1 / :19

Transcription

1 1 / :19 Sissejuhatus Töökindel Võimas Lihtne kasutada I Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Hiire kasutamine Visuaalsed elemendid Ikoonid Töölaud Aknad Dialoogiaknad Kõvaketta sirvimine Mitu sirvimisvõimalust Failid ja kaustad II Dokumendikeskne igapäevatöö Dokumentide töötlemine Dokumendi avamine Info kopeerimine, siirdamine, kustutamine Töö salvestamine Dokumendi printimine Programmi avamine ja sulgemine Stardimenüü korraldus All Programs. Korraldus Run Programmi automaatkäivitamine Programmi sulgemine Aktiivse programmi vahetamine Abiinfo kasutamine Arvuti välja lülitamine Faili- ja kaustaoperatsioonid Failide kopeerimine ja siirdamine Kustutamine Uue kausta loomine Ümbernimetamine Faili või kausta otsimine Printeri lisamine Tarkvara lisamine ja eemaldamine Riistvara lisamine III Töökeskkonna kohaldamine Töölaua ja kasutajaliidese kohaldamine Tööriistaribade kasutamine Aktiivne töölaud Töölaua kohaldamine mitme kasutaja puhul Stardimenüü ja tegumiriba kohaldamine Mitme monitori kasutamine IV Arvuti hooldamine

2 2 / :19 Kõvaketta hooldamine Vigade kontrollimine Ketta tihendamine Turvakoopiate tegemine Üleliigsete failide kustutamine Kaustade pakkimine Disketi vormindamine Vigade diagnoosimis- ja parandamisvahendid V Arvutivõrgud ja Internet Kohalikud võrgud Oma arvuti ressursside jagamine Teiste arvutite ressursside kasutamine Dial-Up võrk Põhilist Internetist Interneti kasutamine Veebilehtede tellimine Veebilehe lugemine offline resiimis Elektronpost VI Rakendusprogrammid Tekstiredaktor WordPad Joonistusprogramm Paint Meediapleier Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja multimeedia tuge, muudetud kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile videoredaktor Windows Movie Maker CD-kirjutamise tarkvara lihtne Interneti tulemüür uus brauser Internet Explorer 6 uus, lihtsustatud kasutajaliides suurem töökindlus Töökindel

3 3 / :19 Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks. Komplektis on kõvaketta hooldamiseks vajalikud abiprogrammid (Disk Cleanup ja Disk Defragmenter). Iga programmi failid paiknevad oma kaustas. Programmide kustutamisel ei jää kõvakettale liigseid faile. Kui arvuti pärast mõne uue draiveri installeerimist korralikult ei tööta, võimaldab System Restore taastada eelmise töötava seisundi. Võimas Windows XP sobib nii võimsate tööjaamade kui ka sülearvutite töökeskkonnaks. Ta suudab efektiivselt kasutada mälu, suuri kõvakettaid ja mitut kuvarit, toetab proffidele mõeldud riistvara ning paljusid arvutivõrke ja sisaldab täielikku tarkvara Interneti võimaluste kasutamiseks. Komplektis on brauser Microsoft Internet Explorer, Microsoft Outlook Express elektroonilise kirjavahetuse pidamiseks ja Interneti-uudiste lugemiseks ning Windows Media Player, mis võimaldab Internetist, kõvakettalt ja plaatidelt mängida muusika- ja videofaile. Operatsioonisüsteemi on integreeritud ka sõnumivahetusprogramm Windows Messenger. USB- ja IEEE ehk FireWire portide ning Plug and Play tugi lubab arvuti külge lihtsalt ühendada mitmesuguseid välisseadmeid. Töö ajal võib CD-plaadilt kuulata taustamuusikat. Lihtne kasutada Windows XP kasutamine ei ole keerukam Windows 98/Me kasutamisest. Sul on võimalik oma käe järgi kujundada töölauda, stardimenüüd, tööriistaribasid ja aknaid. Lihtne on installeerida uut riistvara ja programme, hooldada kõvaketast ning teha igapäevaseid faili- ja kaustaoperatsioone. I Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul.

4 4 / :19 Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele loonud. Uusi kasutajanimesid ja paroole saab lisada, tehes topeltklõpsu akna Control Panel ikoonil User Accounts. Samast saad ka muuta kasutajanime ja kasutajale määratud ikooni. Tehases eelinstalleeritud Windows XP korral pole vaja sisestada aktiveerimisvõtit. Ka seadmete vahetamise või lisamise korral pole aktiveerimisvõtit vaja, v.a emaplaadi vahetamise korral. Sama operatsioonisüsteemi koopiat saab kasutada ainult arvutil, millele ta tehases installeeriti. Hiire kasutamine Windowsi keskkonda saad tõhusalt kasutada vaid hiirega. Hiir on kahe või kolme põhinupuga. Keskmise, kolmanda nupu asemel võib olla ratas. Põhitöö tehakse vasaku hiirenupuga. Hiirega seoses kasutatakse järgmisi termineid. osutama klõpsama topeltklõps pukseerima hüpikmenüü hiirt nihutades viima hiirekursori vajalikule elemendile (nt akna raamile) vajutama vasakut hiirenuppu ja selle kohe vabastama klõpsama kaks korda kiiresti vasakut hiirenuppu või üks kord keskmist hiirenuppu vajutama vasakule hiirenupule ja seda vabastamata nihutama hiirt, viies kursori all oleva objekti teise kohta parempoolset hiirenuppu klõpsates (paremklõpsuga) avanev aken, mis sisaldab korraldusi kursori all oleva objekti kohta Hiirt on soovitatav liigutada arvutiga kaasas oleval hiirematil (optilise hiire korral pole hiirematti vaja). Visuaalsed elemendid Ikoonid Pärast Windows XP käivitamist ilmub ekraanile töölaud, millel on vaid üks ikoon Recycle Bin (prügikorv), kui arvuti valmistaja pole töölauale lisanud oma ikoone. Ikoon on väike pildike, mis esindab mõnda faili, kausta või seadet. Fail võib olla dokument (tekst, tabel, pilt jne) või programm. Failid grupeeritakse parema ülevaate saamiseks kaustadesse. Seade on arvuti füüsiline osa ketta-, flopi-, CD-, DVD-seade või muu. Hiire topeltklõps töölaual või kaustaaknas oleval ikoonil avab sellega seotud programmivõi kaustaakna. Kasutaja võib töölauale lisada talle vajalikke ikoone, kuid soovitatav on hoida töölaud puhas. Töölaud Kasutajakeskkonna üks olulisemaid komponente on töölaud (desktop). Kogu töö käib akna vasakus alanurgas oleva nupu Start abil avatavate menüüde abil. Võimalik on valida töölaua taustapilti, -mustrit või -värvi.

5 5 / :19 Ainuke ikoon, mida töölaualt ei saa eemaldada, on prügikorv. Prügikorv on kaust, kuhu paigutatakse kustutatud failid. Kuni prügikorvi pole tühjendatud, on kogemata kustutatud faile võimalik taastada. Töölaua alaservas paikneb tavaliselt tegumiriba (taskbar), mille võib pukseerida ka ekraani teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse andmiseks selle nimel klõpsata. Avaneb valitud aken või käivitub valitud programm. Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised korraldused: My Documents Avab kaustad, millesse on salvestatud sinu poolt koostatud dokumendid. My Rescent Documents Sisaldab viimati töödeldud dokumentide nimekirja (Home-versioonil seda vaikimisi ei ole), mis võimaldab nendega tööd jätkata. Klõps dokumendi nimel avab dokumendi selle koostamiseks kasutatud programmi aknas. My Pictures Avab kaustad, milles on sinu poolt salvestatud pildi- ja videofailid. My Music Avab kaustad, milles on sinu poolt salvestatud muusikafailid. My Computer Avab juurdepääsu arvuti kettaseadmetele. My Network Places Avab juurdepääsu arvutivõrgus paiknevatele kaustadele. Control Panel Võimaldab muuta arvuti tööparameetreid. Run Selle korraldusega võid avada dokumente ja veebilehti ning käivitada programme. Dialoogiaknasse tuleb tippida dokumendi otsimistee. Help and Support Avab ingliskeelse abiinfosüsteemi (spikri). Võimaldab Internetist alla laadida operatsioonisüsteemi muudatusi ja draiverite uusimaid versioone. Turn Off Computer

6 6 / :19 Võimaldab töö turvaliselt lõpetada, teha uue alglaadimise või arvuti ooteseisundisse (Stand By) jätta (kõvaketas ja monitor lülitatakse välja, mälus olevad andmed säilivad). Log Off Võimaldab avanevast dialoogiaknast seansi lõpetada (Log Off) ja arvuti tööle jätta, et seda saaks kasutada keegi teine, või avada olemasolevatele lisaks uue seansi (Switch User). Kõik avatud programmid jäävad tööle. Näiteks võib mõni teine pereliige kontrollida oma elektronposti, ilma et seni arvutit kasutanu peaks oma seanssi lõpetama. See on Windows XP uus võimalus. Aknad Aknad on Windowsi põhikomponendid. Iga rakendusprogramm töötab oma aknas. Akendes kuvatakse ka kaustade ja veebilehtede sisu. Akna vasakus ülanurgas on pildiga nupp (1), millele klõpsates avaneb aknamenüü, kust saab valida korraldusi aknaoperatsioonideks. Topeltklõps sellel nupul suleb akna. Paremas ülanurgas on kolm olekunuppu (2). Klõps vasakpoolsel nupul viib akna tegumiribale, keskmine nupp suurendab akna üle ekraani või vähendab selle esialgse suuruseni. Klõps parempoolsel nupul sulgeb akna (vastab aknamenüü korraldusele Close). Akna nimi paikneb tiitliribal (3). Akna asukoha muutmiseks tuleb hiirekursor viia tiitliribale, vajutada vasakule hiirenupule ja seda vabastamata pukseerida aken ekraanil sobivale kohale. Akna mõõtmete muutmiseks tuleb kursor viia akna nurgale või küljele, kus selle kuju muutub kahe otsaga nooleks, vajutada vasakule hiirenupule ja seda vabastamata sikutada akna nurka või külge vajalikus suunas. Akna mõõtmete või asukoha muutmiseks võib kasutada ka aknamenüü korraldusi Move (siirda) ja Size (suurus) koos nooleklahvidega. Operatsiooni lõpetab vajutus Enter-klahvile. Hiire abil on aknaoperatsioone märksa mugavam teha. Tiitliriba all on menüüriba (4), mille sisu sõltub aknas töötavast programmist. Klõps mõnel menüüriba korraldusel avab rippmenüü, kust vajalik korraldus tuleb valida hiireklõpsuga. Kui aknas on rohkem infot, kui sinna füüsiliselt mahub, saab akna sisu muuta kerimisribade (5) abil. Akna mõõtmeid on kõige mugavam muuta paremast alanurgast (6) hiirega sikutades (ülanurkades segavad nupud). Dialoogiaknad Dialoogiakende kaudu väljastatakse teateid ja esitatakse küsimusi. Arvuti pakub võimaluse(d) ja kasutaja teeb valiku. Dialoogiaken on üldjoontes järgmine:

7 7 / :19 Tiitliribal kuvatakse dialoogi avanud programmi nimi. Aknas kuvatakse programmi poolt esitatud küsimus. Klõps nupul Yes annab jaatava vastuse, klõps nupul No annab eitava vastuse ja klõps nupul Cancel katkestab tegevuse, mis tekitas lahendamist vajava olukorra. Kõvaketta sirvimine Arvutis kasutatavad programmid ja dokumendid paiknevad kõvaketta failides. Igal failil on oma nimi. Failid on grupeeritud kaustadesse. Kui vajaliku dokumendi nime stardimenüüs ei ole, tuleb see kettalt üles otsida. Kasutaja poolt salvestatud failid paiknevad kaustades My Documents, My Pictures või My Music, mis avanevad stardimenüü samanimeliste korraldustega. Ketta sirvimist võib alustada stardimenüü korraldusega My Computer, mis avab samanimelise akna, kus on kettaseadmete ja kasutaja nimega dokumentide kausta ikoonid. Klõps kettaseadme ikoonil muudab selle ikooni aktiivseks. Akna vasakus servas paikneva tööpaani alaosas kuvatakse kõvaketta vaba maht (Free Space) ja kogu maht (Total Size). Iga seadmeikooni all või kõrval on vastava seadme nimi ja tähis, nt CD Drive (F:). Topeltklõps aknas oleval ketta- või kaustaikoonil avab järgmise kaustaakna, kas samas või uues aknas. Topeltklõps dokumendi- või programmiikoonil käivitab programmi (avab programmiakna).

8 8 / :19 Mitu sirvimisvõimalust Uue kausta sisu võib kuvada kas juba avatud kaustaaknas (vaikimisi) või uues aknas. Kuvamisviisi saab määrata kaustaakna menüü Tools korraldusega Folder Options avanevast dialoogiaknast (nt Open each folder in the same window kuvab uue kausta samas aknas). Samast saab valida vaikimisi kasutatava standardse tööstiili, kus aknad avanevad topeltklõpsuga (Double-clik to open an item), või veebipõhise stiili vahel, kus aknad avanevad ühekordse klõpsuga. Akna vasakus servas oleva tööpaani saab eemaldada samast aknast (Use windows classic folders). Klõps kaustaakna tööriistariba nupul Folders avab akna vasakus servas tööpaani asemel kaustapuu. Klõps mõnel kaustapuu kaustaikoonil kuvab kausta sisu akna paremas pooles. Sirvimise alustamiseks võib kasutada ka paremklõpsuga nupul Start avaneva hüpikmenüü korraldust Explore, mis samuti avab kaustapuuga akna. Tööriistariba viimase nupuga Views avanevast menüüst võib valida, mida kaustaaknas näidatakse. Seal võivad olla suured ikoonid (tiles), väikesed ikoonid (icons), faililoetelu (list), detailne loetelu (details) või pisipildid (thumbnails). Pisipildivaade on eriti mugav pilte sisaldavate kaustade korral. Neile kaustadele on lisatud veel üks vaade - filmiriba. (filmstrip). Selles vaates on pisipildid paigutatud horisontaalselt. Nende kohal on valitud pilt suuremalt. Klõps akna vasakus servas oleva tööpaani tekstil View as slide show, käivitab pildiesituse.

9 9 / :19 Failid ja kaustad Kettaseadmeil on kahte liiki haldusüksused failid ja kaustad. Failidest omakorda on tähtsamad dokumendifailid ja programmid. Kaustas on alamkaustad ja failid. Dokumendifail on arvutis säilitatav informatsioon, nt kasutaja poolt koostatud kiri, tabel, pilt vm. Programmifail (ehk programm) on töövahend. Näiteks Paint iga saab pilte joonistada, WordPad iga teksti töödelda. Igal programmil võib olla erinev ikoon. II Dokumendikeskne igapäevatöö Dokumentide töötlemine Dokumendi avamine

10 10 / :19 Windows XP on loodud dokumendikeskse töö jaoks, st kasutaja saab varem tehtud dokumente avada eelnevalt mingit programmi käivitamata, tehes kaustas My Documents vajaliku dokumendi nimel topeltklõpsu. Stardimenüü korraldusega My Rescent Documents võid avada mõne viimati kasutatud dokumentidest. Uue dokumendi tegemiseks vali stardimenüüst vajaliku programmi nimi, nt Microsoft Word, mis avab uue tühja tekstidokumendi tekstiredaktori aknas. Et dokumente saaks kiiresti leida, tuleks nad paigutada kausta My Documents alamkaustadesse. Pildi- ja videofailide jaoks on kaust My Pictures, muusikafailide jaoks My Music. Alamkaustu võib moodustada projekti, töö iseloomu või kliendi nime alusel, nt kirjad, reklaam, bilanss. Kui on teada, mis kaustas dokument paikneb, on lihtne avada vastav kaustaaken, otsida sealt dokument üles ja teha selle nimel või ikoonil topeltklõps. Dokument avaneb selle programmi aknas, millega ta koostati (täpsemini failinime laiendiga seotud programmi aknas, nt MP3-failide avamiseks võib kasutada erinevaid pleieriprogramme). Rakendusprogrammide, nt WordPadi, failimenüü korraldus Open avab samanimelise akna, kust saab olemasoleva dokumendi üles otsida. Kõigepealt vali vajalik kaust. Seejärel vali hiireklõpsuga dokumendi nimi ja klõpsa nupul Open või tee dokumendi nimel topeltklõps.

11 11 / :19 Info kopeerimine, siirdamine, kustutamine Töö käigus tekib sageli vajadus andmeid (teksti, tabeleid, pilte, diagramme vm) kopeerida või ühest kohast teise paigutada (siirdada). Aeg-ajalt on tarvis ka andmeid kustutada. Nende tegevuste jaoks on lihtsad universaalsed töövõtted. Kõigepealt tuleb vajalik objekt (tekstiplokk, tabeliplokk vm) märgistada. Vii hiirekursor tekstifailis või tabelis ploki algusesse, vajuta hiire vasak nupp alla, tõmba kursoriga üle märgistatava osa ja vabasta hiirenupp. Märgistatud tekst kuvatakse tumedal taustal. Info kopeerimiseks, siirdamiseks või kustutamiseks märgista kõigepealt info. Seejärel vali kopeerimiseks menüüst Edit korraldus Copy (või klahvikombinatsioon Ctrl+C). Kui soovid infot siirdada või kustutada, vali korraldus Cut (või Ctrl+X). Info siirdamiseks vii kursor kohale, kuhu tahad info paigutada (klõpsa seal hiirega) ja vali menüüst Edit korraldus Paste (või Ctrl+V). Klahvikombinatsioone on mugavam kasutada kui hiirt (eriti märgatav on see sülearvutil). Analoogselt võid infot kopeerida ka ühest dokumendist teise, näiteks Exceli diagrammi Wordi tekstidokumenti või PowerPointi slaidile. Töö salvestamine Olemasolevasse dokumenti tehtud muudatused salvesta menüü File korraldusega Save. Uue dokumendi või muudetud dokumendi uue nimega salvestamiseks kasuta failimenüü korraldust Save As, mis avab samanimelise dialoogiakna. Vali kaust, kuhu fail salvestada, tipi väljale File name faili nimi ja klõpsa nupul Save.

12 12 / :19 Dokumendi printimine Dokumendi printimiseks veendu, et arvuti on ühendatud kohaliku või võrguprinteriga. Seejärel vali menüüst File korraldus Print. Kui programmi failimenüüs on prindivaate korraldus Print Preview, siis on enne printimist soovitatav kontrollida, kuidas dokument prinditult välja näeb. Vajaduse korral võib enne printimist, korraldusega Page Setup avanevast aknast, lehe ääriste laiust muuta. Programmi avamine ja sulgemine Mõningaid toiminguid, nt ketta hooldamise operatsioone või elektronposti lugemist, tuleb alustada vajaliku programmi käivitamisest. Stardimenüü korraldus All Programs Ehkki programmi avamiseks on mitmeid võimalusi, tuleks korralikult installeeritud programme käivitada otse stardimenüü vasakust paanist või stardimenüü korraldusega All Programs avanevatest alammenüüdest.

13 13 / :19 Esimeses alammenüüs osuta vajalikku järgmise taseme alammenüüd, mis avaneb. Järgmise taseme alammenüüs osuta vajaliku programmi nime ja klõpsa sellel (joonisel Paint). Windows XP töövahendid on alammenüüs Accessories, teistel programmidel on omad alammenüüd. Alammenüü Startup on eriline selle poolest, et tema programmid käivitatakse arvuti sisselülitamisel automaatselt. Viimati kasutatud programme saab käivitada otse stardimenüü vasakpoolse paani alumisest osast. Sagedasti kasutatava programmi saad lisada stardimenüü ülaossa, pukseerides programmi ikooni kaustaaknast tegumiriba nupu Start peale. Programmi ikooni võib pukseerida ka stardinupu kõrval asuvale käivitusribale (Quick Launch), kus vaikimisi on ikoonid brauseri Internet Explorer ja meiliprogrammi Outlook Express käivitamiseks. Sealt saad programmi avada ilma stardimenüüd kasutamata, ühe hiireklõpsuga. Korraldus Run Programme võib käivitada stardimenüü korraldusega Run avanevast aknast. Seda korraldust kasuta vaid juhul, kui tead programmi (dokumendi, kausta) täpset nime ja asukohta oma arvutis. Tipi programmi nimi reale Open ja klõpsa nupul OK. Kui sa pole kindel programmi asukohas või ei oska tippida tema otsimisteed, klõpsa nupul Browse, mis avab samanimelise akna. Vali aknast Browse õige kaust ja fail ning klõpsa nupul Open.

14 14 / :19 Otsimistee on nende kaustade loetelu, mis tuleb läbida failini jõudmiseks oma arvutis või võrgus. Otsimistee algab andmekandja tähisega, milleks võib olla oma arvuti kõvaketas, flopikettaseade, CD-ROM või jagatud võrgukaust, milles dokument asub. Otsimistee algusesse tipi seadmele viitav täht, millele peab järgnema koolon (:), kaldkriips (\) ja kaustade loetelu nende läbimise järjekorras. Kui kaustu on rohkem kui üks, eralda nende nimed kaldkriipsuga (\). Kõige lõppu tipi faili nimi. Mõned näited: Viitamaks failile test.doc, mis asub seadme C kausta My Documents alamkaustas tekstid, tuleb tippida järgmine rida: c:\my Documents\tekstid\test.doc Viitamaks CD-lugeril D paikneva ketta failile setup.exe, tuleb tippida: d:\setup (programmidel võib nimelaiendi jätta tippimata) Viitamaks jagatud võrgukaustas \\kvartali aruanded paiknevale tabelile kulude aruanne.xls, on vajalik tippida järgmine rida: \\kvartali aruanded\kulude aruanne.xls Enamus failinimesid lõppevad kolmetähelise laiendiga, mis määrab faili tüübi. Nii on näiteks.exe failid programmid ja.doc failid Wordi tekstidokumendid. Programmi automaatkäivitamine Kui soovid, et mingi programm käivitatakse alati, kui arvuti sisse lülitad, lisa programmi otseteeikoon Startup kausta. Vali stardimenüüst korraldus All Programs, vii kursor reale Startup, tee paremkõps ja vali avanevast hüpikmenüüst korraldus Open. Avaneb kaustaaken Startup. Pukseeri vajaliku programmi ikoon selle kaustaaknast, paremat hiirenuppu alla hoides, kausta Startup ja vali avanevast hüpikmenüüst korraldus Create Shortcuts Here. Seda võid näiteks kasutada Interneti tulemüüri käivitamiseks koos arvuti käivitamisega.

15 15 / :19 Teine viis faili lisamiseks arvuti käivitamisel automaatselt avatavate failide hulka, on pukseerida selle ikoon kaustapuul, Ctrl-klahvi all hoides, kausta Startup ikoonile. Kui tahad programmi stardimenüüst kustutada, vii hiirekursor stardimenüüs selle nimele ja vali paremklõpsuga avanevast hüpikmenüüst korraldus Delete. Programmi sulgemine Programmi võib tavaliselt sulgeda, valides selle akna menüüst File käsu Exit. Programmi võib sulgeda ka klõpsates akna paremas ülanurgas oleval sulgemisikoonil. Aktiivse programmi vahetamine Taustal töötava programmi akna saab aktiveerida tema tegumiribal paikneva tiitlinupuga. Iga töötava programmi aken on tegumiribal esindatud oma tiitlinupuga. Aktiivse akna nupp on sissevajutatud. Mingi teise akna aktiivseks muutmiseks tuleb tegumiribal klõpsata tema nupul. Aktiivse programmi akna vahetamiseks on ka teine võimalus. Kui tegumiriba ei ole mingil põhjusel nähtav, saab programme vahetada vajutades korraga alla klahvid Alt ja Tab. Ekraanile ilmub väike aken, milles on kõigi töötavate programmide ikoonid. Vali Tab-klahviga vajaliku programmi ikoon ja vabasta mõlemad klahvid. Abiinfo kasutamine Windows XP-l on kaasas põhjalik ingliskeelne abiinfosüsteem (spikker). Abiinfoakna avamiseks vali stardimenüüst korraldus Help and Support. Vasemast veerust võid valida vajaliku teema. Tekstiväljale Serach võid tippida ingliskeelsed sõnad, mille kohta soovid abiinfot. Parempoolsest veerust saad teha mitmesuguseid teenindusoperatsioone.

16 16 / :19 Põhilised süsteemi teenindamise vahendid on alapealkirja Pick a task all. Siit saad süsteemi uuendada (Windows Update), süsteemi taastada, kui see pärast mõne draiveri või programmi lisamist enam töötada ei taha (System Restore), ja kõvaketast hooldada (Tools). Mõnikord on dialoogiakende paremas ülanurgas sulgemisnupu kõrval küsimärgiga nupp. Kui vajad infot samas aknas paikneva objekti kohta, klõpsa esmalt küsimärgiga nupul ja siis objektil. Abiinfo väljastatakse kursori juurde ilmuvas aknas. Arvuti välja lülitamine Arvuti tuleb välja lülitada stardimenüü korraldusega Turn Off Computer avanevast aknast. Kui kasutad selleks võrgulülitit, võib osa faile sulgemata jääda, mis toob kaasa häireid arvuti töös. Dialoogiaknas klõpsa arvuti välja lülitamiseks nupul Turn Off. Uuematel arvutitel lülitatakse seejärel automaatselt vool välja, v.a kuvar, mis jääb ooteseisundisse ja tuleb käsitsi välja lülitada. Nupp Restart käivitab uue alglaadimise. Klõps nupul Stand By lülitab kõvaketta välja ja viib kuvari ooteseisundisse, arvuti jääb tööle ja selle mälu sisu säilib. Vajutus toitenupule avab (ooteseisundis arvuti korral) pärast ketta käivitumist dialoogiakna, kuhu sul tuleb tippida oma parool. Seejärel taastub endine ekraanipilt ja võid tööd jätkata. See tagab, et võõrad ei saa sinu seanssi jätkata, kui oled töökohalt ajutiselt lahkunud. Kuidas arvuti reageerib korpuse nuppudele Power ja Sleep vajutades, määratakse süsteemiaknast Control Panel. Klõpsa ikoonil Performance and Maintenance ja edasi ikoonil Power Options. Vali aknast Power Options Properties sobivad väärtused ja katseta neid.

17 17 / :19 Selle akna lehelt Hibernate võid valida mälu sisu kõvakettale salvestamise võimaluse, märgistades kontrollkasti Enable hibernation. Kui arvutit pole määratud aja jooksul kasutatud "suigub see talveunne". Kettale kirjutatava info maht on võrdne arvuti mälu mahuga. Mida rohkem on arvutil mälu, seda pikem on arvuti sulgemise ja taaskäivitamise aeg. Kui arvuti on talveunes, siis pärast toitenupule vajutamist ja parooli tippimist taastub sulgemiseelne ekraanipilt (kõik aknad ja programmid). Pooleliolev tähtis fail tuleks igaks juhuks salvestada. Kui arvutit mõnda aega ei kasutata, võib selle automaatselt ooteseisundisse viia või mälu salvestamisega sulgeda. Eriti oluline on see sülearvuti aku laadimiste vahelise aja pikendamiseks. Faili- ja kaustaoperatsioonid Kõvakettal, CD-l ja flopidel säilitatakse info failidena. Fail on seotud informatsioon, nt tekst, tabel või pilt. Kuna kõvaketas mahutab tuhandeid faile, jaotatakse need sisu järgi kaustadesse. Igal kaustal on oma nimi ja see sisaldab kindla otstarbega faile, nt mingi programmipaketi omi. Igal failil on oma nimi, mis ei tohi sama kausta piires korduda. Failinimede pikkus võib olla kuni 250 märki. Lubatud on suur- ja väiketähed, mille vahel tehakse vahet, tühikud ja eesti eritähed. Faili nimeks võib näiteks panna Teise kvartali müügiaruanne. Failioperatsioone võib teha kaustaaknast või Windows Exploreri aknast, mis avaneb stardimenüü korraldustega All Progams, Accessories, Windows Explorer. Selle akna vasakus servas kuvatakse kaustapuu. Sama kaustapuu võib avada ka igas kaustaaknas, klõpsates kaustaakna tööriistariba nupul Folders. Failide kopeerimine ja siirdamine Kõik ostetud programmid tuleb installeerida (kopeerida) kõvakettale. Andmefailidest tuleb regulaarselt teha turvakoopia võrgukettale, CD-RW plaadile või flopile. Tööarvutist mõne faili koju viimiseks tuleb see kopeerida flopile jne. Seega on failide kopeerimine üks enam kasutatavaid operatsioone. Kopeerimiseks või siirdamiseks ava selle kausta aken, kus fail paikneb, ja klõpsa vajaliku faili ikoonil või nimel. Et valida mitu erinevat faili, klõpsa kõikide failide ikoonidel, hoides Ctrl-klahvi allavajutatuna. Märgistatud failide ikoonid kuvatakse teisevärviliselt. Kopeerimiseks vali kaustaakna menüüst Edit korraldus Copy (Ctrl+C), siirdamiseks Cut (Ctrl+X). Edasi ava selle kausta aken, kuhu soovid failid kopeerida või siirdada, ja anna menüüst Edit korraldus Paste (Ctrl+V). Neid korraldusi võib valida ka paremklõpsuga avanevast hüpikmenüüst. Siirdamisel eemaldatakse failid lähtekaustast, kopeerimisel jäävad nad sinna alles. Kui akna vasakus pooles on näha kaustapuu, võib märgistatud failid või kausta pukseerida kaustapuul vajaliku kausta ikoonile. Hiirenupu vabastamisel peab hiirekursori noole ots paiknema vajalikul ikoonil. Pukseerimisel failid vaikimisi siirdatakse, v.a juhul, kui pukseerid nad flopiseadme ikoonile (siis failid vaikimisi kopeeritakse). Kui hoiad pukseerimise ajal Ctrl-klahvi allavajutatuna, siis kõvakettal failid kopeeritakse (kopeerimise korral on kursori kõrval plussmärk). Pukseerimine vajab suuremat vilumust. Kui siirdasid või kopeerisid kogemata valesse kausta, vali kohe menüüst Edit korraldus Undo, mis paigutab siirdatud failid endisele kohale tagasi või kustutab kopeeritud failid.

18 18 / :19 Flopikettale võib faili veelgi lihtsamalt kopeerida klõpsates failiikoonil või -nimel ja valides menüüst File (või hüpikmenüüst) korralduse Send To ning siis flopiseadme. Kustutamine Faili või kausta kustutamiseks klõpsa tema ikoonil või nimel ja vali menüüst File käsk Delete või vajuta Delete-klahvi. Koos kaustaga kustutatakse kõik selles paiknev. Kõiki niiviisi kustutatud faile säilitatakse mõnda aega prügikorvis (Recycle Bin). See tähendab, et kogemata kustutatud faili on võimalik prügikorvi abil taastada. Taastamiseks ava topeltklõpsuga töölaua ikoonil Recycle Bin samanimeline aken, märgista taastatavad failid ja klõpsa aknas nupul Restore. Prügikorvi tühjendamiseks vali hüpikmenüüst korraldus Empty Recycle Bin ja vasta kinnitusküsimusele klõpsuga nupul Yes. Prügikorv tühjendatakse ja selles olnud faile enam taastada ei saa. Uue kausta loomine Uue kausta loomiseks ava kaust või seade, kuhu uut kausta luua tahad. Vali menüüst File või paremklõpsuga avanevast hüpikmenüüst korraldus New ja avanevast alammenüüst korraldus Folder. Kaustaaknasse ilmub uue kausta ikoon, mille nimi New Folder on kuvatud töödeldava tekstireana. Tipi selle asemel uue kausta nimi (nime New Folder pole eelnevalt vaja kustutada) ja vajuta Enter. Ümbernimetamine Et faili nime muuta klõpsa sellel, oota hetk ja klõpsa veelkord. Nimi kuvatakse tumedal põhjal ja selle taha ilmub vilkuv kursor. Tipi uus nimi või vii kursor nooleklahviga vajalikule kohale ja muuda nimi. Nime võid muuta igas aknas, kus see näha on. Nii saab muuta ka töölauale paigutatud ikoonide nimesid, v.a Recycle Bin. Faili või kausta otsimine Kui sa ei tea päris täpselt, kus vajalik fail või kaust asub, võid seda otsida stardimenüü korraldusega Search, mis avab animatsiooniga varustatud otsinguakna. Vali akna vasakust paanist, mida tahad otsida. Edasi tipi otsitav võtmesõna, nt faili nimi või osa sellest ja vali kust otsida, nt kaustast My Documents. Otsingu tulemusel leitud failide nimed väljastatakse akna paremas pooles. Seejärel võid otsingu lõpetada või seda teiste võtmesõnadega korrata.

19 19 / :19 Printeri lisamine Printeri lisamiseks ühenda see arvuti külge vastavasse porti. Paralleelporti ühendatava printeri korral lülita arvuti välja, ühenda printeri kaabel ja lülita arvuti uuesti sisse. USB- või IEEE 1394-porti võid printeri (või mõne muu välisseadme, nt videokaamera või MP3-pleieri) ühendada ilma arvutit välja lülitamata. Windows XP teeb uuemate printerite puhul selle tüübi ise kindlaks ja käivitab vajaduse korral printeritarga (Add Printer Wizard). Vasta selle küsimustele. Kui automaatne tüübi tuvastamine ei toimi, vali stardimenüüst korraldus Printer and Faxes. Klõpsa tööpaani ikoonil Add a Printer, mis käivitab printeritarga. Vasta selle küsimustele. Kui printeri draiver pole Windows XP koosseisus, siis tuleb see sisestada disketilt või hankida Internetist Microsofti tugisaidist. Võrguprinteri lisamisel küsitakse selle nime või otsimisteed.. Kui sa seda ei tea ja Browse nupuga ei leia, küsi võrguadministraatorilt. Printeri aktiveerimiseks klõpsa selle ikoonil ning vali menüüst File korraldus Set As Default. Tekstidokumentide koostamisel peab olema aktiivne see printer, millel neid kavatsetakse printida, vastasel korral võib lehe vorming printimisel ebameeldivalt muutuda (nt lehevahetus toimub vales kohas). Käsitsi võib installeerida ka sellise printeri draiveri, mis pole arvutiga ühendatud, nt juhul, kui kodus koostatud faili on vaja printida töökoha printeril või mõnes teises asutuses. Tarkvara lisamine ja eemaldamine Aeg-ajalt võib tekkida vajadus uute programmide lisamiseks. Uued CD-l tarnitavad programmid käivitavad installeerimisprogrammi automaatselt. Kui see ei käivitu või soovid programmi eemaldada, siis talita järgmiselt: Vali stardimenüüst korraldus Control Panel. Klõpsa ikoonil Add or Remove Programs. Avanevas aknas Add or Remove Programs klõpsa uue programmi lisamiseks akna vasakus servas ikoonil Add New Programs. Programmi installeerimiseks klõpsa nupul CD or Floppy. Internetist Windows XP uuenduste tõmbamiseks klõpsa nupul Windows Update. Programmide eemaldamine toimub samast aknast ikooniga Change or Remove Programs.

20 20 / :19 Soovitatav on kasutada ainult tarkvara, mille karbil on märge, et see töötab Windows XP keskkonnas. Enamasti töötavad ka Windows 2000 programmid. Abiprogrammid, nt kettatihendajad, viirusetõrjujad, CD-kirjutamise ja DVD-mängimise tarkvara peavad kindlasti olema Windows XP jaoks kirjutatud. Riistvara lisamine Riistvara (nt uue printeri, võrgu- või kuvaadapteri) lisamine on lihtne. Uute Plug and Play seadmete puhul tuleb sul vaid seade arvutisse monteerida või arvutiga ühendada, arvuti käivitada ning arvuti teeb ülejäänud töö ise ära. Võrguadapterite puhul ühenda enne arvuti käivitamist kaart võrguga. USB- või IEEE 1394-porti võib seadmeid ühendada töö ajal. Lihtne on ka vanemate seadmete lisamine. Kontrolli, et seade on arvutiga ühendatud. Seejärel vali stardimenüüst korraldus Control Panel. Klõpsa avanevas aknas ikoonil Printers and Other Hardware ja järgmise akna vasakpoolses paanis real Add Hardware. Järgi juhiseid. Kontrolli Internetist, et sul on uusim, Windows XP jaoks optimeeritud helikaardi, kuvaadapteri ja DVD-seadme või CD-RW-seadme (kui arvutil selline seade on) draiver. Vajaduse korral tõmba uuem versioon Microsofti tugisaidist ja installeeri see arvutisse. See tagab maksimaalse töökiiruse. III Töökeskkonna kohaldamine Windows XP võimaldab hõlpsasti muuta kõiki töökeskkonna parameetreid. See toimub kausta Control Panel ikoonide abil.

21 21 / :19 Töölaua ja kasutajaliidese kohaldamine Kasutajaliidese parameetreid muudetakse Control Paneli grupi Appearance and Themes ikooni Display abil., mis avab akna Display Prpoperties. Sama akna avab ka paremklõpsuga töölaua tühjal kohal avaneva hüpikmenüü korraldus Properties. Sellest aknast saad valida ekraani eraldusvõimet, värvisügavust, töölaua taustamustrit või -pilti, akende värve ja ekraanisäästjat. Lehelt Themes saad valida kasutajaliidese teema, sh Windows Classic, mis näeb välja nagu Windows Valiku tulemust näed aknas oleval ekraanil. Kui oled rahul, klõpsa nupul Apply. Lehelt Desktop saad valida töölaua taustamustri või -pildi. Taustaks võid nupuga Browse valida ka suvalise paraja suurusega pildi või HTML-dokumendi (veebilehe). Kirjud mustrid ja pildid segavad töölauale paigutatud ikoonide vaatamist. Lehelt Settings saad muuta värvisügavust (värvide arvu) ja kuvari eraldusvõimet, nagu kasutatav kuvar ja kuvaadapter seda võimaldavad. 15-tollise kuvari korral võiks valida eraldusvõime 800x600, 17-tollise kuvari korral 1024x786 pikselit. Lehelt Screen Saver saad valida ühe nimistus olevatest ekraanisäästjatest ja ajavahemiku, mille järel see tööle hakkab, kui arvutit ei kasutata. Ära vali liiga lühikest ajavahemikku, see hakkab tööd segama. Sama lehe nupuga Power saad määrata, kuidas toimub arvuti seiskamine. Kui arvutit ei kasutata, võib see automaatselt, määratud aja järel, siirduda ooteseisundisse (stand by) või salvestada mälus olevad andmed ja voolu välja lülitada (hibernate). Eriti oluline on see sülearvuti aku laadimiste vahelise tööaja pikendamiseks. Lehelt Appearance saad valida akende kujunduse (kasutatava värviskeemi ja kirja suuruse). Kõige lihtsam on seda teha, valides ühe loetelus Scheme toodud skeemidest. Kaustaakendega võib töötada klassikalises Windows 95 stiilis, kus kaustaaknad ja failid avab topeltklõps ikoonil või Interneti stiilis, kus aknad avab ühekordne klõps. Vaikimisi kasutatakse klassikalist stiili. Interneti stiili saad valida kaustaakna menüü Tools korraldusega Folder Options avanevast aknast, raadionupuga Single-click to open an item. Sel juhul tuleb faili nime muutmiseks viia kursor faili nimele ja valida hüpikmenüüst korraldus Rename.

22 22 / :19 Tööriistaribade kasutamine Kaustaakendes ja töölaual võid kasutada mitmeid kohaldatavaid tööriistaribasid. Akna vasakus servas võid tööpaani asemel avada Eploreri-paane. Kuvatavad tööriistaribad ja Exploreri-paan valitakse aknamenüü View korraldustega. Windows XP saab ise aru aknas kuvatavast infost ning valib vastavalt sellele vajalikud nupud ja menüüd, samuti akna vasakus servas paikneval tööpaanil kuvatavad korraldused. Standardsetest tööriistaribadest saad valida järgmiseid: Tööriistariba Standard Buttons Address Bar Links Kasutus Enamkasutatavate korralduste andmiseks (kopeerimine, siirdamine, kustutamine, kuva muutmine, kaustapuus edasi-tagasi liikumine). Veebilehtede, kaustade, dokumentide ja programmide avamiseks. Aadressikastis kuvatakse avatud kausta või veebilehe aadress. Mujale siirdumiseks tipi uus aadress ja vajuta Enter. Sellele tööriistaribale saad paigutada lingid enamkasutatavatele veebilehtedele. Joonisel on kuvatud kõik akendes kasutatavad tööriistaribad. Akna tööriistariba kuvamiseks või varjamiseks vali menüüst View korraldus Toolbars. Lisa klõpsuga linnuke nende tööriistaribade nimede ette, mida tahad näha, ning eemalda nende tööriistaribade nimede eest, mida soovid varjata. Tööriistariba nupud võivad olla suured (joonisel ülemine riba) või väikesed. Tekst võib olla nuppude all, neist paremal või hoopis puududa. Tööriistariba välimuse muutmiseks tee vajalikul ribal paremklõps ja vali hüpikaknast korraldus Customize, mis avab samanimelise akna, kus saad loetletud omadusi soovikohaselt muuta. Tegumiribal mõne tööriistariba kuvamiseks või varjamiseks tee tegumiriba vabal osal paremklõps ja klõpsa hüpikmenüü alammenüüs Toolbars vajaliku tööriistariba nimel. Kui aknas või tegumiribal on avatud Address Bar, siis võid seda kasutada mõne veebilehe või kõvaketta kausta avamiseks. Tipi tekstikasti Interneti-aadress või kausta otsimistee ja vajuta Enter-klahvi. Kaustaakna vasakus seravas võid menüü View korraldusega Explorer Bar avada ühe viiest vertikaalpaanist, mis võimaldavad kiiret juurdepääsu otsiaparaatidele, lemmiklinkidele, varem külastatud veebisaitidele, Interneti-meediale või kasutatud dokumentidele. Paremas aknapooles kuvatakse aktiivse kausta või veebilehe sisu. Klõpsates linki vasakul pool, kuvatakse automaatselt lingi sisu paremas aknapooles. Nii võid näiteks vaadelda otsimistulemuste sisu akna paremas pooles samal ajal, kui otsimistulemused jäävad endiselt kättesaadavaks akna vasakus pooles. Kasutada saab järgmisi paane: Search võimaldab otsida kõvakettal paiknevaid kaustu ja faile või käivitada Interneti-otsingu.

23 23 / :19 Favorites kuvab sinu poolt lemmiklinkide kausta paigutatud soositumaid faile, kaustu ja veebilehti. History kuvab viimati vaadatud veebilehti ja faile, rühmitatuna päevade ja nädalate kaupa. Folders kuvab kaustade ja seadmete puu. Media avab pleieri ja võimaldab Internetist muusikat kuulata või videoklippe vaadata. Aktiivne töölaud Windows XP on kohaldatud tööks Internetiga. Eriti mugav on see Interneti püsiühenduse korral. Sul on võimalik lasta Internetist oma töölauale väljastada kiiresti muutuvat infot alates aktsiakurssidest ja päevauudistest kuni ilmateateni. Aktiivne töölaud (Active Desktop) võimaldab kuvada suvalist veebilehte ilma brauseriakent avamata. Töölauale saab paigutada mitu lehekülge nii Internetist kui oma arvutist, näiteks: pidevalt uuenev info (börsiinfo, päevauudised, sporditeated jm); firma intraneti lehekülg; hüpertekstidokument; Interneti otsingumootor. Veebilehe töölaual kuvamiseks tee paremklõps töölaua tühjal osal ja klõpsa hüpikmenüü korraldusel Properties. Avaneva akna lehel Desktop klõpsa nupul Customize Desktop. Avaneb uus aken Desktop Items, kust saad töölauale lisada vajalike veebilehtede aknaid. Märgistatud veebilehe sisu värskendamiseks klõpsa akna nupul Synchronize. Nupuga Properties võid kehtestada ka automaatse uuendamissageduse. Windows XP puhul on siiski soovitatav töölaud tühjana hoida. Töölaua kohaldamine mitme kasutaja puhul Juhul, kui arvutit kasutab mitu inimest, võib igaüks neist kujundada oma töölaua. Sellisel juhul ei mõjuta ühe kasutaja tehtud muudatused teiste töölaua välimust. Enne, kui kasutaja saab asuda oma töölauda kujundama, tuleb määrata kasutajanimed ja neile vastavad paroolid. Seda tehakse Windows XP installeerimisel. Kui kasutajaid on vaja hiljem lisada või nende õigusi muuta, vali stardimenüüst korraldus Control Panel. Avanevas aknas klõpsa ikoonil User Accounts. Uusi kasutajaid saab lisada ainult administraator või selle õigustes arvuti kasutaja. Administraatori parool määratakse Windows XP Professional installeerimisel. Uus kasutaja lisatakse ikooniga Create a new account. Paroole, kasutajate õigusi ja kasutaja nime ees paiknevat pisipilti saab muuta, klõpsates aknas User Accounts kasutajanimel..

24 24 / :19 Paroolisüsteem on Windows XP turvalisuse alustala. Parool peab olema piisavalt tõhus. Selleks peab ta vastama järgmistele nõuetele: Pikkus vähemalt seitse märki Peab sisaldama märke kõigist järgmisest kolmest grupist: Kirjeldus Tähed (suur- ja väiketähed) Näide A, B, C,...; a, b, c,... Numbrid 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 Muud märgid (kõik peale numbrite ja tähtede) ` # $ % ^ & * ( ) _ + - = { } [ ] \ : " ; '< >?,. / Vähemalt üks muu märk vahemikus teisest kuni kuuenda positsioonini Peab olema varasematest paroolidest tunduvalt erinev Ei tohi sisaldada sinu nime ega kasutajanime Ei tohi olla mõtestatud sõna ega nimi Stardimenüü ja tegumiriba kohaldamine Töö tõhustamiseks muuda käepäraseks stardimenüü, lisades sinna täiendavaid korraldusi, faile või kaustu ja eemaldades mittevajalikke. Stardimenüü muutmiseks: Tee nupul Start või tegumiribal paremklõps, vali hüpikmenüüst korraldus Properties. Klõpsa akna Taskbar and Start Menu Properties lehe Start Menu nupul Customize. Vali meelepärased parameetrid. Programme, faile ja kaustu võib hiirega pukseerida nupule Start (programmide korral võib selle asemel paremklõpsuga avanevast menüüst valida korralduse Pin to Start menu), mis lisab stardimenüü vasaku paani ülaossa (pinned items list) nende avamiskorralduse. Sinna võib pukseerida ka mõne viimati kasutatud programmi nime paani alumisest osast. Mittevajaliku

25 25 / :19 korralduse saab eemaldada, osutades seda hiirega ja valides paremklõpsuga avanevast menüüst korralduse Unpin from Start menu (vasaku paani alaosas olevate programmide eemaldamiseks kasuta korraldust Remove from This List, alammenüüdest eemaldab programmi korraldus Delete). Need korraldused ei kustuta kõvakettalt programmifaili, vaid ainult selle avamiskorralduse. Iga päev vajalike kaustade ja dokumentide otseteeikoone võib ka töölauale paigutada, et neid saaks kiiresti avada, ilma menüüsid või kaustaaknaid kasutamata. Näiteks, kui töötad pikemat aega mõne aruande kallal, siis pukseeri selle ikoon paremat hiirenuppu alla hoides töölauale ja vali seal avanevast hüpikmenüüst korraldus Create Shortcuts Here. Üldiselt on soovitatav töölaud puhtana hoida. Viimati kasutatud dokumendid leiad stardimenüü loetelust My Recent Documents. Tegumiriba kohaldamiseks: Tee nupul Start või tegumiribal paremklõps, vali hüpikmenüüst korraldus Properties. Märgista akna Taskbar and Start Menu Properties lehel Taskbar sobivad kontrollkastid. Kui märgistad kontrollkasti Auto-hide the taskbar, siis tegumiriba varjatakse. Seda saab näha, viies kursori sellele akna servale, kus ta enne varjamist oli. Tegumiriba ümberpaigutamiseks võib selle hiirega suvalisele ekraani äärele pukseerida (kui kontrollkast Lock the taskbar on märgistamata). Riba laiendamiseks tuleb selle siseserva ekraani keskme poole sikutada. Tegumiriba paremas otsas on notification area. Seal võib nt kuvada kellaaja. Kellaaja või kuupäeva seadmiseks tuleb kellal teha topeltklõps. Helitugevuse muutmiseks klõpsa kõlari ikoonil ja nihuta liugurit. Mitteaktiivsed ikoonid saad varjata, märgistades kontrollkasti Hide inactive icons. Mitmeid tegumiribaga seotud korraldusi saad valida paremklõpsuga tegumiriba vabal osal avanevast hüpikmenüüst. Mitme monitori kasutamine Windows XP lubab (teoreetiliselt) korraga kasutada kuni kümmet monitori, mida võib üles seada ühe suure töölauana või kasutada neist igaühte erineva programmi kuvamiseks. Mitme monitori kasutamiseks peab arvutis iga monitori jaoks olema oma kuvaadapter või ühel kuvaadapteril kaks videoporti. Monitoride võimaliku arvu määrab emaplaadi vabade PCI- ja AGP-pesade arv. Iga monitori parameetrid saab määrata dialoogiakna Display Properties lehelt Settings.

26 26 / :19 IV Arvuti hooldamine Hooldamist vajab eelkõige arvuti kõvakettaseade. Aeg-ajalt tuleb kontrollida kõvaketta võimalikke füüsilisi vigu ja failipaigutussüsteemi vigu ning töökiiruse suurendamiseks kõvaketast tihendada (defragmenteerida). Regulaarselt tuleb kontrollida, et kõvakettale pole sattunud arvutiviiruseid ja teha kettal säilitatavast infost turvakoopiaid. Viirusetõrjevahendeid Windows XP ei sisalda. Need tuleb eraldi osta. Reeglina Windows 98/Me/NT/2000 vahendid selleks ei sobi. Mõnikord tekib probleeme arvuti riistvaraga, nt kuvaadapteri, modemi või helikaardiga. Nende lahendamiseks on Windows XP koosseisus vigade diagnoosimise ja parandamise vahendid (troubleshooters). Kõvaketta hooldamine Windows XP Professional toetab kaht kettamälu tüüpi: baaskettamälu (basic storage) ja dünaamiline kettamälu (dynamic storage). Viimane võimaldab ühise mäluna käsitleda mitut füüsilist kettaseadet. Enne uue ketta kasutusele võtmist tuleb see vormindada. Vormindamise käigus jaotatakse ketas sektsioonideks (partition), mida operatsioonisüsteem käsitleb iseseisvate kettaseadmetena ja tähistab tähtedega C, D, E... jne. Sektsioonid vormindatakse omakorda radadeks ja sektoriteks, igasse sektorisse kirjutatakse selle aadress ja kettakontrollerile vajalik info, vigased sektorid märgistatakse, et vältida nende hilisemat kasutamist. Uus kõvaketas vormindatakse tavaliselt üheks, harvem mitmeks sektsiooniks. Sektsioon, milles paikneb operatsioonisüsteem, on primaarsektsioon (primary partition). Windows XP installeerimiseks peab selle suurus olema vähemalt 1 GB. Võimalik on kasutada ka mitut operatsioonisüsteemi (nt Windows Me ja Windows XP). Sel juhul paikneb iga süsteem eraldi primaarsektsioonis ja arvuti käivitamisel saab valida, millist operatsioonisüsteemi kasutatakse. Kokku võib kõvakettal olla kuni neli primaarsektsiooni. Ühe primaarsektsiooni asemel võib olla laiendatud sektsioon (extended partition), mis hõlmab kogu primaarsektsioonidest üle jäänud vaba ketta osa. Selle võib omakorda jaotada loogilisteks kettaseadmeteks (logical drives), mida operatsioonisüsteem käsitleb samuti iseseisvate kettaseadmetena. Kaustas My Computer on kõigi arvuti ketaste (ketta sektsioon või loogiline ketas, edaspidi lihtsalt ketas) ikoonid. Igale kettale moodustatakse failide paigutustabel ja tühi kettakaust (peakataloog). Arvuti kõvaketas vormindatakse tehases ja kasutajal pole seda tavaliselt vaja hiljem teha, pealegi hävib ketta vormindamisel sellel olev info. Ajalooliselt on Windows operatsioonisüsteemides kasutusel järgmised failipaigutustabelid: FAT, FAT32 ja NTFS. Viimane on kõige täiuslikum, kuna võimaldab ühe kettana käsitleda väga suuri kettaseadmeid, kusjuures väikseima failile eraldatava kettaosa (klastri) suurus ei sõltu ketta suurusest. Ketta mahtu kasutatakse kõige ratsionaalsemalt, töö on kiire ja kasutada saab tõhusaid turvameetmeid. NTFS võimaldab kasutatud ketta mahu kokkuhoidmiseks harva kasutatavaid kaustu kokku suruda (pakkida). Windows XP loeb kõigi failipaigutustabelite faile (Windows NT ei lugenud FAT32 faile). Kui arvuti töötab ainult Windows XP-ga, tuleks kasutada NTFSi. Kui soovitakse selle kõrval kasutada ka teist operatsioonisüsteemi, tuleb sellele eraldatud põhisektsioon või kõik ketta sektsioonid vormindada sobiva failipaigutustabeli (nt FAT32) järgi. Teised operatsioonisüsteemid NTFS-faile ei loe. Tavakasutajal pole ketta jaotamisega vaja tegeleda, küll aga järgnevalt kirjeldatud operatsioonidega. Kõiki kettahooldusoperatsioone alustatakse ühtviisi. 1. Sulge kõik töötavad programmiaknad.

27 27 / :19 2. Vali stardimenüüst korraldus My Computer. 3. Klõpsa avanevas aknas vajaliku kettaseadme ikoonil. 4. Vali akna failimenüüst või hüpikmenüüst korraldus Properties, mis avab samanimelise akna Klõpsa akna lehel Tools vajaliku operatsiooni nupul. Jälgi juhiseid. Vigade kontrollimine Kõvaketta ja failisüsteemi vigu saab kontrollida, klõpsates nupul Check Now. Kui järgnevalt avaneva dialoogiakna kontrollkaste ei märgistata, siis avastatud vigu ei parandata ja kontrollimine läheb kiirelt. Kui kontrollkastid märgistada, siis väljastatakse teade, et vigu saab kontrollida pärast uut alglaadimist. Vasta sellele klõpsuga nupul Yes ja tee uus alglaadimine stardimenüü korraldustega Turn Off Computer, Restart. Failisüsteemi vead tekivad tavaliselt töö ebanormaalsel lõppemisel (arvuti jääb "rippuma" või tööd ei lõpetata stardimenüü korraldusega Turn Off Computer). Ketta tihendamine Töö käigus kustutatakse kettalt mittevajalikud failid ja moodustatakse uusi. Kui uus fail ei mahu vana kohale, kirjutatakse ta kettale mitme eraldi paikneva tükina. Mõne aja möödudes on paljud kettal olevad failid tükeldatud, samuti kettal olev vaba ruum. Tükeldatud failide lugemisel tuleb lugemispäid korduvalt ümber positsioneerida, failide lugemiskiirus väheneb ja kasutajale tundub, et ketta töökiirus on vähenenud. Tükeldatud failide ühendamiseks ja vaba kettaruumi liitmiseks tuleb ketast tihendada. Selleks on Windows XP koosseisus spetsiaalprogamm. Eelnevalt tuleb mittevajalikud failid kustutada ja prügikast tühjendada.

28 28 / :19 Ketta tihendamiseks klõpsa akna Disk Properties nupul Defragment Now. Järgmisest aknast vali menüü Action korraldus Analyze või klõpsa akna Disk Defragmenter samanimelisel nupul. Programm analüüsib ketta seisundit ja väljastab teate, kas tihendamist on vaja või mitte. Alusta tihendamist, mis olenevalt ketta suurusest ja seisundist võib kesta mitu tundi, ainult siis, kui programm seda soovitab. Järgnev pilt vastab korras kettale, mis ei vaja tihendamist. Turvakoopiate tegemine Turvakoopiaid saad teha juhul, kui arvuti on varustatud mõne sobiva seadmega, nt lindiseade või CD-RW seade. Turvakoopia võid paigutada ka mõnele võrgukettale. Kohtvõrkudes kasutatakse tihti tsentraalset turvakopeerimist. Kuna ketaste mahud on pidevalt kasvanud, siis tasub koopia teha eelkõige enda koostatud failidest, mis peaksid paiknema kaustade My Documents, My Pictures ja My Music alamkaustades. Legaalselt hangitud programmifaile saab vajaduse korral taastada CD-delt. Kui paremat võimalust ei ole, kopeeri kõige väärtuslikumad dokumendifailid diskettidele. Turvakoopiate tegemiseks klõpsa nupul Backup Now ja järgi juhiseid. Vali mida ja kuhu kopeerida. Üleliigsete failide kustutamine Üleliigsete failide leidmiseks ja kustutamiseks võid kasutada stardimenüü korraldustega All Programs, Accsessories, System Tools, Disk Cleanup avanevat programmi, mis kontrollib kõvaketast ja leiab failid, mida võiks kustutada (nt mitmesugused ajutised failid). Kustuta aeg-ajalt ka dokumendid ja programmid, mida enam vaja ei ole. Kaustade pakkimine Kaustu, üksikfaile või kogu NTFS-ketta võib kokku pakkida, mis vähendab failide poolt hõivatavat ruumi keskmiselt umbes kaks korda. Kokku pakitud failide avamisel pakitakse nad lahti, sulgemisel uuesti kokku. Seda võid kasutada siis, kui kõvaketas hakkab täis saama, aga suurema ostmiseks ei ole raha. Kausta või faili kokku pakkimiseks: Ava Windows Explorer. Tee paremklõps kausta või faili nimel. Klõpsa hüpikmenüü korraldusel Properties. Klõpsa dialoogiakna nupul Advanced. 5. Märgista kontrollkast Compress contents to save disk space.

29 29 / :19 6. Klõpsa nupul Apply. Disketi vormindamine Turustatakse nii vormindatud kui vormindamata diskette. Kui diskett on vormindamata, ei saa seda lugeda ja operatsioonisüsteem väljastab veateate. Vormindamiseks aseta diskett disketiseadmesse, klõpsa aknas My Computer disketiseadme ikoonil ja vali kaustaakna menüüst File või hüpikmenüüst korraldus Format. Avaneb dialoogiaken. Vormindamist alustab klõps nupul Start. See on küllaltki aeglane ka kiire arvuti korral. Kontrollkastiga Quick Format saab valida kiirvormindamise, mis kustutab failide nimed paigutustabelist ja kettakaustast (peakataloogist). Vigaseid plokke ei kontrollita. Vormindamine on välkkiire ja operatsioonisüsteemi jaoks on diskett tühi. Seda saab kasutada ainult varem vormindatud kvaliteetsete (vigadeta) diskettide jaoks. Vigade diagnoosimis- ja parandamisvahendid Vigade diagnoosimis- ja parandamisvahendid (troubleshooters) leiad Windows XP abiinfosüsteemist. Kasuta neid siis, kui arvuti riist- või tarkvara ei tööta korralikult. Klõpsa stardimenüü korraldusel Help and Support, seejärel klõpsa real Fixing a problem. Vali akna vasakust paanist probleemigrupp. Klõpsa vajaliku teema nimel ja jälgi paremas aknapooles olevaid juhiseid. V Arvutivõrgud ja Internet Tänapäeval kasutatakse firmades ja viimasel ajal ka kodudes üha enam arvutivõrke. Need jagunevad kaheks suureks grupiks. Kontorisisene ehk kohalik võrk aitab säästa ressursse - igale arvutile pole vaja mahukat kõvaketast, modemit ega eraldi printerit, piisab ühest heast printerist ning serveri andmekandjaist. Kõik ühiskasutatavad andmed, nt andmebaasid, paiknevad serveril. Võrku sisenemiseks tuleb töötajal tippida võrguadministraatori poolt talle eraldatud kasutajanimi ja parool. Iga töötaja saab võrguressursse kasutada talle eraldatud õiguste piires. Arvutivõrgu abil on lihtne kolleegidele teateid ja faile saata. Suures arvutivõrgus võib olla mitu serverarvutit, mis kasutavad erinevaid programme. Serverarvutite operatsioonisüsteemiks võib olla Windows XP Server või mõni muu süsteem. Koduvõrgus võib serveriks olla Windows XP. Välise võrgu abil muutub võimalikuks ülemaailmne elektrooniline kirjavahetus ja vajaliku teabe leidmine Internetist. Samuti on vajaduse korral võimalik võtta ühendust oma koduarvutiga või kodust töökoha arvutivõrguga. Kohalikud võrgud

30 30 / :19 Kui arvuti on ühendatud kohalikku võrku (selleks peab arvutil olema võrguadapter, võrgukaabel ja installeeritud vajalik draiver ning protokollid), on stardimenüüs korraldus My Network Places. Võrgukaardi ja võrgu tüübi tunneb Windows XP ise ära ja installeerib pärast võrgukardi lisamist vajaliku draiveri ning protokollid automaatselt. Ühendus kohaliku arvutivõrguga või Interneti-püsiühenduse pakkujaga võetakse arvuti käivitamisel samuti automaatselt. Igasuguste võrguühenduste parameetrite määramine, kui seda peaks vaja minema, toimub aknast Network Connections, mille saab avada süsteemiaknast Control Panel. Vajaduse korral kasuta arvutispetsialisti abi. Ülaltoodud pildil on koduarvutil Interneti-püsiühendus ja arvuti on võrgukaardi abil ühendatud koduvõrku. Töökohal saad stardimenüü korralduse My Network Places abil kuvada teised sinu töörühma (nt sama toa või osakonna) arvutid, kuhu on installeeritud failide ja printerite jagamise protokollid. Oma arvuti ressursside jagamine Sa võid lubada oma arvutis asuvaid dokumente, kaustu ja printerit või muid välisseadmeid kasutada teiste arvutitega töötavatel kolleegidel. Eelnevalt veendu, et oleksid installeeritud Microsoft Networki või mõne muu võrguliigi teenused. Mingi ressursi jagamiseks tee jagatava kausta (seadme) ikoonil paremklõps ja vali hüpikmenüüst korraldus Sharing and Security või klõpsa ikoonil vasakut hiirenuppu ja vali menüüst File korraldus Sharing and Security. Avanevast aknast määra jagamise parameetrid. Jagamise (sharing) viisid on järgmised: Parooliga jagamisel saavad ressurssi kasutada kõik, kes parooli teavad. Kui sa parooli ei määra, siis võib seda ressurssi kasutada igaüks. Otsustama pead veel, kas annad teistele täielikud kasutamisõigused või saavad nad infot vaid lugeda. Kui tegemist on suurema võrguga, kus on serverarvuti, võid oma ressursi kasutamisõigused anda kindlatele kasutajatele. Kasutajad peavad eelnevalt olema serveris kirjeldatud, st neile peab võrguadministraatori poolt olema antud kasutajanimi ja parool. Igale kasutajale saad vajaduse korral anda erinevad õigused. Selline jagamisviis on märksa turvalisem kui eelmine. Teiste arvutite ressursside kasutamine Teistes arvutites paiknevate kaustade ja seadmete kasutamine sarnaneb oma arvuti ressursside kasutamisega. Teiste arvutite ressursid peavad eelnevalt olema nende valdajate poolt jagatud. Võrguressursi kasutamiseks: Vali stardimenüüst korraldus My Network Places. Tee topeltklõps selle arvuti ikoonil, mille ressurssi soovid kasutada. Tee topeltklõps kaustal või seadmel, mida soovid kasutada. Kui soovid ressurssi, näiteks võrguserveri jagatud kausta, tihti kasutada, siis võid selle defineerida oma arvutis täiendava kettaseadmena. Edaspidi võid selle poole pöörduda samuti, nagu oma arvuti kettaseadmete poole. 1. Vali paremklõpsuga nupul Start avanevast menüüst korraldus Explore. 2. Vali menüüst Tools korraldus Map Network Drive 3. Vali dialoogiaknas seadme tähis ja tipi võrgukausta otsimistee kujul \\servername\sharename. Kausta võid üles otsida nupuga Browse. 4. Märgista kontrollkast Reconnect at Logon, kui soovid, et võrgukaust kuvatakse sinu arvutikettana igal arvuti käivitamisel.

31 31 / :19 Samal viisil võid oma arvuti kõvakettana defineerida mõne FTP-ühenduse või veebisaidi. Dial-Up võrk Oma koduarvuti saad töökoha arvutivõrgu või Interneti-teenuse pakkujaga (ISP) ühendada telefoniliini ja modemi (või ISDN-adapteri) abil. Üha enam kasutatakse ka püsiühendust, mis nõuab ADSL- või kaablimodemit. Et ühendada kaks arvutit teineteisega läbi Dial-Up võrgu, peab mõlemas arvutis olema modem ja installeeritud Dial-Up võrguteenused. Modemi tüübi tunneb Windows XP ise ära. Arvuti, millega soovid oma arvutit ühendada, peab töötama serverina. Uue ühenduse loomiseks vali stardimenüüst korraldus Control Panel, klõpsa järgmistes akendes ikoonidel, Network and Internet Connections, Internet Options ja ava akna Internet Properties leht Connections. Klõpsa nupul Setup, kui soovid luua uue Dial-Up ühenduse Internetiga, või nupul LAN Settings, kui soovid konfigureerida püsiühendust. Järgi instruktsioone. Kodust töökoha arvutivõrgu kasutamiseks peab sul olema telefoninumber, kasutajanimi ja parool, mis tagavad juurdepääsu kindlatele serverarvuti jaotatud kaustadele. Interneti-ühenduse jaoks peab olema sõlmitud leping teenusepakkujaga, kes eraldab sulle kasutajanime, parooli ja meiliaadressi. Sa pead ka teadma teenusepakkuja telefoninumbrit ning cache-serveri ja postiserverite tüüpe ja nimesid. Dial-Up võrguteenuste jaoks luuakse omaette ikoon iga ühenduse liigi tarvis töökoha arvutile, Interneti teenusepakkujale jne. Iga

32 32 / :19 ühenduse omadused määravad selle töö. Omaduste muutmiseks tee paremklõps ühenduse ikoonil ja vali hüpikmenüüst korraldus Properties. Serveri asetused tuleb küsida kas Interneti-teenuse pakkujalt või töökoha arvutivõrgu eest vastutavalt isikult. Väikefirmas võivad ühte modemit ja telefoniliini jagada kuni kümme Dial-Up ühenduse kasutajat. Põhilist Internetist Internet on ülemaailmne arvutivõrk, kuhu kuulub palju omavahel püsivalt ühendatud arvuteid. Mingit keskarvutit ei ole. Kõik Internetti ühendatud arvutid suhtlevad üksteisega protokolli TCP/IP abil. Protokoll on loodud selliselt, et igal arvutil Internetis oleks võimalik vahetada infot mis tahes teise sellesse võrku ühendatud arvutiga ilma keskset arvutit "vahejaamana" kasutamata. Internetiga võivad läbi teenusepakkujate serverite luua ajutise ühenduse sissehelistamisteenuse (Dial-Up) kasutajad. Võib kasutada ka Interneti püsiühendust, nt kaablimodemit või ADSL-modemit. Internetti ühendatud arvuti võib vahetada teavet teise Internetti ühendatud arvutiga sõltumata selle asukohast. Andmevahetuskiirus sõltub arvuteid ühendavate kanalite läbilaskevõimest. Internetis põhivõimalused on järgmised. Võimalus Vajalik tarkvara Mida saab teha E-post Meiliklient (Outlook Express) Saata ja vastu võtta sõnumeid ja neile lisatud dokumente Uudiserühmad Uudiseklient (Outlook Express) Lugeda ja saata temaatiliste uudisegruppide teateid WWW Brauser (Internet Explorer) Lugeda dokumente, kuulata muusikat, vaadata videoid, teha sisseoste ja pangaoperatsioone, reklaamida jne. WWW (World Wide Web) ehk ülemaailmne võrk on Interneti graafiline multimeedia osa. Veebis paiknevate dokumentide ehk veebilehtede lugemiseks kasutatakse brauserit. Rühm hierarhiliselt korraldatud veebilehti, mis algavad tiitellehega, on veebisait (Web site). Veebisaidi esimest lehte nimetatakse sageli koduleheks. Igal veebilehel on oma aadress ehk URL. Näiteks MicroLinki veebilehe aadress on Veebilehti, mis pakuvad mitmesuguseid teenuseid (uudiseid, otsiaparaate, linke jm) ja pretendeerivad sinu brauseri käivitamisel esimesena avaneva lehe rollile, nimetatakse Interneti-väravateks ehk portaalideks. Eesti suurim portaal on DELFI. Sinu otsustada on, milline veebileht brauseri käivitamisel avaneb. Interneti kasutamine Veebilehti sirvida ehk Internetis surfata, saab mitmel moel. Iga lehe võib avada, tippides tema aadressi brauseriakna aadressireale ja vajutades Enter-klahvi või klõpsates aknas nupul Go. See aken avaneb ka juhul, kui Interneti-aadress tipitakse kaustaakna aadressireale. Kui arvuti on Internetiga ühenduses, kuvatakse dokument brauseriaknas. Klõps mingi veebilehe esiletõstetud osal ehk lingil (vt ülaltoodud näidet), pildil või spetsiaalse pildi osal, avab veebilehele, millele link viitab. Lingi tunned ära sellest, et hiirekursor muutub tema kohal käe sarnaseks. Veebilehtede vahetamiseks, info otsimiseks või akna sisu värskendamiseks võid kasutada brauseriakna tööriistariba nuppe. Järgmisest tabelist leiad tööriistariba nuppude seletused: Nupp Back Forward Stop Kirjeldus Viib tagasi eelmisena kuvatud veebilehele Viib järgmisele lehele Katkestab lehe sisu laadimise

33 33 / :19 Refresh Home Värskendab parajasti kuvatava lehe sisu Kuvab sinu (määratud) kodulehekülje Search Avab otsingumootorite paani Favorites Media History Mail Print Edit Kuvab nimestiku sinu lemmikveebilehtedest Avab meediapaani tööks heli- ja videofailidega Kuvab nimestiku viimati vaadatud veebilehtedest Avab meili- või uudisekliendi Prindib veebilehe sisu Avab hüpertekstiredaktori, millega saad muuta oma arvuti kõvakettal paiknevaid hüpertekstidokumente Välismaailmaga tutvumist on otstarbekas alustada huvipakkuvate veebisaitide aadresside otsimisest. Selleks võib kasutada mõnda otsingumootorit, nt neid, mis avanevad nupuga Search, lingilehekülge või kusagilt loetud aadressi. Kui oled leidnud midagi huvipakkuvat ja soovid seda hiljem jälle külastada, salvesta aadress lemmiksaitide loetellu brauseriakna menüü Favorites korraldusega Add to Favorites või paiguta selle otseteeikoon töölauale failimenüü korraldusega Create Shortcut. Seda võib teha ka tekstis olevat linki töölauale pukseerides või hüpikmenüü korraldusega. Veebilehtede tellimine Internetist paiknevaid veebilehti saab tellida. Muidugi on mõtet tellida vaid neid veebilehti, mis sisaldavad tihti muutuvat infot, näiteks uudiseid. Tellimuse vormistamiseks ava veebileht brauseriaknas ja vali menüüst Favorites korraldus Add to Favorites. Avanevas dialoogiaknas märgista kontrollkast Make available offline. Edasi klõpsa dialoogiakna nupul Customize ja määra, kui tihti infot uuendatakse. Näiteks värskete ajalehtede lugemiseks hommikul, võid käskida Windowsil need automaatselt alla laadida öösel, mil magad. Soovi korral võid kõigi tellitud lehtede infot lasta igal hetkel uuendada. Selleks vali brauseriakna menüüst Tools korraldus Synchronize. Veebilehe lugemine offline-resiimis Interneti sissehelistamisteenuse kasutajad võivad ühenduse aja ja telefoniarve vähendamiseks veebilehti lugeda offline-reziimis. Selleks ava brauseriaknas üksteise järgi, ilma neid põhjalikult lugemata, kõik veebilehed, mida tahad hiljem lugeda, ja katkesta siis Internteti-ühendus. Sulgeda võid ka brauseriakna. Sobival ajal ava brauseriaken ja vali selle menüüst File korraldus Work Offline. Klõpsa tööriistariba nupul History, vali vasakust paanist veebileht, mida tahad lugeda, ja klõpsa selle nimel. Lehe sisu kuvatakse akna paremas pooles. Elektronpost Windows XP koosseisus on elektronposti ja uudiseklient Outlook Express. E-post on Interneti enamkasutatav teenus. See on igatpidi mugavam harilikust postist. E-post on sadu kordi kiirem, ei vaja marki, ümbrikku ega postkasti ja sellele vastatakse tavaliselt kiiremini. Meiliprogramm võimaldab automaatselt vastata aadressil, kust sõnum tuli. Vastuse sisuks pakutakse ette kogu saabunud sõnum. Sellest võid vajalikud osad alles jätta, et neile vastata, ebavajalikud aga kustutada. E-posti sõnum (meil) läkitatakse sinu arvutist teenusepakkuja või arvutivõrgu meiliserverisse, kust see automaatselt vajalikule aadressile suunatakse. Sulle saabuvad sõnumid tulevad teenusepakkuja või arvutivõrgu meiliserverisse. Dial-Up ühenduse korral tuleb nende lugemiseks käivitada Outlook Express. Saabunud sõnumid loetakse automaatselt või pärast vastavat korraldust. Outlook Expressi akna avab stardimenüü samanimeline korraldus, klõps kiirkäivitusriba ikoonil või korraldus Read Mail brauseriakna nupuga Mail avanevast rippmenüüst.

34 34 / :19 Aknas on neli paani. Vasakul ülal on e-posti kaustapuu, all kontaktisikute meiliaadressid. Paremal ülal on valitud kausta sisu, all kaustast valitud sõnumi sisu. Paanide mõõtmeid saab muuta nende eraldusjooni hiirega nihutades. Menüü View korraldusega Layout saab muuta paanide paigutust. Kaustapuus kuvatakse ka sinu valitud uudiseserverite nimed ja nendest tellitud uudisegrupid, tänu millele saab samas aknas ka uudiseid lugeda. Ühine aken muudab töö mugavamaks. Kaustas Inbox on saabunud sõnumid, kaustas Outbox saatmist ootavad uued sõnumid, kaustas Sent Items saadetud sõnumid, kaustas Deleted Items kustutatud, kuid kettalt eemaldamata sõnumid, ja kaustas Drafts sõnumid, mille koostamine on pooleli jäänud. Vaikimisi kuvatakse kausta Inbox sisu. Topeltklõps sõnumi nimel kuvab sõnumi iseseisvas aknas, kus seda on mugavam lugeda. Selliseid aknaid võib avada mitu. Outlook Express lubab kasutada ka mitut meiliaadressi, nt erinevate teenusepakkujate juures. Sel juhul tuleb menüü Tools korraldusega Accounts avanevast aknast Internet Accounts valida, millise teenusepakkuja meiliserverist sa saabunud posti lugeda tahad. Nupuga Add saab meili- ja uudiseservereid lisada. Sõnumile vastamiseks klõpsa nupul Reply. Uue sõnumi koostamiseks klõpsa nupul Create Mail, mis avab uue sõnumi akna. Tipi reale To saaja meiliaadress või vali see klõpsuga raamatu kujutisega ikoonil avanevast aknast (aadressiraamatust). Väljale Subject tipi sõnumi lühikirjeldus. Sõnumi tekst tipi akna alumisse poolde ja klõpsa siis nupul Send. Sõnum paigutatakse kausta Outbox või saadetakse kohe ära, sõltuvalt sellest, kuidas programm on konfigureeritud. Sissehelistamisteenuse korral on kasulikum saata kõik sõnumid ühekorraga. Outlook Expressi eeliseks on selle lihtsus ja kiirus. Kui posti on väga palju, siis tuleks osta mõni suuremate võimalustega programm, näiteks Microsoft Outlook, mis lubab sõnumeid automaatselt filtreerida ja sortida. VI Rakendusprogrammid

35 35 / :19 Operatsioonisüsteem on arvuti töö juhtimiseks. Kasuliku töö tegemiseks, nt tekstidokumendi koostamiseks, on vaja eraldi ostetavaid rakendusprogramme, nt bürootarkvara Microsoft Office XP. Mõned rakendusprogrammeid on ka Windows XP koosseisus: tekstiredaktor Notepad vormindamata tekstifailide jaoks, tekstiredaktor WordPad vormindatud tekstifailide jaoks, joonistusprogramm Paint rastergraafikafailde töötlemiseks, Imaging fotode ja skaneeritud dokumentide töötlemiseks ja rida teisi. Neid saab käivitada stardimenüü korralduse All Programs alammenüüst Accessories. Tekstiredaktor WordPad Tekstiredaktoriga WordPad saab koostada vormindatud tekstidokumente. Dokumendile saab lisada pilte ja teisi objekte. Aknad, rippmenüüd, tööriistaribad, printimine ja põhikorraldused on samad, mis kõigis Windowsi programmides, mistõttu on lihtne üle minna mõnele võimsamale tekstitöötlusprogrammile. Programmi käivitamiseks tuleb stardimenüüst anda korraldused All Programs, Accessories, WordPad. Avaneb uue dokumendi aken, kuhu võib hakata teksti tippima. Eelnevalt tuleks valida sobiv font ning kontrollida paberi formaati ja ääriste suurust failimenüü korraldusega Page Setup. Uus fail salvestatakse kettale menüü File korraldusega Save As, olemasolev fail salvestatakse korraldusega Save. Kettal olev fail avatakse korraldusega Open ja uus fail korraldusega New. Sama menüü korraldusega Print Preview saab vaadata, kuidas prinditav lehekülg välja näeb ja korraldusega Print alustada printimist. Enamkasutatavaid operatsioone saab teha, klõpsates tööriistariba vajalikul nupul. Kui jätta hiirekursor nupule veidi kauemaks, ilmub selle alla nupule vastava korralduse nimi. Kirjade jaoks sobib kõige paremini font Arial või Courier New, pikemate tekstidokumentide jaoks Times New Roman, pealkirjadeks Arial. Kirjade tekst joondatakse paberi vasaku servaga, peal- ja allkirjad kaasa arvatud. Eri fonte ja kirjasuurusi ei kasutata, samuti paksu ega allajoonitud kirja. Kiri tuleks mahutada ühele lehele. Rea pikkust pole vaja jälgida. Sõna, mis reale ära ei mahu, viiakse automaatselt järgmisele reale. Enter-klahvile tuleb vajutada ainult iga mõttelise lõigu (paragrahvi) lõpus või tühja rea lisamiseks. Taandread moodustatakse vastava markeri abil (kirjades neid ei kasutata). Teksti joondamiseks real ei tohi kasutada tühikuklahvi vaid tabeldusklahvi või -markerit. Tihti pole tühikuklahviga püüdlikult joondatud veerud printimisel kohakuti. Tekst sisestatakse kursori kohale. Enter-klahv viib kursori uuele reale. Kui kursor on rea alguses, lisab tühja rea. Tühikuklahv nihutab kursorit ühe koha võrra, tabeldusklahv mitme koha võrra paremale. Tühikuklahvile tuleb vajutada ainult üks kord iga sõna järel, millele ei järgne kirjavahemärk, ja pärast igat kirjavahemärki. Kursori saab vajalikule kohale viia hiireklõpsuga. Vigade parandamiseks tuleb kustutada klahviga Backspace märgid kursorist vasakul või klahviga Delete kursorist paremal ja tippida vajalikule kohale uued. Kui vajalikku märki pole klaviatuuril, võib Windows XP menüü System Tools korraldusega Character Map avada samanimelise akna. Vajaliku märgi saab aknast sisestada, klõpsates tema kujutisel tabelis, siis nuppudel Select ja Copy ning edasi WordPadi aknas nupul Paste. Taandrea moodustamiseks tuleb lohistada kahest joonlaua alguses paiknevast kolmnurgast ülemine vajalikule kohale (kirjades mitte kasutada). Alumine kolmnurk määrab kogu paragrahvi taande. Lihtsate tabelite tegemiseks tuleb eelnevalt paigutada markerid menüü Format korraldustega Tabs avanevast aknast vajalikele

36 36 / :19 kohtadele ja pärast andmete sisestamist sama akna nupuga Clear All uuesti eemaldada. Enne teksti printimist tuleb kontrollida selle paigutust lehel menüü File korraldusega Print Previw. Kui selgub, et kirja allkiri on läinud üksinda järgmisele lehele, tuleb enne printimist vähendada ääriste laiust või kirja suurust. Prindivaatevõimalus muudab tekstiredaktori kasutamise mugavaks. Kahjuks ei võimalda WordPad teksti paremat serva joondada, millest oleks kasu pikemate aruannete korral, ega automaatselt lehekülgi nummerdada. Joonistusprogramm Paint Selle programmiga saab piisava kannatlikkuse korral hiirega joonistada pildi, nt mingi skeemi või logo. Joonistamine ise on üsna vaevaline. Paremini sobib Paint olemasolevate pildifailide korrigeerimiseks, neist mingite osade väljalõikamiseks, tekstide lisamiseks, pildivärvide muutmiseks jmt. Programm käivitatakse stardimenüü korraldustega All Programs, Accessories, Paint, mis avavad tühja jooniseakna. Menüü File korraldusega Open võib selles avada mõne olemasoleva pildi. Paint töötab rastervormingus (BMP, GIF, JPEG) failidega. Iga pilt koosneb paljudest ruudukestest (pikselitest). Redigeeritakse kas üksikute pikselite kaupa, mis on väga töömahukas, või kasutades tööriistapaneeli vahendeid. Tööriistapaneeli vahendid võimaldavad tõmmata jooni, ristkülikuid, ellipseid; lisada teksti; pildiosi kustutada, välja lõigata või täita neid värviga jne. Kasutades mõnda valmis pilti, võib nende vahendite abil saavutada soovitud tulemuse. Meediapleier Windows XP koosseisus on uus Windows Media Player 8.0 (WMP), mille abil saab Internetist, kõvakettalt või CD-plaadilt mängida heli- ja videofaile, aga ka CD-plaadilt faile digitaalselt arvuti kõvakettale WMA-formingusse kirjutada (rippida) ja kettal olevaid faile CD-R/RW plaadile kirjutada (kui arvutis on CD-kirjutaja). WMP toetab paljusid failitüüpe ja võimaldab lisatarkvara ja DVD-seadme olemasolu korral ka DVD-mängufilme mängida. Klõps kaustaaknas WMA- või MP3-helifaili või mõne videofaili nimel avab pleieriakna. DivX-failide mängimiseks tuleb eelnevalt Internetist tõmmata ja installeerida vastav koodek. Heli tugevust saab WMP aknas reguleerida liuglülitiga. WMP abil saab töö ajal plaatidelt taustamuusikat kuulata. Selleks on vaja heliplaat CD-lugerisse asetada ja sahtel sulgeda. Muusika hakkab kõlama automaatselt. Aknas või üle ekraani (Alt+Enter) saab kuvada valitud animatsiooni (visualizations).

37 37 / :19 Interneti-ühenduse korral saab spetsiaalsetest andmebaasidest tõmmata heliplaadi kohta käivat infot (palade pealkirjad, autorite nimed, albumi kaanepilt jm). Võimalik on eelnevalt valida plaadilt mängitavate palade nimed, st koostada esitatavate palade loetelu (playlist). Heli kvaliteet sõltub arvuti helikaardist ja kõlaritest. Videofaile saab mängida aknas või üle ekraani. Akna vasakus servas oleva nupuga Media Library saab Interneti-ühenduse (soovitatav on püsiühendus) korral avada spetsiaalseid veebilehti failide tõmbamiseks või otse Internetist mängimiseks.

38 38 / :19 Heliplaadi failide kõvakettale kopeerimiseks tuleb akna vasakus servas klõpsata nupul Copy from CD, mis avab aknas plaadi palade loetelu. Palade ja artistide nimed, plaadi kaanepilt ja kirjeldus otsitakse automaatselt Interneti-andmebaasist. Kui neid seal ei ole, siis tuleks need enne kopeerimist käsitsi sisestada. Vaikimisi kopeeritakse failid kõvakettale Microsofti WMA-vormingus 64 Kbit/s, mis tagab umbes sama heli kvaliteedi nagu MP3-vorming 128 Kbit/s. Selleks kulub aega mitmeid kordi vähem kui plaadi kuulamiseks. Et faile MP3-vormingusse kopeerida, tuleb hankida Windows XP lisapakett (nt InterVideo MP3 encoder) või mõni programm, mis seda võimaldab, nt tasuta MusicMatch Jukebox. Lisapakett (nt InterVideo WinDVD 3.0) või programm (nt Microsofti poolt turustatav DVD Decoder Pack või InterVideo MPEG2/Dolby Digital decoder) on vajalik ka DVD-filmide vaatamiseks. Kettalt saab WMP kavas (playlist) olevaid palasid CD-R plaadile või Windows XP poolt toetatud välisele digitaalpleierile kopeerida klõpsuga nupul Copy to CD or Device. Palad konverteeritakse eelnevalt vormingusse, mida mängivad muusikakeskuste CD-pleierid, ja kirjutatakse kõvaketta ajutisse kausta, seejärel kirjutatakse CD-R plaadile. WMP kasutab CD-R/RW plaatidele kirjutamiseks kärbitud varianti Roxio programmist Easy CD Creator. Kõige paremini sobib see heliplaatide kirjutamiseks. Andmetega plaatide (sh MP3-failidega plaatide) kirjutamiseks võib tühja plaadi panna CD-kirjutajasse. Seejärel avatakse tühi kaustaaken (writable CD folder), kuhu tuleb pukseerida need failid, mida soovite CD-plaadile kirjutada, ja valida siis kaustaakna vasakus servas paiknevalt tööpaanilt korraldus Write these files to CD.