SKA Modify. vorming (Styles. lõik tabulaator. keel

Transcription

1 Teadustöö vormindamine (Word 2003 ja 2007 näitel) Kirjalaadid (pealkirjad, sisutekst) ja nende modifitseerimine Automaatseid sisukordi, jooniste ja tabelite loetelu saab kasutada siis kui eelnevalt on kasutatud vastavaid kirjalaade (stiile). Ühtsete kirjalaadide kasutamine terves töös võimaldab hiljem kiiresti töö vormindust muuta. Järgnevalt käsitletaksee kuidas kirjalaadi muuta (Modify). Versioonil Word 2003 saab kirjalaadi kujundust muuta vormingu (Format) menüüst käsuga Laadid ja vorming (Styles and Formatting). Samaa menüü avaneb vormingu menüü nupust vorminguplaan. Pealkirjalaadi Heading 1 kujundust saab muuta versioonil Word 2007 klõpsates avalehe (Home) menüü Styles aknas kirjalaadi peal hiire parema klahvigaa ning valides tekkinud rippmenüüst käsu Modify. NB! Muudetav pealkiri peab olema eelnevalt dokumendis valitud, muidu võib juhtuda, et pealkirjalaadi asemel vormindatakse hoopis sisutekst vms. font ehk kirjatüüp lõik tabulaator äärejooned, varjutus keel tekstiosale paneeli lisamine, mis võimaldab tekstiosa lihtsalt ümber paigutada loendi liigi valimine (numbrid, täpploend vms) antud kirjalaadile klahvikombinatsiooni määramine 1/ /8

2 Lõigu (Paragraph) dialoogiaknas saab määrata lõigule kaardil taanded ja vahed (Indents and Spacing) joonduse, taanded ja vaba ala enne ning pärast lõiku. Kui määrata lõiguvahe automaatselt, pole vaja dokumendis teha tühiridu Enter klahvi vajutusega. Samuti on hea, et pealkirjad (k.a joonise ja tabeli pealdised) on alati järgneva tekstiga koos. Vihje: antud dialoogiakna teisel kaardil rea ja leheküljepiirid (Line and Page Breaks) saab määrata, et teatud pealkirjalaad algaks alati uuelt lehelt tehes linnukese kasti leheküljepiir enne (Page Break Before). Samuti on võimalik teha nii, et eelnevalt valitud lõigud oleksid alati koos (tabel ja tabeli pealkiri vms) ), selleks tuleb teha linnuke kaardil kas hoia read koos või hoia järgmisega koos ette (Line and Page Breaks või Keep lines together). Pealkirjalaadidel peaks olema tehtud vaikimisi valik hoia järgmisega koos (Keep with next). Sel juhul ei satu pealkiri kunagi järgnevast tekstiga erinevale lehele. Sisukorra (Table of Contents) loomine Kui töös on pealkirjalaadid (Headingg 1, Heading 2, Heading 3 jne) määratud, saab luua automaatse sisukorra: lisa (Insert) menüüst käsuga viide (References) valik register, sisukord ja loendid (Index and Tables )(Word 2003); viidete (References) menüüs nupuga Tabel of Contents Insert Table of Contents (Word 2007). Tekkinud dialoogiaknas saab validaa sisukorra kujunduse ning mitme taseme pealkirju sisukorras näidatakse (Show Levels väljal vaikimisi näidatakse 3 tasandit) Muudatused pealkirjadesse tuleb sisse viia töös, sisukorda saab uuendada Update Table nupust (sisukorral olles saab selle käsu kätte rippmenüüst st hiire parema klahviga teha klõps rippmenüü avamiseks) ). Tekib dialoogiaken, kus tuleb valida kas uuendada ainult lehekülje numbrid või ka pealkirjad (juhul kui pealkirju töös on muudetud). NB! Pealkirju saab muuta töös ning muudatused kajastuvad sisukorras pärast selle uuendamist. Sisukorras tehtud muudatused ei kajastu kusagil (kaovad pärast sisukorra uuendamist). Jooniste ja tabelite pealdiste (Caption) kasutamine Jooniste ja tabelite pealdisi (Captions) saab lisada kaardil viited (Reference) Word versioonil Word versioonil 2003 saab pealdisi lisada lisa (Insert) menüüst viidete (References) alt. Soovitav on tabel või joonis, millele tahetakse pealdist luua, eelnevalt valida (vasak hiireklõps pildil või klõps tabeli vasakul ülemises nurgas olevale ristile). Pärast pealdise valikut tuleb kontrollida üle, kas silt (Label) on õige s.t. joonis või tabel vms. Kui sobivat silti nimekirjas ei ole, saab teha uue nupuga Uus silt (New Labe).. Pealdise (Caption) dialoogiaknas tuleb üle kontrollida, kas pealdis tuleb valitud objekti alla või üles väljal paigutus (Position). Vaikimisi ongi jooniste pealdised all ehk allkirjad ja tabelite pealdised üleval ehk tabelitel on pealkirjad. Jooniste ja tabelite loendid (illustratsioonide loend) luuakse eraldi. Loendi loomiseks tuleb klõpsata nupul Insert Table of Figures ja kontrollida, kas pealdise nimetus (Caption Label aknas saab muuta) on see, mida soovitakse (vastavaltt siis tabel või joonis vms). 2/ /8

3 Viidetee (Reference) tööriistariba Word 2007 s sisukorra lisamine ja uuendamine allmärkuse lisamine kasutatud kirjanduse viidetee ja loetelu koostamine lisa illustratsiooni de loend märksõnad ja lisa register tsitaadid ja allikad Samad käsud (v.a APA stiilis allikate lisamine) asuvad Word 2003 versiooniss Lisa (Insert) menüüs viidete (References) käsu all (Footnote, Caption, Cross Referenc ce, Index and tables). Märksõnastiku (Index) loomine Sõnade valimine tekstis toimub viidete (References) kaardil (Word 2007) nupuga Mark Entry (Alt+Shift+X). Avaneb dialoogiaken Mark Index Entry. Dialoogiakent ei pea sulgema, võib olla avatud kuni dokumendis on kõik vajalikud sõnad märgitud. Automaatselt saab märksõnu märkida kui eelnevalt on koostatud vastavate märksõnadega tekstifail. Seejärel klõpsata nupul Nupuga Insert Index ning valida avanenud Index dialoogiaknas nupp Auto Mark, otsida arvutist üles eelnevalt koostatud fail (iga märksõna soovitatavalt eraldi real). Märksõnade loendi (index) loomiseks tuleb klõpsata nupul Insert Index ja kinnitada valikut (OK). Sama käsu saab kätte Word 2003 versioonil Insert menüüst käsk References dialoogiaknas Index kaart. Linkide loomine ( sisutekstist kasutatud kirjanduse loetellu vms) Dokumendi siseste linkide loomiseks tuleb kõigepealt sõnale, millele tahetakse viidata, lisada järjehoidja (Bookmark) ning seejärel luua kohas, kust tahetakse viidata, ristviide (cross reference). Seda saab teha Lisa (Insert) menüüs linkide väljal. Ristviidet saab teha mitte ainult järjehoidjale vaid ka jooniste, tabelite pealdistele, pealkirjadele, allmärkustelee jne. Viite tüübi saab valida aknas Reference type. Mida ristviide kajastab st kas leheküljee numbrit, järjehoidja nimetust vms, saab valida aknas Insert reference to. NB! Ristviite tüüp võib olla: pealkiri, järjehoidja, allmärkus, lõpumärkus, joonis, tabel, võrrand. Seega saab teadustööss teha klikitavad lingid joonistele teisel lehel või teisele peatükile. 3/ /8

4 Õigekirjakontroll Keele saab määrata olekuribal topeltklõpsuga või läbivaatuse menüüs (Review) korrektuuri (Proofing) väljal nupuga Set Language.. Tekkinud aknas võiks olla linnuke valiku ees I, mis tähendab, et õigekirja kontrollitakse automaatselt juba teksti sisestamisel (sõna alla, mida ei leidu sõnaraamatus, tekib punane laineline joon). Õigekirja kontroll käivitub nupust Spelling & Grammar. Õigekirja kontrolliks peab olema eelnevalt arvutisse installeeritud vastav sõnaraamat. Poolitamine Kui tekst on rööpjoondatud (Justify) ja tekstis on kasutatud pikki sõnu, võib juhtuda, et sõnade vahelised vabad alad on liiga suured. Selleks, et sellist teksti oleks parem lugeda, on soovitatav kasutada poolitamist. Samas ei tohi ka poolitamist kasutada liiga tihedalt. Soovitatav on kasutada automaatset poolitamist, kus saab määrata poolitusala ehk vahemaa paremast taandest (Hypenation zone) ning järjestikuste poolituskriipsude lubatud arvu (Limit consecutivee hypens to). Ka automaatset poolitamist (Hyphenation) on võimalik kasutada ainult siis kui on arvutisse on eelnevalt installeeritud vastava keele sõnaraamat. NB! Poolitamist ei tohi teha sidekriipsuga. Käsitsi poolitamisel kasutatakse nn pehmet poolitust ehk klahvikombinatsiooni Ctrl ja märk. Kui dokumenti täiendatakse ja antud kohas poolitust pole vaja, kaob selline poolitusmärk ära (v.a režiimis mitteprinditavad märgid sees, siis on näha). Kujunduse kopeerimine ja kleepiminee Tekstilõikudele saab rakendada olemasolevat kujundust mitte ainult kirjalaadide aknast (styles) vaid ka vormingupintsli nupuga (Format painter). Topeltklõps nupul jätab nupu aktiivseks ehk kopeeritud vormingut saab kleepida korduvalt. Vormingu kopeerimiseks kiirklahvid Ctrl+Shift+CC ja kleepimiseks Ctrl+Shift+V 4/ /8

5 Objektide (pilt, skeem, diagramm vms) paigutamine teksti suhtes Valitud objekti saab paigutada teksti suhtes objekti vormingu (Format) ja lehe paigutuse (Page Layout) menüüst. Paigutuse (Arrange) väljal on olemas teksti mähkimiseks 2 nuppu: Position ja Text Wrapping. tekstireale nelinurkselt tihedalt (näiteks kolmnurkse objekti korral mähkub tekst objekti ümber kolmnurkselt) teksti taha teksti peale ei lõika tekstirida st tekst jääb objekti st üles ja alla rohkem valikuid ehk täpsem küljendus Mõlema menüü lõpus olev valik More Layout Options, mis võimaldab täpsemat küljendust: Pildi paigutuse kaardil saab määrataa peale horisontaalse ja vertikaalse paigutuse ka kas pilti teisaldatakse koos tekstiga, kas kattuvus on lubatud jms. Teksti mähkimise kaardil avaneb üks lisavalik: üle ja alaserv, mille korral pilt ei lõika teksti ja pildi üles ning alaserva saab määrata käsitsi kui kaugel pilt tekstist asub. 5/ /8

6 Piltide paigutamise saab vaikimisi määrata nii, et see paigutuks alati tekstireale. Word 2003 versioonis saab sama määrata tööriistade Versioonis Word 2007 tuleb MS Office tööriistariba alt menüüst (Toolbars) suvandite (Options) käsuga valida käsk (akna allääres) Word Options ning avanenud redigeerimise kaardil. aknas valik Advanced Sektsioonide kasutamine, päise ja jaluse kujundamine Kui dokumendile on vaja lisada lehevahetus (Page break) siis saab kasutada klahvikombinatsiooni Ctrl + Enter. Vahest on vaja pikemale tekstidokumendile osade kaupa anda erinevaid pealkirju lehe päisesse vms. Selleks kasutatakse sektsioone ja sektsiooni vahetust (Section break). Sektsiooni vahetust saab luua Page Layout menüüs olevalt väljalt Page Setup (lehekülje häälestus) nupuga Breaks (piir). Kui me soovime erinevatele sektsioonidele erinevaid kirjeid päisesse/jalusesse, tuleb valida Section Break Next Page (sektsioonipiir järgmisel leheküljel). Jaluse/päise vormindamiseks tuleb valida Insert menüüst nupu Header või Footer alt Edit Header/Footer (jalus/päis). Tekkinud Header &Footer Tools menüüs Design kaardil tuleb määrata, kas antud töös on kõik sektsioonide päised/jalused ühesugused st lingitud eelmise sektsiooniga, kas antud töös/sekstioonis on esileht erineva kujundusega. Kui jaluse/päise korduvus ja seotuss erinevatel lehtedel, sektsioonidel on määratud, saab lisada vastava jaluse/päise sisu (vastupidises järjekorras võib olemasolev tekst kustuda). 6/ /8

7 dokumendi väljatrükiks kohandamine (peegelveerised) spetsiifilised asjad tekstidokumendis: sidekriips (numbri laiune) mõttekriips (n dash) Alt või Ctrl + NumPad (miinusmärk) mõttekriips (m dash) Ctrl + Alt + NumPad (miinusmärk) pehme poolitus on Ctrl + sidekriips nn kõva sidekriips ehk koht, kus ei tohi rida murda Ctrl+Shift+_ (alakriips klaviatuurilt) nn kõva tühik st koht, kus ei tohi rida murda Ctrl+Shift+tühik või Alt+255 mõttepunktid Ctrl + Alt + punkt Klahvikombinatsioonid Start menüü avamine +E My Computer avamine (akendes saab liikuda Tab klahviga ning aknas noolega klahvidega) +D töölaua (desktop) kuvamine Alt+F4 aktiivse akna sulgemine Alt MS Office 2007 lühikäskude aktiviseerimine F6 liikumine olekuriba ja menüüribade vahel (edasi tagasi noolega klahvid või Tab ja Shift + Tab) Shift+F10 aktiivse elemendi kiirmenüü avamine (sama, mis hiire parema klõpsuga) Ctrl + Tab dialoogiaknas vahekaartide vahel liikumine Enter valiku kinnitamine Esc valiku tühistamine Ctrl+Shift+8 (mitteprinditavate ( )) vormindusmärkide aktiviseerimine Tekstidokumendis liikumine: F5 liikumine lehele lehekülje numbri järgi 7/ /8

8 PageUp lehe algusesse PageDown lehe lõppu (proovi neid klahve ka koos klahviga Ctrl) Ctrl + Home dokumendi algusesse liikumine Ctrl + End dokumendi lõppu liikumine Sinna, kus viimati midagi muutsin Shift +F5 Ctrl+F otsima (find) Ctlr+H asendama (replace) NumPad ilt klahvikombinatsioonid ALT+1 ALT+3 ALT+14 ALT+21 ALT+20 ALT+26 ALT+43 + ALT+60 < ALT+62 > ALT+123 { ALT125 } ALT+241 ± ALT+248 ALT+251 ¹ ALT+252 ³ Viiteid Aasaru, J. Küljendaja 10 soovitust teksti koostajale Sepp, H. Tekstitoimeti MS Word /8