("_") ja punkte. NB! Elektronposti aadress ei sisalda kunagi tühikuid ega ka täpitähti! Pilt 17 Korrektselt kirjutatud ja vigadega kirjutatud elektronposti aadress Veel on kasulik teada, et e-posti aadress pole tõstutundlik (case sensitive), mis tähendab, et ei tehta vahet suur- ja väiketähtedel. Seega, pole näiteks vahet, kas kirjutada aadressiks või Kui e-kirja saates kirjutate saaja e-posti aadressi valesti, siis reeglina saadetakse teile serveri poolt automaatselt tekitatud kiri informatsiooniga, et sõnum ei jõudnud adressaadini. Kui aga juhtub, et teie poolt valesti sisestatud e-posti aadress on küll olemas, kuid kuulub inimesele, keda te ei tunne, sõltub valele adressaadile jõudnud kirja saatus juba selle inimese heatahtlikkusest. 22

24 Elektronposti konto loomine hot.ee näitel Koos internetti avastama elektronpost Elektronposti kasutamiseks on kõigepealt vaja e-posti aadressi, mille saamiseks tuleb luua konto mõnes e-posti serveris. Erinevaid teenusepakkujaid on palju - Eestis näiteks hot.ee, mail.ee, zone.ee; mujal maailmas on tuntumad teenusepakkujad näiteks Live Mail (live.mail.com, endine hotmail), Gmail (gmail.com) ja paljud teised sõltuvalt riigist ja/või kasutaja keele-eelistustest. Käesolevas materjalis on aluseks võetud Eestis ühe populaarsema e-posti keskkonna hot.ee kasutamine. Teistes keskkondades on toimingud põhimõtteliselt samasugused, kuigi konkreetne ekraanipilt pisut erinev. Käivitage veebibrauser ning minge suhtluskeskkonna hot.ee veebilehele, mille aadressiks on: live.hot.ee Klõpsake nupul "Sisene" (1)! Esimesel korral st uue konto loomisel, klõpsake avanenud lehel lingil "Registreeri"(2)! NB! edaspidi saate sellel lehel sisestada oma kasutajanime ning salasõna Järgnevalt tuleb täita kasutaja registreerimisvorm! Iga kasutaja peab endale valima kasutajanime ja salasõna (salasõna peab olema vähemalt 8 sümbolit pikk ja vigade vältimiseks tuleb teda kaks korda sisestada)! Kirja tuleb panna ka muud nõutavad andmed: nt oma nimi, sugu, varem olemasoleva i aadress (kui on), jne Lõpuks peab oma registreerumissoovi kinnituseks sisestama kontrollteksti (3), mis on toodud raskesti loetavas kirjas, et vältida pahatahtlike kasutajate katseid lasta arvutil e-posti aadresse korraga massiliselt genereerida ning klõpsama nupul "Registreeri" (4)! 23

25 Koos internetti avastama elektronpost Kui registreerumisel esineb vigu (nt soovitud kasutajanimi on juba hõivatud, valiti reeglitega mittesobiv salasõna, vms), siis tuuakse registreerimisvorm koos vea selgitustega uuesti ekraanile. Peale kirjeldatud vigade parandamist peab uuesti kontrollteksti sisestama ja klõpsama nupul "Registreeri"! Peale edukat registreerumist tuuakse ekraanile info vastloodud konto kohta. NB! Kontot puudutav info on soovitav võimalusel välja printida (5) või vähemalt käsitsi üles kirjutada, et kasutajanimi ei ununeks! Klõpsates nupul "Edasi" (6) tuuakse Teile nähtavale leht, millel võite uurida ülevaadet hot.ee keskkonnast ja teenustest, tellida teenuseid ja siseneda keskkonda. Võite hakata elektronposti kasutama! Elektronposti kirjutamine ja lugemine Postkasti sisenemine Elektronposti kirjutamiseks ja lugemiseks peab oma postkasti sisse logima (login), selleks tuleb minna hot.ee suhtluskeskkonna kodulehele: live.hot.ee ja klõpsata nupul "Sisene"! Avaneb registreerimisest tuttav sisenemisekraan. Kirjuta vastavatele väljadele oma kasutajatunnus ja salasõna (1) ning klõpsa nupul "Sisene"(2)! Brauser võib pakkuda võimalust salasõna meelde jätta, kõrvaloleval pildil on Internet Exploreri vastav dialoogiaken. Mõistlik oleks sellest pakkumisest keelduda märkides valiku "Don't offer to remember any more passwords" (ära paku rohkem salasõnade meeldejätmist) ning klõpsata nupul "No" (ei). 24

26 Koos internetti avastama elektronpost Arvuti poolt meelde jäetud salasõnad võimaldavad juurdepääsu teie postkastile ka teistele inimestele, kes seda arvutit kasutavad. Lisaks kipub sellisel juhul salasõna kasutajal endal ununema ja nii ei pääse teistes arvutites enam oma postkasti vaatama! Esimesel hot.ee postkasti sisenemisel tuleb kinnitada oma nõustumist kasutamistingimustega. Soovitav on kasutustingimused läbi lugeda ja klõpsata nupul "Nõustun"(3)! Edaspidi seda akent enam ei kuvata! Sisenemisel hot.ee suhtluskeskkonda kuvatakse avaleht, millel antakse infot kasutajale saabunud sõnumite kohta, pakutakse juurdepääsu uudistele, kalendrile jne. Elektronposti kirjutamiseks ja lugemiseks tuleb siseneda postkasti, selleks on vaja klõpsata vasakul menüüs "Minu asjad" valikul "Postkast"(4)! NB! Peale töö lõpetamist hot.ee keskkonnas, ärge unustage ennast välja logimast kasutades vastavat nuppu "Lahku" (5)! Sõnumi kirjutamine ja saatmine Postkasti sisenemisel tuuakse ekraanile saabunud sõnumite nimekiri (kui neid on juba teile saadetud) ja nupud erinevate toimingute sooritamiseks. Uue kirja kirjutamiseks klõpsake nupul "Uus kiri"(1)! 25

27 Koos internetti avastama elektronpost Kõige esimesena tuleks väljale "Kellele" (2) kirja panna aadress, kellele kiri saata. Soovi korral võib sama kirja saata mitmele aadressile (aadressid tuleb komaga eraldada). Vajadusel tuleb kirja panna ka, kellele saata "Koopia" ja/või "Pimekoopia" (teised adressaadid ei näe, et sellele aadressile on kirja koopia saadetud). Väga oluline on kirja panna kirja "Teema"(3), see annab adressaadile teada, mida kirjast oodata ning kui tähtsa sõnumiga on tegemist. Soovitav on teemata või arusaamatu teemaga saabuvad kirjad ilma lugemata ära kustustada, sest nad võivad olla pahatahtlikult saadetud kirjad, mis ohustavad teie arvuti turvalisust! Kirja koostamiseks vii kursor aknas olevale valgele lehele (4) ning tipi klaviatuuri abil oma kirja sisu. Kirja saab soovi korral kujundada tekstitöötlusprogrammidele omaste vahenditega (5) kuid see pole vajalik ning on kasulik teada, et osad e-posti programmid ei suudagi selliselt kujundatud kirju õieti kuvada. Vajadusel saab kirja koostamise katkestada (6). Kirja saatmiseks peab klõpsama nupul "Saada kiri" (7)! Peale kirja saatmist pakutakse võimalust adressaat oma kontaktide hulka lisada (elektrooniline aadressiraamat). NB! Saadetud kiri salvestatakse saadetud kirjade kausta! Manuste lisamine kirjale: enne kirja ära saatmist võib soovi korral kirjale manusena kaasa panna ka faile (pilte jms); nende lisamiseks klõpsa kirja koostamise aknas nupul "Lisa manuseid" (4). Manuse lisamisel oma arvutist klõpsake nuppu "Browse"(9), mispeale avaneb Windowsi faili avamise aken! Manuseid saab lisada ka varem hot.ee keskkonda laetud failide seast (10). 26

28 Koos internetti avastama elektronpost Soovitud faili(de) lisamiseks oma arvutist tuleb valida ketas ja kataloog, kus failid asuvad (11), valida soovitud fail(id) (12) ja klõpsatada nupul "Open" (13)! Sobiva faili leidmise järel peab klõpsama nupul "Lisa" (14) ning fail kantakse lisatud failide nimekirja. Kirjale võib lisada mitu faili, kuid tuleks meeles pidada, et väga mahukaid manuseid ei ole hea e-kirjaga saata (adressaadi postkasti maht on piiratud!). Manused lisamise järel on vaja klõpsata nupul "Tagasi kirja juurde" (15) Peale manuste lisamist saame neid vajadusel ka eemaldada, selleks on manuse nime järel väike punane nupp (16). Kirjade lugemine Kõik saabunud kirjad talletatakse postkasti kaustas "Sisse". Selle kausta sisu kuvatakse kohe postkasti sisenemisel või hiljem selle kausta valimisel. Saabunud kirjad on reeglina järjestatud nii, et kõige uuem sõnum on nimekirja tipus. Lugemata sõnumite pealkirjad on paksu kirjaga. Kirja lugemiseks tuleb klõpsata vastava kirja teemal! 27

29 Koos internetti avastama elektronpost Kirja lugemisel kuvatakse kõigepealt kirja saatja aadress, teema, saatmise aeg ja manuste nimekiri, millele järgneb kirja sisu. Kui kirjaga on kaasas manus, siis selle nägemiseks tuleb tema nimel (1) klõpsata ja valida, kas soovite faili avada (open) või oma arvutisse salvestada (save)! Kui kiri loetud, võite järgmise või eelmise kirja kuvamiseks või kirjade nimekirja naasmiseks kasutada nooltega tööriistanupukesi (2): nool üles tagasi kirjade nimekirja juurde; nool paremale nimekirjas järgmine kiri; nool vasakule nimekirjas eelmine kiri. NB! Esimest ja viimast kirja vaadates pole kõik noolenupud nähtavad! Kui soovite lugemiseks avatud kirja kustutada, vajutage nuppu "Kustuta" (3). Kustutamisel kuvatakse hoiatus ja võimaldatakse tegevus katkestada. NB! Kustutamisel teisaldatakse kirjad tegelikult teise kausta "Prügikast", kust neid on veel võimalik taastada! Prügikasti tühjendamisel kustutatakse kirjad jäädavalt. Kirjale vastamine, kirja edasi saatmine Kui soovite saabunud kirja saatjale vastata, siis pole tarvis teha muud kui kirja lugemise vaates klõpsata nupul "Vasta" (1)! Alustatakse uut kirja, mille saaja aadressi väljale pannakse automaatselt originaalkirja saatnud inimese aadress. Kirja teemale lisatakse ette lühend "Re:", mis on vastuse tunnuseks ja tuleneb inglisekeelsest sõnast "reply"! NB! Te võite kirja teemareal olevat teksti vastavalt soovile muuta! Kui saabunud kiri oli saadetud mitmele adressaadile, siis võib vastuse saata samuti korraga kõigile adressaatidele, selleks klõpsake nupul "Vasta kõigile" (2)! 28

30 Koos internetti avastama elektronpost Tavaliselt lisatakse vastusele ka originaalkiri, kusjuures originaalkirja ridade ette on lisatud sümbol ">". Nii on vastuse saajal hea jälgida, mida tema kirjutas/küsis ning mida vastatakse. Vastuse kirjutamisel võite originaalkirja ära kustutada, kirjutada oma vastuse originaalkirja ette või hoopiski selle vahele nii, et vastate igale küsimusele/lõigule omapoolse vastuse/kommentaariga vahetult originaalteksti vastava küsimuse/lõigu juures. Vastus kirjutatud lisage kirjale soovi korral manused ning saatke kiri ära tavapärasel moel klõpsates nupul "Saada kiri"! Sageli sisaldab saabunud sõnum informatsiooni, mida soovite kellelegi edastada. Kirja edasisaatmine toimub sarnaselt vastamisele: klõpsake lugemise vaates nupul "Saada edasi" (1)! Erinevalt vastamisest ei lisata automaatselt aadressi, kellele kiri saadetakse st peate uue adressaadi aadressi(d) ise sisestama. Teemale lisatakse ette lühend "Fw:" mis on edastatud sõnumi tunnuseks ja tuleneb inglisekeelsest sõnast "forward"! Originaalkiri lisatakse teie kirjale manusena ja kuigi otsest vajadust omapoolset teksti lisada ei ole, on siiski viisakas edasi saadetavale kirjale lisada omapoolne selgitus või tervitus. Postkasti korrashoid Kahjuks on postkasti maht piiratud ning selle täitumisel ei võeta enam vastu saabuvaid kirju ning reeglina ei saa ka ise enam kirju saata. Seepärast tuleb aeg-ajalt pikemat säilitamist nõudvad kirjad või kirjade manusena saabunud failid salvestada arvuti kõvakettale ja originaalkirjad postkastist kustutada. Siinjuures on kasulik teada, et postkast koosneb mitmest kaustast, milledest tähtsaimad on: "sisse" saabunud kirjadele; "saadetud" saadetud kirjade arhiivile ja "prügikast" kustutatud kirjadele (sealt on veel võimalus kogemata kustutatud kirju taastada). Postkasti täitumist arvestatakse kõigis kaustades olevate kirjade peale kokku. 29

31 Koos internetti avastama elektronpost Info postkasti täituvuse kohta on hot.ee postkasti paremas nurgas (1) pidevalt nähtaval. Märgates, et postkast hakkab täis saama, tuleks vanad mittevajalikud kirjad kustutada kõigist kaustadest. Kaustast "sisse" on see lihtne, sest see on vaikimisi avatud. Teiste kaustade avamiseks tuleb klõpsata nupul "Kaustad" (2)! Avaneb kaustade nimekiri, kus on näha ka kõikide kaustade mahud (3). Soovides mingi kausta kõikidest kirjadest tühjendada, tuleb valitud kaust märkida (4) ja klõpsata nupul "Tühjenda" (5)! Ekraanile kuvatakse hoiatus ja küsitakse kustutamise toimingule kinnitust! NB! Ka sellisel moel kirju kustutades teisaldatakse kõik kirjad kausta "prügikast"! Ainsaks erandiks on prügikast ise, mille tühjendamisel temas sisalduvad kirjad tõesti kustutatakse ja vabastatakse ruum! Soovides osa kirjasid siiski säilitada, tuleb valitud kausta nimel klõpsates kaust avada, märkida kustutamisele määratud kirjad (6) ja klõpsata nupul "Kustuta" (7)! Ekraanile kuvatakse hoiatus ja küsitakse kustutamise toimingule kinnitust! NB! Selliselt võib kirju ükshaaval kustutada ka kaustast "prügikast"! Viimasel juhul kirjad tõesti kustutatakse ja vabastatakse ruum! NB! Tuleb meeles pidada, et kirjade esmane kustutamine, ehk liigutamine kausta "prügikast" ei vabasta postkastis ruumi! Samuti ei mõjuta kasutatud mahtu kirjade liigutamine teistesse kaustadesse! Seega vabastab postkasti ruumi vaid kausta"prügikast" tühjendamine! 30

32 Koos internetti avastama Skype Suhtlemine reaalajas - Skype Skype on üks paljudest internetipõhistest programmidest, mis võimaldab suhtlemist reaalajas. Viimane tähendab, et inimesed, kes samal ajal seda programmi oma internetiühendusega arvuti taga kasutavad, saavad üksteisega vestelda nagu tavatelefoni kasutades. Eelkõige loodigi Skype tasuta või odavate internetipõhiste telefonikõnede pidamiseks, kuid ta võimaldab vestelda ka tekstisõnumeid edasi-tagasi saates (samuti nagu programm Live Messenger ehk endine MSN Messenger jpt). Praegusel ajal on juba võimalik pidada vestlusi ka enam kui kahe inimese osavõtul, edastada videopilti oma veebikaamerast, helistada tavatelefonidele (tasuline), saata SMS-e (tasuline) jne. Skype'i kasutamine eeldab sarnaselt teistele suhtlusprogrammidele ja elektronpostile kasutajakonto olemasolu. Skype kasutajakonto pole seotud ühegi konkreetse serveri või teenusepakkujaga; kasutajanimi võib sisaldada tähti, numbreid, punkte, allkriipse jne. Skype on loodud Eestis ja seetõttu on ta kättesaadav eestikeelsena, mis muudab tema kasutamise eriti lihtsaks. Skype programmi saab igaüks tasuta internetist allalaadida ja oma arvutisse paigaldada. Skype'i paigaldamine arvutisse Skype programmi leiate internetist aadressil: Klõpsake nupul "Laadi Skype alla" (1)! Avaneb väike dialoogiaken, milles inglise keeles küsitakse, mida soovite teha failiga SkypeSetup.exe, käivitada (run) või oma arvutisse salvestada (save). Programmi paigaldamiseks klõpsake nupul "Run"! NB! Juhised on samal ajal nähtaval ka brauseri aknas! Järgnevalt küsitakse turvalisuse kaalutlustel veelkord kinnitust laetud programmi käivitamiseks (klõpsake taas nupul "Run"). Seejärel käivitub Skype seadistusprogramm. Saab valida keele, mida Skype kasutab (2). Soovitav on läbi lugeda kasutusleping; vaja on märkida, et olete sellega nõus (3) ning seejärel klõpsata nupul "Paigalda" (4). Edasi on vaja lihtsalt juhiseid järgida kuni paigaldus lõpule viiakse ja Skype esimest korda käivitatakse! 31

33 Koos internetti avastama Skype Skype konto loomine Skype kasutajakonto on justkui teie interneti telefoninumber, mis võib koosneda tähemärkidest, numbritest jne. Esmakordsel käivitamisel pakub Skype kohe uue konto loomise võimalust! Esimesel käivitamisel kuvab Skype kaks akent, sisselogimisakna (pildil paremal) ja uue konto loomise akna (vasakul). Uue konto loomisel tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi (1) ning valida endale meelepärane Skype-nimi (2), mida kasutate edaspidi sisselogimiseks (PS! Vaikimisi pakutakse Skype-nime kujul eesnimi.perekonnanimi). Välja tuleb mõelda salasõna ja see kaks korda sisestada (3)! Kasutuslepinguga, kasutustingimuste ja privaatsuspoliitikaga (neid on soovitav ka lugeda) nõustumiseks tuleb teha hiirega klõpsates vastav linnuke (4)! Jätkamiseks peab klõpsama nupul "Edasi" (5)! Kui soovite konto loomise katkestada (näiteks Teil on juba konto, mida soovite kasutada), siis klõpsake nupul "Loobu" (6), mille järel konto loomise aken suletakse ja sisselogimisaken saab tavapärase välimuse, andes võimaluse sisestada Skype-nime ja salasõna! Konto loomise teisel sammul tuleb kirja panna oma E-posti aadress (7), mis on vajalik näiteks olukorras, kus olete oma Skype salasõna unustanud. Soovitav on määrata ka riik ja linn/asula, kus Te asute (8) (neid andmeid kasutatakse Skype kasutajate otsimisel). Uue konto loomise lõpetab esimene sisselogimine, milleks tuleb klõpsata nupul "Logi sisse" (9)! Juhul, kui valitud Skype-nimi on kellegi teise poolt juba kasutusele, kuvatakse vastav teade koos võimalusega valida teistsugune Skype-nimi (10). Jätkamiseks klõpsake nupul "Logi sisse" (11)! 32

34 Koos internetti avastama Skype Peale edukat konto loomist logitakse uus kasutaja esimest korda sisse ning saategi hakata Skype'i kasutama! Uuele kasutajale avatakse eraldi aknas ka lühike juhend kuidas Skype'i kasutamist alustada. NB! Kui soovite uut kontot luua kasutades arvutit, kus on Skype programm juba installeeritud, tuleb Skype'i sisselogimisaknas Skype-nime välja all klõpsata lingil "Sul pole Skype-nime?", selle peale avaneb eelpool kirjeldatud uue konto loomise aken! Sisselogimine ja Skype'i sulgemine Skype'i saab käivitada klõpsates tema nimel Windowsi start-menüüs või topeltklõpsuga tema ikoonil töölaual! Skype'i käivitumisel ilmub sisselogimisaken, kus tuleb sisestada oma Skype-nimi (1). Tavaliselt on sellel väljal kirjas viimase kasutaja nimi, mida tuleb vajadusel muuta. Kui kasutajaid on mitu, siis nende Skype-nimesid saab hiireklõpsuga avanevast rippmenüüst valida. Skype-nime välja all on link "Sul pole Skypenime?", millel klõpsates saab uue konto luua. Pärast salasõna kirjutamist (2) muutub nupp "Logi sisse" (3) aktiivseks. Sellel klõpsates toimubki sisselogimine. Salasõna välja all on link "Unustasid salasõna?", millel klõpsates avaneb brauseri aknas Skype-salasõna vahetamise veebileht. Sellel veebilehel peate sisestama oma Skype-nime ja E-posti aadressi ning uus salasõna saadetakse E-postile! Soovi korral saab määrata, et Skype käivituks automaatselt kui arvuti käivitub ja/või et ülal märgitud kasutaja logitaks automaatselt sisse (4). Need on aktiivsetele kasutajatele mõeldud mugavused, mis säästavad programmi käivitamise vaeva (PS! Ühiskasutuses olevas arvutis ei tohi ennast automaatselt ühelgi programmil sisse logida lasta!). Pärast sisselogimist näidatakse kasutajale tema kontaktide nimekirja ning ta saab oma kontaktidega ühendust võtta või teistelt kasutajatelt sõnumeid vastu võtta. Pange tähele, et kuna tegemist on internetipõhise programmiga, siis ei ole vahet, mis arvutist te Skype i sisse logite teie kontaktid jm programmis talletatud info kuvatakse teile alati ühte moodi! Indikaatoriks, et olete Skype'i sisse loginud, on ka pisike roheline Skype ikoon Windowsi tegumiribal ekraani alumises paremas nurgas kella ja teiste ikoonide juures! Skype i sessiooni sulgemiseks tuleb ennast välja logida, selleks peab klõpsama menüü Fail valikul Logi välja! Seejärel võib Skype akna sulgeda, mispeale jääb Skype uut sisselogimist ootama. Skype programmi saab täiesti sulgeda, kui klõpsate sellel ikoonil ekraani all paremas nurgas ja valite avanevas menüüs käsu "Sulge" (5)! 33

35 Koos internetti avastama Skype Skype aken ja kasutaja olekud Sisselogimise järel näeb kasutaja Skype'i aknas palju erinevat infot ja vahendeid. Akna ülaservas, menüüde all paistab kasutaja täisnimi (1) ja sellest vasakul kasutaja olekut näitav ikoon. Nime all näidatakse reklaami ning pakkumisi kasutajale (2). Skype suhtlusvahendid on jagatud eraldi vahelehtedele (3). Neist tähtsaim on "Kontaktid" st kasutaja kontaktide nimekiri; oluline on ka "Arhiiv" millel näha kasutaja suhtlemise ajalugu (see vaheleht ilmub alles siis, kui kasutaja on oma kontaktidega suhelnud). Kontaktide vahelehel on iga kasutaja nime ees näha tema olekut näitav ikoon, mis ütleb teile, kas teie kontaktidest on hetkel Skype i kasutamas st kellega saab suhelda. Hoides hiire kursorit valitud kontakti nimel paigal, näeme muuhulgas (4), millal see kontakt viimati Skype'i kasutas. Klõpsates kontaktide vahelehel soovitud kontakti nimel muudame ta aktiivseks; topeltklõps kontakti nimel alustab talle helistamist või tekstisõnumi saatmist. Skype akna allservas paremal on näha, kui palju Skype'i kasutajaid on hetkel üle maailma sisseloginud (5). Akna all vasakul on teie kui kasutaja olekut näitav ikoon (6), täpselt nagu akna ülaservaski. Sellel klõpsates saate oma olekut muuta andes sellega teistele kasutajatele märku, kui aktiivselt te hetkel olete valmis suhtlema. Valikud on näiteks: sees olen sisseloginud ja valmis oma kontaktidega suhtlema; Skype Me olen vaba suhtlema absoluutselt kõigi Skype'i kasutajatega, kes mind leiavad; eemal olen sisseloginud kuid passiivne, pole mõnda aega Skype'is midagi teinud; hõivatud olen sisseloginud kuid hõivatud, palun mitte tülitada (kasutajale ei edastata teateid sõnumite ja sissetulevate kõnede kohta); väljas pole sisseloginud, ei ole valmis suhtlema. NB! Samad olekud ja ikoonid käivad ka kontaktide kohta! Kontaktide lisamine Selleks, et Skype'i abil kellegiga suhelda, on vaja soovitud isikud oma kontaktide hulka lisada (selleks peavad ka nemad olema Skype kasutajad). NB! Skype teenuste testimiseks on igale uuele kasutajale automaatselt lisatud kontakt "Skype'i proovikõne"! Sellele kontaktile saab prooviks helistada ja sõnumeid saata. 34

36 Koos internetti avastama Skype Pärast Skype käivitamist ja sisselogimist tuuakse ekraanile kasutaja olemasolevad kontaktid. Kontaktide nimekirja kohal on nupp "Lisa kontakt" (1). NB! kõrvalolev nupp "Otsi Skype'i kasutajaid" võimaldab samuti uusi kontakte lisada pakkudes seejuures detailsemaid otsinguvõimalusi! Avaneb eraldi aken, milles peate sisestama (2) otsitava kasutaja täisnime või Skype-nime (kui see on teada) või E-posti aadressi ning klõpsama nupul "Leia" (3)! Järgnevalt tuuakse selle akna alumises osas nähtavale nimekiri kõikidest sisestatud nimega sobivatest kasutajatest. Iga kasutaja kohta näidatakse tema täisnime, Skype-nime ja piirkonda, kus ta asub. Leides sobiva, klõpsake tema nimel (meie näites Voldemar Toremees (4)). Valitud kasutaja profiili e kasutaja poolt enda kohta sisestatud infot saab vaadata klõpsates vastaval nupul (5). Kui soovite seda kasutajat oma kontaktide hulka lisada, klõpsake nupul "Lisa Skype'i kontakt" (6)! Järgmisena avanevas aknas saab kirjutada teksti, mida uuele kontaktile ühendust võttes näidatakse (7). Klõpsates nupul "Näita valikuid" (8) tuuakse ekraanile valikud, kas uuele kontaktile Teie kontaktandmeid näidata või mitte (vaikimisi näidatakse ja nii on viisakas)! Kasutaja lisamiseks oma kontaktide hulka klõpsake nupul "OK" (9)! Pärast ühe kasutaja lisamist on kontaktide lisamise aken leitud kasutajate nimekirjaga endiselt aktiivne ning laseb järgmiseid kontakte lisada. Püüdes üht ja sama kasutajat teist korda kontaktiks lisada, tuuakse ekraanile vastav veateade. Akna sulgeb klõpsatus nupul "Sulge"! Uus kontakt lisatakse kontaktide nimekirja, tema nime ees olev olekuikoon on küsimärgiga, sest temaga pole veel ühendust võetud ja kontaktandmeid vahetatud. Kontaktandmeid vahetatakse kasutaja nõusolekul, kui võtate temaga Skype'i abil esimest korda ühendust; helistate või saadate sõnumi! 35

37 Koos internetti avastama Skype Kui Teid lisatakse mõne kasutaja kontaktide hulka ja see kasutaja Teiega esimest korda ühendust võtab, siis tuuakse ekraanile aken, milles antakse teada teise kasutaja soovist kontaktandmeid vahetada. Täpsemad valikud käitumiseks avanevad kui klõpsate nupul "Näita valikuid" (10). Muuhulgas saab soovimatu kasutaja blokeerida, et ta rohkem tülitada ei saaks. Kontaktandmete vahetamisega nõustumiseks klõpsake nupul "OK" (11), siis lisatakse antud kasutaja ka teie kontaktide hulka. Keeldumiseks klõpsake nupul "Keeldu" (12)! Kontakti eemaldamine Kui soovite kord lisatud kontakti oma nimekirjast eemaldada, tuleb nimekirjas tema nimel klõpsata (1), mispeale tuuakse nähtavale tema pilt, tutvustav tekst, nupud kontaktile helistamiseks, sõnumi saatmiseks ja menüü. Klõpsates nupul "Menüü" saame valiku erinevatest tegevustest, mida saab antud kontaktiga sooritada, teiste hulgas ka valik "Eemalda kontaktide hulgast" (3). Kuna kontakti eemaldamine on sarnaselt failide kustutamisele tundlik tegevus, siis küsitakse kinnitust, mille järel soovimatu kontakt ongi nimekirjast eemaldatud. Kontaktidele helistamine Tasuta internetipõhiste telefonikõnede pidamiseks Skype algselt loodigi. Helistamiseks on vaja internetiühendusega arvutit (töökorras helikaardiga), kõrvaklappe või kõlareid ja mikrofoni. Kõlaritele tuleks eelistada kõrvaklappe, sest nende puhul ei kandu kuularitest kostev heli mikrofoni! NB! Kõrvaklappe kasutades saab vasakut kuularit mikrofonina kasutada! 36

38 Koos internetti avastama Skype Kontaktide vahelehel tuleb hiireklõpsuga valida soovitud kontakt! Enne helistamist tuleks veenduda, et kontakt on sisseloginud ja võtab kõnesid vastu (olek (1) on sees, eemal või Skype Me)! Kõne alustamiseks tuleb klõpsata helistamise nupul kontakti juures (2) või üldisel helistamise nupul (3). Üldine helistamise nupp võtab kõne sellele kontaktile, kelle nimi on hetkel mürgitud e aktiivne (sinisel taustal). Nagu tavalise telefoni korral kostab helistajale kõlaritest või kõrvaklappidest kutsuv toon. Helistaja peab ootama ja lootma, et kõne võetakse vastu. Algatatud kõne jaoks avatakse Skype'i aknas eraldi vaheleht! Kontakt, kellele helistatakse, kuuleb helisignaali ja näeb oma ekraanil väikest akent, milles on kirjas kes helistab ja nupud kõnele vastamiseks, kõnest keeldumiseks ja kõne asemel tekstipõhise vestluse alustamiseks. Kui kontakt kõne vastu võtab, siis toimub suhtlemine täpselt nagu tavalise telefoniga. Kummalgi kõnelejal on toimuva kõne jaoks Skype'i aknas eraldi vaheleht (4), teiste vahelehtede nimed on ruumi säästmiseks peidetud. Kõne ajal saab soovi korral alustada paralleelselt tekstisõnumite saatmist (5). Vajadusel saab kõne ootele panna (6) või mikrofoni ajutiselt sulgeda (7). Kui on tarvis reguleerida helitugevust kõlarites/kõrvaklappides ja/või mikrofoni tundlikkust, siis selleks vajalikud vahendid toob nähtavale vastav nupp (8). Kui arvutiga on ühendatud veebikaamera ja see on korralikult seadistatud, siis võib kõne ajal ka videopilti edastada, selleks peab klõpsama nupul "Alusta video" (9). Kõne lõpetamiseks on vastav nupp (10). Skype võimaldab pidada ka konverentskõnesid, kus lisaks kõne algatajale võib osaleda kuni 24 kontakti. Konverentsikõne algatamiseks tuleb menüüs Helista klõpsata valikul Alusta konverentskõne..., avanevas aknas valida kontaktid, keda soovitakse kaasata ja klõpsata nupul "Alusta"! Kui kasutajal on vastamata Skype'i kõnesid, siis näitab seda punane lipp Skype'i ikoonil Windowsi tegumiribal ekraani alumises paremas servas. Sellekohane teade lisatakse ka Skype programmi akna ülaserva kasutaja nime järele! 37

39 Tekstipõhine vestlus sõnumite saatmine Koos internetti avastama Skype Teine laialt kasutatav suhtlemisviis, mida Skype võimaldab, on sõnumite saatmine ehk tekstipõhine vestlus nagu seda saab teha ka näiteks populaarse Windows Live Messenger'i (endine MSN Messenger) abil. Kontaktide vahelehel tuleb hiireklõpsuga valida soovitud kontakt! Enne vestluse alustamist tuleks veenduda, et kontakt on sisseloginud ja võtab sõnumeid vastu (olek (1) on sees, eemal või Skype Me)! Vestluse algatamiseks tuleb klõpsata kontakti juures sõnumi saatmise nupul (2). Vestluse jaoks avatakse eraldi aken! Algatajal on see aken kohe nähtaval. Vestluse aknas on näha vestluspartneri nimi ja pilt (3). Akna allservas on eraldi sisestusaken sõnumi kirjutamiseks (4). Kirjutatud sõnumi saatmiseks tuleb klõpsata tekstisõnumi saatmise nupul (5) või vajutada sisestusklahvi (enter)! Vestluspartnerile avatakse vestluse aken minimeeritud olekus (et see ei segaks kasutajal käsil olevaid toiminguid) ning saabunud sõnumist antakse märku ekraani paremas nurgas ilmuva väikese teateaknaga. Vestluse akna nähtavale toomiseks tuleb klõpsata sellel teatel (6) või tegumiribal vestluseakna nupul (7). Vestlus toimub osalevate kasutajate poolt vaheldumisi üksteisele tekstisõnumite saatmises. Kõik sõnumid on koos saatja nimega mõlemale partnerile nähtavad (8). Tekstisõnumitele võib oma meeleolu näitamiseks lisada vigurnägusid, selleks tuleb klõpsata vigurnägude nupul (9) ja avanevast valikust sobival klõpsata. Samaaegselt või pidada mitut vestlust erinevate kontaktidega. Sellisel juhul avatakse iga vestluse jaoks eraldi aken. Vestluse lõpetamiseks võib vestluseakna lihtsalt sulgeda. 38

40 Koos internetti avastama Skype Skype võimaldab pidada vestlust korraga mitme osalejaga (nagu konverentskõne). Mitme osalejaga vestluse algatamiseks võib menüüs Vestlused klõpsata valikul Alusta vestlust mitmega. Avanevas aknas tuleb kõikide kontaktide hulgast valida soovitud, lisada nad vestluses osalejate hulka ning klõpsata nuppu "OK"! Osalejaid võib juurde kutsuda ka juba toimuvale vestlusele, selleks tuleb klõpsata vestluse aknas üleval vasakul nurgas nuppu "Lisa" (10) ja valida kontaktide hulgast soovitud kasutajad. Mitme osalejaga vestluses näevad kõik osalejad kõikide osalejate nimesid (11) ja nende kirjutatud sõnumeid (12). Vestlusest lahkumiseks tuleb klõpsata nupul "Lahku" (13). Salasõna muutmine Turvalisuse tagamiseks on ka Skype'i salasõna tarvis aeg-ajalt vahetada, eriti kui kasutate Skype'i erinevatel arvutitel ning on võimalus, et mõni arvuti on salasõna meelde jätnud. Salasõna muutmiseks klõpsake menüüs Fail valikul Muuda salasõna... Avanevas aknas tuleb kõigepealt sisestada kehtiv salasõna (1) ja seejärel kaks korda uus salasõna (2). Uue salasõna salvestamiseks klõpsake nupul "Rakenda" (3)! Eraldi olukord on siis, kui olete oma salasõna unustanud! Sellel juhul käivitage Skype ning klõpsake sisselogimisaknas salasõna välja all lingil "Unustasid salasõna?"! Brauseri aknas avatakse Skype-salasõna vahetamise veebileht, millel oma Skype-nime ja E-posti aadressi sisestades saadetakse E-postile uus salasõna! Seadistamine Skype kasutaja saab määrata, millist infot tema kohta teistele näidatakse, kuidas Skype välja näeb jms. Suurem osa tehnilisi sätteid on koondatud aknasse, mis avaneb menüü Tööriistad valikul Seaded. Selles aknas saab määrata sätteid kõne, heli, video, ühenduste ja palju muu kohta. Kasutaja profiili muutmine Kasutajakontoga on seotud kasutajaprofiil, milles on kirjas andmed kasutaja kohta. Nende andmete järgi toimub näiteks kasutaja otsimine kõigi Skype'i kasutajate seast jms. Oma profiili vaatamiseks ja muutmiseks klõpsake menüüs Fail valikul Muuda profiili... 39

41 Koos internetti avastama Skype Avanevas dialoogiaknas on kasutaja andmed kahes tulbas, vasakul on kõigile kasutajatele nähtavad andmed ja paremal vaid oma kontaktide hulka lisatud kasutajatele nähtavad andmed. Kasulik oleks määrata oma asukoha andmed (riik, maakond ja/või linn) (1) sest need on esimesed andmed, mis aitavad teiste kasutajate otsimisel! Kindlasti tuleks määrata ka keel, milles tavaliselt suhtlete (2), vaikimisi on see inglise keel (English)! Soovitav on määrata ka oma sugu ja sünnipäev (3) sest ka neid andmeid kasutatakse tihti kontaktide otsingul! Kindlasti kontrollige, et E-posti aadress (4) oleks korrektne sest sellele aadressile saadetakse näiteks uus salasõna, kui olete vana unustanud! Saate muuta ka pilti, mida kontaktid näevad (5) - sellest räägime allpool eraldi! Muudatuste salvestamiseks klõpsake nupul "Värskenda" (6)! Kasutaja pildi muutmine Kasutaja saab muuta pilti, mida näevad tema kontaktid. Pildi muutmiseks tuleb menüü Fail valikust Personaliseeri valida käsklus Muuda oma pilti... Uue pildi võite valida Skype'i pildikogust (1)! Võite kasutada ka oma arvutis leiduvaid pilte või fotosid, selleks klõpsake nupul "Sirvi..." (2) ning leidke soovitud fail! Huvitav võimalus on veebikaameraga pilt teha! Selleks klõpsake nupul "Tee videost hetkepilt" (3)! Kui veebikaamera on arvutiga ühendatud ning seadistatud, siis avaneb aken, milles näete reaalajas videopilti ning saate sobival hetkel "pildistada" sobiva kaadri. Muudatuste salvestamiseks klõpsake nupul "Rakenda (4)! Privaatsus kes saab Teiega ühendust võtta Traditsiooniliste suhtlusvahendite (telefon, post) vahendusel saab meiega ühendust võtta igaüks, kes aadressi või telefoninumbrit teab. Vaikimisi on nii ka Skype'iga, kuid siin saate Te seada teatud piiranguid kui ei soovi olla kõigile kättesaadav. 40

42 Koos internetti avastama Skype Menüü Fail valikul Privaatsus... klõpsamisel avaneb aken, milles saab määrata, kes võib Teiega ühendust võtta. Vaikimisi on ühendusevõtmine lubatud kõigile, soovi korral võib määrata, et ühendust saavad võtta vaid kontaktide hulka lisatud isikud (1). Soovi korral saab oma privaatsuse reegleid täpsemalt määrata, selleks peab klõpsama nupul "Näita täpsemaid seadeid" (2), seejärel saab eraldi reegleid määrata kõnede, videopildi ja vestluste jaoks. Privaatsuse tagamiseks saab tülikaid kontakte blokeerida. Blokeeritud kasutajate haldamiseks klõpsake vasakul menüüs valikul "Blokeeritud kasutajad" (3) 41

43 Koos internetti avastama e-teenused Internetipoed ja e-teenused Tänapäeval saab internetist osta ja tihti endale ka koju tuua lasta kõikvõimalikke kaupu k.a bussi, aga ka teatri või kontserdi pileteid. Esialgu võib selline kodus arvuti taga istudes ostude sooritamine tunduda harjumatu, aga kuna see säästab tihti palju aega ja ka närve, siis on reeglina nii, et kes korra proovinud, see enam näiteks kodust kaugele kino või kontserdi pileti järgi sõita ja/või sabasse seisma minna ei taha (liiatigi pole ju teada, kas Teie sinna jõudes pileteid enam ongi!) Kuna internetipoes, nagu igas teiseski poes, tuleb kaupade eest maksta, peab selle teenuse kasutamiseks olema olemas krediitkaart või internetipanga konto (viimase hankimisest ja kasutamisest räägime järgmises peatükis!). Kuid nende puudumine ei tähenda, et internetipoes ringi vaatamas käia ei tohiks. Erinevate internetipoodidega tutvudes võite isegi ostukorvi endale kaupu üsna vabalt valida, sest keegi ei kohusta valitud kaupu ostma ega nende eest maksma seni, kuni kasutaja pole selleks ise oma krediitkaardi andmeid sisestanud või internetipanga kaudu makset alustanud (internetipoes pole ka korvi pandud kaupu riiulisse tagasi vaja viia). Internetipoodide avastamine jääb teie enda ülesandeks, kuid alljärgnevalt on toodud mõned näited veebiaadressidest, kus saab seda avastusretke alustada. Pange tähele, et paljudes keskkondades on ostu sooritamise õppimiseks näitlik õpetusprogramm e demo. Et internetipoed liiga virtuaalsed ei tunduks, on allpool näitena toodud ka Piletilevi internetipoest ostetud kontserdipilet nn sebrapilet, mille saab otse arvuti taga istudes välja trükkida (kui arvutiga printer on ühendatud) või siis oma e-postkasti tellida, et hiljem ja/või kuskil mujal seda trükkida (pileti nimi tuleneb triipkoodist, mis pileti hiljem kontrolörile esitades üheselt identifitseerib, mistõttu pole ohtu, et keegi samasuguse piletiga kontserdile püüaks siseneda ja teiega samale kohale istuda)

44 Koos internetti avastama e-teenused Ostude sooritamine ei ole sugugi ainukene teenus, mida internetis kasutada saab. Lisaks sellele, saab internetis teha erinevaid pangatehinguid, esitada vee ja elektri näitusid, anda sisse avaldusi ning palju muud. Paljud neist teenustest on seotud kasutaja isikuga ning temaga seotud tähtsate andmetega sellisel moel, et ei piisa lihtsalt meelepärase nimega kohaliku kasutajakonto tegemisest, vaid teenuse kasutamiseks on oma isikut vaja rangelt tõestada. Seega, tuleb e-teenuse kasutamiseks end vastaval veebilehel sisse logida ning reeglina on selleks vaja ka ID-kaarti, millest tuleb juttu allpool. Nagu internetipoodidegi puhul, jätame e-teenuste avastamise Teie iseseisvaks ülesandeks, sest sisuliselt kõik teenuseid pakkuvad veebilehed annavad algajale huvilisele ka palju tutvustavat infot pakutavate e-teenuste kohta. Et algus kergem oleks, on alljärgnevalt toodud mõned veebilehed, mis pakuvad erinevaid e-teenuseid. Vaadake neid veebilehekülgi ja tutvuge Teid huvitavate teenuste kirjeldustega põhjalikumalt

45 Koos internetti avastama internetipank Internetipank Üheks igapäevaelu oluliselt lihtsustavaks teenuseks internetis on internetipank. See on teenus, mida pakuvad praktiliselt kõik Eestis tegutsevad pangad ning mis võimaldab mugavalt sooritada tehinguid oma rahaga: maksta arveid, kontrollida kontojääki, saada ülevaadet sooritatud tehingutest, jne. Internetipangas ei pea pangatehinguid sooritama kindlasti tööpäeva jooksul, sest see on avatud 24 tundi ööpäevas ning kõiki toiminguid saab teha kodust lahkumata (eeldusel, et kodus on internetiühendusega arvuti). Internetipanga kasutamiseks peab pangaga sõlmima vastava lepingu, millega kaasneb internetipanga kasutajatunnus. Turvaliseks internetipanga kasutamiseks annab iga pank kasutajale ka turvakoodid, mida teadmata keegi teie kontole ligi ei pääse. Pidage meeles, et oma pangakonto turvakoode ei tohi kunagi ühelgi moel edastada inimestele, keda te ei tunne või keda te 100% kindlusega usaldada ei saa! Käesolevas juhendis kasutatakse Hansapanga internetipanga hanza.net näidet kuid põhimõtteliselt pakuvad kõikide pankade internetipangad samasuguseid võimalusi. Internetipanka sisenemine Internetipanga kasutamiseks peab pangaga sõlmima vastava lepingu, millega kaasneb internetipanga kasutajatunnus ning turvaliseks identimiseks vajalik püsiparool ja koodikaart või PIN-kalkulaator. Loomulikult saab internetipanka sisenemisel kasutada ka ID-kaarti, mis viimaseid asendab; uus võimalus on mobiil-id. Hansapanga internetipanka hanza.net sisenemiseks on nupp (1) Hansapanga kodulehel: või otselink internetipanga veebilehele: Internetipanga hanza.net sisenemislehel tuleb sisestada oma kasutajatunnus (2), püsiparool ehk salasõna (3) või parool PIN-kalkulaatorist ning klõpsata ühel kolmest nupust (4), vastavalt oma identimise viisile: "Sisene" kui kasutate koodikaarti või PIN-kalkulaatorit. Esimesel juhul ilmub samale kohale sisestusaken ja info, mis numbriga kood on vaja sisestada. "Sisene ID-kaardiga" ID-kaart peab olema lugejas ning Teilt küsitakse PIN 1 koodi. 44

46 Koos internetti avastama internetipank Peale õnnestunud identimist e kasutaja kindlaks tegemist ning tema kasutusõiguse kontrollimist, kuvatakse Teile hanza.net avaleht, millel on vaikimisi järgmine info: Teie poolt seadetes määratud tervitustekst ja Teie nimi (5). Teie kontod ja kontojäägid (6). Viide Teile saadetud pangateadete ja Teile esitatud e-arvete kohta (7). Lehe ülaservas on menüüd erinevate toimingute sooritamiseks: menüü ülemises reas on peavalikud (Pank, Pension, Investor jne) ning alumises reas hetkel aktiivse peamenüü valiku alamvalikud. Nt. oma pangakonto(de) seisust detailse ülevaate saamiseks tuleb valida menüü ülemisest reast Pank ning seejärel alumisest Ülevaated NB! Kõigi vajalike toimingute järel on turvalisuse tagamiseks kindlasti vaja internetipangast nõuetekohaselt väljuda! Selleks tuleb klõpsata viitel "välju" (8) ning seejärel brauser sulgeda! Konto ülevaade Pangakonto jääk on info, mis huvitab igaüht - on ju vaja teada, palju saab veel kulutada. Lisaks huvitab meid sageli, kui palju on meie kontole raha laekunud, millised tehingud on sooritatud, jne. Oma konto kohta saab hanza.net-is erinevaid infopäringuid sooritada. Selleks tuleb peamenüüst valida "Pank" (1) ja selle alamenüüst "Ülevaated" (2). Lehe vasakusse serva ilmub menüü erinevat tüüpi päringutega, mida oma konto kohta saab teha. Vaikimisi valikuks on "Konto väljavõte" (3), mis annab detailset infot laekumiste ja väljaminekute kohta. Valida saab, millise konto kohta päring tehakse (4) (juhul kui Teil on Hansapangas mitu kontot). Kuna päring tuleb teha mingi ajaperioodi kohta, siis on välja pakutud ka sagedamini kasutatavad perioodid (5), millede seast sobival klõpsates sooritatakse koheselt päring. Kellele väljapakutud perioodid ei sobi, saab ise väga täpselt määrata, mis kuupäevast kuupäevani ta konto liikumiste kohta infot soovib (6). Täpse perioodi määramise järel tuleb klõpsata nupul "Saada päring" (8) ning seejärel tuuaksegi konto väljavõte ekraanile! Info tellimisel konto kohta saab määrata ka formaadi (7). Enamasti piisab lühiformaadist, kuid laiformaat annab sooritatud tehingute kohta pisut rohkem ja detailsemat infot, 45

47 Koos internetti avastama internetipank Konto väljavõttes, mis ekraanile kuvatakse, on detailne info kõigi toimunud tehingute kohta (laekumised, maksed, maksed pangakaardiga jne). Kõrvaloleval pildil on näha info, mida näidatakse iga tehingu kohta lühiformaadis väljavõtte korral: summa laekumise/väljamineku kuupäev (9), käive (10) (positiivne käive näitab laekumisi, negatiivne väljaminekuid); kes laekunud summa Teie kontole maksis või kellele Te väljamineva summa maksite (11) koos tehingu selgitusega; saldo e konto jääk pärast antud tehingut (12). NB! Vaikimisi on tehingud järjestatud kuupäevade järgi, kuid mõne teise veeru nimetusel klõpsates saab tehinguid ka vastava info (nt laekumise/väljamineku suuruse) põhjal järjestada! Soovi korral on võimalik päringu tulemused failina oma arvuti kõvakettale salvestada (13). Sarnaselt põhikonto väljavõttega, saab teha päringuid krediitkaardiga tehtud tehingute ning välislaekumiste kohta, kui selliseid tehinguid on tehtud. Hanza.net pakub mugavat võimalust vaadata ka koondväljavõtet (1) kõigi oma pangaga seotud vahendite ja kohustuste kohta. Lisaks võib vasakmenüüs vastavaid valikuid tehas vaadata oma kontojääki, panga pakkumisi ning pensionivara (erinevad sambad ja fondid). Maksed internetipangas Võimalus maksta arveid interneti vahendusel pangakontorisse minemata on ilmselt põhiline põhjus, miks enamus kasutajaid on pangaga internetipanga lepingu sõlminud. Maksete tegemiseks hanza.net-is tuleb peamenüüst valida "Pank" (1) ja alamenüüst "Maksed" (2), mille peale tuuakse ekraanile siseriikliku makse (3) vorm. Kui olete varem sarnaste andmetega (sama makse saaja) makseid teinud ja andmed "Määratud maksena" salvestanud, siis saab maksevormi kiirelt täita valides soovitu määratud maksete hulgast (4)! Seejuures tuleb kindlasti kontrollida summat (7) ja selgitust (8)! 46

48 Koos internetti avastama internetipank Kui määratud maksete hulgas sobivat pole, siis tuleb makse vorm käsitsi täita! Kindlasti peab kirja panema makse saaja nime (5), saaja kontonumbri (6) ja makstava summa (7), reeglina kirjutatakse ka selgitus, mille eest makstakse (8). Kui sooritate makset mõne arve tasumiseks, millel on viitenumber, siis peab kindlasti ka selle kirja panema (9). Kui makse vorm on täidetud, klõpsake nupul "Edasi" (10)! Seejärel ilmub ekraanile makse infot sisaldav koonddokument! Kontrollige hoolikalt, kas kõik makse detailid on õiged! - Teil on veel võimalus makse andmeid parandada klõpsates nupul "Tagasi" või makse sooritada klõpsates nupul "Soorita makse"! Peale makse sooritamist tuuakse ekraanile makse andmed, mida võib soovi korral välja printida (11). Kui on arvata, et sarnaste andmetega makseid peate edaspidi veel sooritama, siis on mugav makse määratud maksete hulka lisada (12), et järgmistel maksmise kordadel ei peaks kõiki makse detaile (saaja nimi, pangakonto number, jne) uuesti sisestama! Määratud maksete nimekirja näete, kui klõpsate vasakmenüüs valikul "Määratud maksed" (13)! Määratud makse nimetuseks on makse saaja. Klõpsates määratud makse nimetusel (14) saate sooritada eelnevalt sooritatud maksega sarnase makse - avaneb makse vorm kus tuleb kontrollida ja vajadusel muuta summa ja makse selgitus ning makse edastada. Vajadusel saab määratud maksetes andmeid muuta (15) ning tarbetuks muutunud määratud makseid kustutada (16). Uue määratud makse lisamiseks klõpsake nupul "Lisa määratud makse" (17), mille järel tuuakse ekraanile makse vormiga sarnane vorm, kus tuleb täita soovitud väljad ja muudatused salvestada! Maksete all pakub hanza.net veel võimalust sooritada välismakseid, osta ja müüa valuutat, vaadata maksete ajalugu ning vaadata ja tasuda Teile saabunud e-arveid. 47

49 Muud teenused internetipangas Koos internetti avastama internetipank Internetipangad pakuvad veel mitmeid lisavõimalusi, millest osad on otseselt pangaga seotud, kuid teised vahendavad panga koostööpartnerite pakkumisi ja/või teenuseid. Enamus pangaga seotud teenuseid on toodud peamenüü "Pank" (1) alamenüü valikutena nagu juba vaadeldud maksed ja konto ülevaatedki. Valik "Lepingud" (2) annab võimaluse vaadata üle kõik oma Hansapangaga sõlmitud lepingud (3). Seejuures on võimalik lisada uusi püsi- ja otsekorraldusi maksete sooritamiseks. Valikus "Taotlused" (4) on võimalus pangakontorit külastamata pangale erinevaid taotlusi esitada (5) nt taotleda väikelaenu, sõlmida käenduslepinguid, jms. Selline elektrooniline taotlus on samaväärne paberil täidetuga. Pangaga otseselt mitteseotud teenuste hulka kuulub näiteks kindlustus, mida hanza.net pakub peamenüü valiku "Kindlustus" alt. Pakutakse infot erinevate kindlustustoodete kohta ja võimalust üle vaadata oma kehtivaid lepinguid. Aktiivsele elektroonilisi teenuseid kasutavale kodanikule pakub hanza.net peamenüü valiku "E-teenused" (6) alt juurdepääsu paljudele e-riigi teenustele. Alajaotuses "E-riik" (7) pakutakse juurdepääsu e-maksuametisse (kus saab näiteks elektroonilist tuludeklaratsiooni esitada) ja X-tee kodanikuportaali. Alajaotus "Lisateenused" (8) pakub juurdepääsu erinevatesse e-teenindusbüroodesse (näiteks Eesti Energia, E- kool). Alajaotuses "E-arved" (9) võimaldatakse vaadata ja tellida elektroonilisi arveid. Lisaks võimaldab hanza.net, aga samuti ka teised internetipangad, infot ja võimalusi investeerimiseks, infot pensionivara kogumise kohta ning erinevate pensionifondidega liitumiseks. 48

50 hanza.net seaded Koos internetti avastama internetipank Internetipanga mugavamaks ja turvalisemaks kasutamiseks on internetipanga konto omanikul võimalik ise oma töökeskkonda muuta ja kujundada. Vaatleme järgnevalt mõningaid hanza.net-i kasutajale kõige olulisemaid seadeid. Klõpsates hanza.net peamenüüs valikul "Seaded" (1) saame vaikimisi ekraanile lehe "Kontaktandmed" (2). Oma kontaktandmed on aeg-ajalt kasulik üle vaadata, et olla kindel, et pangal on teada Teie kõige värskemad andmed. Kindlasti on vaja teha parandusi andmetes, kui muutub kodune aadress, telefon või e- posti aadress. Andmete muutmisel tuleb lehe allservas (võimalik, et peate lehte kerima) klõpsata nupul "Kinnitan andmed"! NB! Isikut tõendava dokumendi andmeid saab turvalisuse tagamiseks muuta vaid pangakontoris! Seadete alamvaliku lehel "Eelistused" (4) saab muuhulgas määrata avalehel näidatavat tervitusteksti ning hanza.net-is kasutatavat keelt. Juhul, kui Teil on Hansapangas mitu kontot, on oluline seade konto valik (5), mida kasutatakse tehinguteks tegemiseks alati, kui kasutaja enne tehingu tegemist kontot ei muuda. Turvalisuse tagamiseks on vajalik oma hanza.net-i püsiparooli regulaarselt vahetada, seepärast on Teil võimalik määrata, mitme kasutamiskorra järel nõutakse püsiparooli vahetust (6). Vaikimisi pakutakse 20 korda kuid hanza.net-i tihedal kasutamisel võib kasutada ka suuremat kordade arvu. Kindlasti salvestage oma muudetud eelistused klõpsates nupul "Salvesta eelistused"! Kui Teil on soov või vajadus muuta kehtivat püsiparooli enne, kui eelistustes määratud kordade arv täis saab, siis saab seda teha seadete valikus "Paroolivahetus" (7). Parooli saab vahetada vaid kehtivat (vana) püsiparooli teades, mis tuleb kirjutada vastavale väljale (8). Seejärel tuleb välja mõelda piisavalt keerukas kuid siiski meeldejääv uus püsiparool ning kirjutada see vigade vältimiseks kaks korda vastavatele väljadele (9). 49

51 Koos internetti avastama internetipank NB! Hea salasõna e parool ei ole mingi tavakeeles kasutusel olev sõna või nimi, vaid kombinatsioon, mis koosneb suur- ja väiketähtedest, numbritest ja/või kirjavahemärkidest! Internetipangad on samasuguses arengus nagu teisedki veebilehed ja e-teenused ning uusi võimalusi tuleb üha juurde. Samuti töötavad pankade meeskonnad tõsiselt internetipanga kasutamise mugavamaks muutmise nimel, mistõttu võib aeg-ajalt ette tulla ka seda, et muutub internetipanga keskkond ehk ekraanipiltide kujundus ja valikute või menüüde struktuur. Kindel on aga see, et kasutajale vajalikud ja harjumuspäraseks saanud võimalused internetipangast ei kao! 50

52 Koos internetti avastama ID-kaart ID-kaart ID-kaart on isikuttõendav dokument, mida saab kasutada mitmete toimingute tegemisel. ID-kaarti võib näiteks kasutada (passi asendava) isikuttõendava dokumendina Euroopa Liidu maades või ühistranspordi sõiduõigust kinnitavat paberkuukaarti asendava elektroonilise kuukaardi ostmiseks. ID-kaarti on võimalik kasutada ka internetis. ID-kaardi abil saab siseneda nii riigi kui mitmete firmade veebiteenuseid pakkuvatesse keskkondadesse - näiteks on see lihtsaim, mugavaim ja turvalisim vahend internetipanka sisenemiseks ja pangateenuste kasutamiseks. Täiesti uus võimalus, mida ID-kaart lubab asjaajamise kiiremaks ning mugavamaks muutmiseks kasutada, on digiallkirjade andmine. Digitaalne allkiri on Eesti Vabariigis võrdsustatud tavalise paberile kirjutatud allkirjaga ning ta võimaldab ametlike dokumentide saatmist ja säilitamist elektrooniliste kanalite kaudu st ilma neid paberile trükkimata. Digiallkirjaga dokumendid salvestatakse arvutis erilisse "konteinerisse":.ddoc faili. ID-kaardi teeb turvaliseks kahetasandiline isikutuvastus lisaks ID-kaardile omamisele on kasutajal vaja teada PIN-koode. Isiku tuvastamiseks vajame PIN 1 koodi (4 numbrit) ja digiallkirja andmiseks PIN 2 koodi (5 numbrit). Ilma neid PIN-koode teadmata ei saa kaarti kasutada. Turvalisuse tagamiseks ei tohi samuti nagu pangakaartide jms puhul, kanda ID-kaardi isiklikke PIN-koode ehk salasõnu kunagi koos kaardiga rahakotis või mujal, kus nad kõrvalistele isikutele nt varguse või isiklike asjade kaotamise korral avalikuks võiksid saada. Seepärast soovitame koodid peale kaardi saamist muuta sellisteks, et nad teile endale hästi meelde jäävad ja teil pole vaja neid paberil kogu aeg kaasas kanda. Kuna võib juhtuda, et te koodid siiski unustate, on mõistlik nad paberile kirjutada ja hoolikalt ära peita. ID-kaardi kiibil on kaks sertifikaati, millest üks on mõeldud isikutuvastuseks, teine digitaalallkirjastamiseks. Sertifikaat on elektrooniline tõend, mis seob isiku ja digitaalallkirja ehtsuse tõendamiseks vajalikud andmed isikuga ja kinnitab selle isiku samasust. Enne 1. jaanuarit 2007 välja antud ID-kaartidel on sertifikaatide kehtivusaeg 3 aastat ja kehtivuse lõppemisel saab neid tasuta uuendada. Alates 1.jaanuarist 2007 välja antud ID-kaartidel kehtivad sertifikaadid sama kaua kui kaart ise (5 aastat) ning sertifikaate uuendama ei pea. ID-kaarti saab soetada nagu passi kodakondsus- ja migratsiooniameti büroodes. Infot taotlemise korra ning riigilõivude kohta saab internetist aadressil: või Samadel aadressidel leiab täiendavat infot ID-kaardi võimaluste ning turvalise kasutamise kohta. ID-kaardi kasutamiseks peab arvutil olema vastav seade ehk ID-kaardilugeja ning paigaldatud ka vajalik tarkvara: vahendid ID-kaardi kasutamiseks internetis, DigiDoc tarkvara digiallkirja andmiseks ja vaatamiseks ning ID-kaardi utiliit kaardile salvestatud andmete vaatamiseks, sertifikaatide kontrollimiseks ja PIN-koodide muutmiseks. Seega, ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks on vaja: ID-kaarti - taotle kodakondsus- ja migratsiooniametist (KMA-st) PIN-koode - väljastatakse koos ID-kaardiga. Kui PIN-koodi ümbrik on kadunud, väljastatakse uus klienditeeninduspunktist ( klienditeeninduspunktid) internetiühendusega arvutit kaardilugejat - küsi arvutipoest või oma pangakontorist ID-kaardi tarkvara - paigalda aadressilt kehtivaid sertifikaate - vajadusel uuenda ise või pöördu uuendamiseks ID-kaardi järelteenindust pakkuvasse pangakontorisse või KMA-sse 51

53 Koos internetti avastama ID-kaart Kõikide ID-kaardi elektroonilise kasutamise probleemide korral saad abi telefonil 1777, meiliaadressil või ID-abikeskusest (sinna viib link ID-kaardi kodulehelt ID-kaardi kohta saab infot aadressil ID-kaardi kasutamiseks vajalik u tarkvara paigaldamine Kuigi uutel arvutitel on praegu juba enamasti ID-kaardilugeja ning sageli ka vajalik tarkvara paigaldatud, võib kasutajal tekkida vajadus ise ID-kaardiga seotud tarkvara paigaldamiseks. See on imelihtne! ID-kaardi tarkvara leiate internetist aadressil: või avalehe lingilt "Paigalda tarkvara". NB! Kuigi ID-kaardi tarkvara on loodud ka brauserile Mozilla Firefox, on tarkvara paigaldamisel mugavam kasutada brauserit Internet Explorer, sest ainult niimoodi toimub automaatne paigaldus. Kõigepealt avaneb ID-kaardi paigaldustarkvara avaleht, millel saate valida, mis keeles töö toimub. Eesti keeles jätkamiseks klõpsake nupul "Jätka" (1)! Järgnevalt asutakse paigaldama tarkvara, mille käigus analüüsitakse arvutisse varem paigaldatud tarkvara ja tehakse kindlaks, mida uut on tarvis paigaldada. Teid võidakse hoiatada, et tarkvara laadimine oma arvutisse pole alati ohutu, kuid antud juhul Te teate, millega on tegemist ja võite julgelt klõpsata nupul "OK" (2). Tarkvara automaatseks paigaldamiseks palutakse klõpsata parema hiireklahviga brauseri aadressiriba all asuval inforibal (3). Avanevas menüüs klõpsake valikul "Install ActiveX Control..." (1)! Järgneb veel üks hoiatav aken, milles klõpsake nupul "Install"! 52

54 Koos internetti avastama ID-kaart Eelneva nupuvajutusega algas ID-kaardi tarkvara paigaldamine teie arvutisse. Soovitav on tarkvara paigaldamise ajal teisi programme mitte käivitada! Installeerimisprotsessi käigus lugege kindlasti ekraanil näidatavaid juhiseid! Soovitatav on valida tarkvara täisautomaatne paigaldus (5). Seepeale toimub kõikide komponentide paigaldus automaatselt; ekraanil näidatakse samal ajal animeeritud ID-kaardi tutvustust ning vajadusel juhiseid paigalduse jätkamiseks. Muu tarkvara seas paigaldatakse ka spetsiaalne tarkvara e draiver kaardilugeja jaoks. Selle paigaldamise järel võidakse paluda arvuti taaskäivitada (restart)! Kaardilugeja tarkvara paigaldamise lõppemisest annab tavaliselt teada väike inglisekeelne dialoogiaken, milles tuleb klõpsata "OK" nupul. Arvuti taaskäivitamise järel avaneb reeglina automaatselt ID-kaardi tarkvara paigaldamise veebileht ning jätkub tarkvara paigaldamine. Kui arvutis on lisaks Internet Explorerile ka brauser Mozilla Firefox, siis paigaldatakse vajalik tarkvara ka selle jaoks. Ekraanile ilmub vastav dialoogiaken, milles Teil tuleb paar korda järjest klõpsata nupul "Next" (6) ning lõpuks "Finish"! Pärast Firefoxile vajaliku tarkvara paigaldamist soovitatakse arvutile järjekordne taaskäivitus teha! Pärast arvuti taaskäivitust viiakse tarkvara paigaldamine automaatselt lõpule ning ekraanile ilmub vastav teade. Nüüd võib hakata ID-kaarti kasutama! 53

55 Koos internetti avastama ID-kaart ID-kaardi kasutamine internetis Nagu juba juttu on olnud, saab veebi vahendusel teha mitmeid vajalikke toiminguid teile mugaval ajal ilma teenuspakkuja juurde minemata. Lihtsalt info lugemiseks internetist ei pea kasutaja end arvutile tutvustama st oma isikut tuvastama, kuid paljude veebiteenuste kasutamine on seotud selliste personaalsete andmetega, mida kõrvalised inimesed ei tohi kasutama pääseda ning seetõttu peab kasutaja end süsteemi sisse logima e tõestama, et temal on õigus antud teenusele ja andmetele ligi pääseda. Sisse logimiseks pakuvad erinevad programmid mitmesuguseid võimalusi, kuid on kasulik teda, et ID-kaart on üks turvalisemaid vahendeid internetis veebiteenuste kasutamiseks, sest ilma PIN-koode teadmata pole teistel inimestel võõra ID-kaardi abil võimalik mingeid toiminguid ega tehinguid sooritada. NB! ID-kaart on soovitatav lugejasse asetada enne kui käivitate veebibrauseri! Kui veebiteenus pakub võimalust ID-kaarti kasutades süsteemi siseneda, siis on selleks reeglina nupp kirjaga "Sisene ID-kaardiga" või lihtsalt "ID-kaart"! ID-kaart on kindlasti vaja lugejasse sisestada enne nupule Sisene vajutamist! Sageli kasutatakse ka kõrvalolevat standardset ID-kaardi logoga nuppu! Pärast klõpsamist ID-kaardiga süsteemi sisenemise nupul loetakse ID-kaardilt andmeid ning ekraanile tuuakse aken, milles näete oma nime ja isikukoodi. Kui info on korrektne, klõpsake jätkamiseks nupul "OK". Kui arvutil on mitu kasutajat, võivad aknas olla kõigi kasutajate andmed, sellisel juhul valige välja enda nimi ja klõpsake "OK". NB! Kui kaarti polnud lugejas või ilmnes mõni muu viga, siis on see aken tühi! Sellisel juhul sulgege brauser, kontrollige, kas kaart on korralikult lugejas ning alustage otsast peale! ID-kaardiga mistahes süsteemi sisenemisel peate järgnevalt oma isiku tuvastamiseks sisestama PIN 1 koodi ning klõpsama nupul "OK"! Mõningate toimingute sooritamisel (näiteks pärast pangaülekannet) võidakse nõuda toimingu digitaalallkirjaga kinnitamist. Sellisel juhul peate sisestama PIN 2 koodi. NB! Mitte kunagi ei tohi sisestada PIN 2 koodi mõnda veebiteenusesse sisse logides! NB! Pärast soovitud teenuste kasutamist ning kõigi toimingute teostamist eemaldage ID-kaart lugejast, turvalisuse tagamiseks ärge jätke seda teistele kasutajatele kättesaadavaks! 54

56 Koos internetti avastama ID-kaart ID-kaardile salvestatud info vaatamine ID-kaardile salvestatud info vaatamiseks on olemas haldusprogramm nimega "ID-kaardi utiliit". ID-kaardi utiliidi leiab Windows'i start-menüü valikust ID-kaart. Lisaks andmete vaatamisele võimaldab see programm ka PIN-koode muuta. Kui ID-kaart on lugejasse asetatud, siis ilmuvad utiliidi käivitamisel kohe ilma PIN-koode sisestamata nähtavale ID-kaardile kantud isikuandmed (nimi, isikukood, sünnikuupäev, dokumendi number jms). ID-kaardil oleva isiku pilt laetakse alles pildi kohal (1) klõpsamisel ning selle toimingu sooritamiseks nõutakse PIN 1 koodi sisestamist! Pildi laadimine ei pruugi alati õnnestuda, sest see laetakse kodakondsus- ja migratsiooniameti serverist. Kui kaarti utiliidi käivitamisel lugejas pole, siis tuuakse ekraanile vastav veateade. Asetage kaart lugejasse ning klõpsake menüüs "Kaart" (2) valikul "Loe andmed". ID-kaardi PIN-koodide muutmine ja lukustunud koodide lahtiblokeerimine ID-kaardi PIN-koodide muutmiseks kasutatakse haldusprogrammi "ID-kaardi utiliit", mille leiab Windows'i start-menüü valikust ID-kaart. NB! PIN-koode saab muuta vaid kehtivaid koode teades! ID-kaart tuleb asetada lugejasse ning käivitada IDkaardi utiliit. Autentimise koodi (PIN-1) muutmiseks klõpsake menüü PIN valikul Muuda autentimise PIN. Avanevas aknas peab sisestama vana PIN-koodi (1) ning kaks korda uue koodi (2). Muudatuste rakendamiseks klõpsake nupul "OK"! Sama moodi muudetakse allkirjastamise koodi (PIN- 2) ning isegi PUK koodi! ID-kaardi utiliit võimaldab ka lukustunud PIN-koode (kood lukustub, kui seda 3 korda valesti sisestada) PUK-koodi abil avada. Koodide avamiseks klõpsake menüü PIN valikul Blokeeri lahti ja vali Autentimise PIN või Allkirjastamise PIN. Lukustatud koodi avamiseks tuleb sisestada PUK-kood (7-kohaline) ning kaks korda UUS PIN-kood. NB! Kindlasti tuleb koodiks valida teine numbrikombinatsioon kui oli varem! 55

57 Koos internetti avastama ID-kaart Digitaalallkiri Digiallkiri on ID-kaardi üks olulisemaid funktsioone. See võimaldab arvutis dokumente allkirjastada ja neid elektroonselt (näiteks elektronpostiga) edastada. ID-kaardi abil antav digiallkiri on seaduse silmis võrdne omakäelise allkirjaga. Eesti avalikud asutused on kohustatud võtma vastu digitaalselt allkirjastatud dokumente kuid praegu ei või sellega alati arvestada sest süsteemi juurutamine võtab aega. NB! Eraisik saab anda tasuta 10 digiallkirja kuus! Digitaalallkirja andmine Digitaalallkirja saab anda kahel moel, esiteks võib kasutada veebipõhist teenust: DigiDoc portaalis ( või DigiDoc klientprogrammiga, mis paigaldatakse arvutisse koos ülejäänud ID-kaardi tarkvaraga. Järgnevalt vaatamegi just DigiDoc klientprogrammi näidet. DigiDoc klientprogrammi leiate Windowsi start-menüüst programmide loetelust! Programmi käivitamise järel saate avada juba olemasoleva allkirjastamiseks kokku pandud dokumentide "konteineri" (.ddoc fail) klõpsates nupul "Ava konteiner" (1) või alustada tühjalt kohalt. Allkirjastatavate failide lisamiseks klõpsake nupul "Lisa Fail" (2)! Pärast faili(de) lisamist võib konteineri ka ilma digiallkirja andmata salvestada. Kui kõik vajalikud failid on konteinerisse lisatud, saab allkirjastamist alustada klõpsates nupul "Allkirjasta" (3)! NB! Esimest korda allkirja andes on Teil vaja oma DigiDoc klientprogramm sertifitseerimiskeskuse serveris registreerida ja paigaldada juurdepääsutõend. Seda tegevust pakutakse automaatselt, kasutaja peab vaid nõustuma ja juhiseid jälgima. Selle toimingu käigus küsitakse ka PIN 1 koodi. 56

58 Koos internetti avastama ID-kaart Pärast registreerimist pöördutakse automaatselt tagasi allkirjastamise juurde. Allkirjastamisel pakutakse võimalus kirja panna ka andmed selle kohta, kus digiallkiri anti, kuid need väljad võib ka täitmata jätta. Jätkamiseks klõpsake nuppu "Edasi". Järgnevalt hoiatatakse, et digiallkirja andmisest tulenevad õiguslikud kohustused ning seejärel on vaja sisestada allkirjastamiseks mõeldud PIN 2 kood. Pärast PIN 2 koodi sisestamist ongi konteinerisse lisatud fail(id) digitaalselt allkirjastatud. Konteiner tuleb veel salvestada (.ddoc failina) ja seejärel saame allkirjastatud dokumente näiteks elektronposti teel manusena saata. Digiallkirja vaatamine Teile saadetud digitaalselt allkirjastatud dokumendid on salvestatud.ddoc faili ehk konteinerisse. Allkirjastatud failide avamiseks ja allkirja vaatamiseks kasutatakse sedasama DigiDoc klientprogrammi millega allkirja antakse. Allkirja vaatamiseks pole vaja ID-kaarti lugejasse asetada (veelgi enam - kaardilugejat ega ka ID-kaarti ei pea teiste poolt antud digiallkirja vaatajal olemaski olema). Digitaalselt allkirjastatud dokumentide konteiner tuleb DigiDoc klientprogrammis avada. Allkirjastatud dokumentide loetelu on nähtaval programmiakna ülemises pooles, alumises pooles on näha allkirjastaja nimi, isikukood ja allkirjastamise kuupäev ning allkirja olek (kehtiv). Allkirja vaatamiseks klõpsake nupul "Vaata allkirja" (1). Avaneb eraldi aken, milles näha allkirjastaja andmed, allkirjastaja sertifikaatide kehtivusandmed jms. Allkirjastatud dokumendi sisu vaatamiseks tuleb soovitud fail märkida ja klõpsata nupul "Käivita fail" (2). Faile saab ka konteinerist välja, oma arvutisse salvestada, selleks tuleb klõpsata nupul "Salvesta fail..." või "Salvesta kõik" (3). NB! Allkiri kehtib vaid konteineris olevatele failidele. Salvestades failid väljapoole konteinerit, saate neid muuta ning seetõttu allkiri neile enam ei kehti! 57

59 Koos internetti avastama ID-kaart Digitaalallkirja on võimalik kontrollida ka siis, kui DigiDoc klientprogrammi arvutisse paigaldatud ei ole. Kontrollida saab internetis DigiDoc veebilehel aadressil Sellele lehele pääseb ka ID-kaardi kodulehelt klõpsates lehe paremas servas tähtsate viidete all lingil "kontrolli digitaalallkirja". DigiDoc veebilehel tuleb klõpsata lingil "Lisa dokument" (4)! Seejärel tuuakse ekraanile vahendid faili üleslaadimiseks, klõpsake "Browse" nupul, leidke oma arvutist soovitud ddoc fail ja laadige see üles. Üles laadida lubatakse faile mahuga kuni kb. Peale faili üleslaadimist on vaja klõpsata nupul "Salvesta", mille järel tuuaksegi ekraanile ddoc failis sisalduvate dokumentide nimekiri ja allkiri (allkirjastaja, tema isikukood, allkirjastamise elektronpostiaadress Igale ID-kaardi kasutajale luuakse automaatselt oma personaalne Eesti Vabariigi poolt antud elektronpostiaadress. Oma vastava e-posti aadressi võib tavaliselt leida ID-kaardi utiliidi abil ID-kaarti lugedes. Aadress toimib ka aadress on mõeldud eelkõige riigi ja isiku vaheliseks ametlikuks suhtluskanaliks, kuhu riik võib elektronposti teel saata ametlikke teateid ja isikut puudutavat personaalset infot. Sellele aadressile saadavad sõnumeid ka mitmed ID-kaardi abil kasutatavad teenused nagu näiteks ID-pilet (pileti kehtivuse lõppemisel jne). Põhimõtteliselt võib aga seda aadressi kasutada suhtluseks kõigi oma tuttavate, kolleegide ja aadressiga pole seotud tavapärast elektronpostkasti, mis säilitaks vastuvõetud sõnumeid. Selle aadressiga on seotud ümbersuunav postiserver, mis suunab aadressile tulnud kirjad ümber mõnele teisele selle isiku määratud meiliaadressile (näiteks hot.ee aadressile). Suunata võib kuni viiele aadressile korraga. aadressi seadistamiseks on vaja pöörduda veebiaadressile siseneda kodanikuportaali ning kodanikule määratud valikutest valida ametliku e-posti tööle sättimine. Samas leiab ka üksikasjalikud juhised. 58